Montag, 31. Dezember 2007
Head vana aasta lõppu kõigile.
Tegelikult kukub vist nii välja, et Saksa aastavahetuse ajal mul päris Bremenis olla ei õnnestu. Eesti ajas aga küll.
Eilne päev kulus puhtalt mõtisklemiseks, jalutamiseks, H. koju tagasi igatsemiseks, kokkamiseks, lugemiseks, öösel peale 10 dušši all käimiseks. Muuhulgas hakkas pesumasin lihtsalt heast peast vilistama. Vilistaks viisigi!
Õnneks pole mul arvutit käepärast muidu oleks saanud eilse kohta igasuguseid jaburusi/tühimõtteid kuulda. Kas ma olen blogisõltlane? Ei tahaks uskuda, ei tahaks olla. Viimasel ajal kirjutan ma aga ilmselgelt liiga palju.
Sonntag, 30. Dezember 2007
Peas mõlgub tsitaat.
- Kuuldused minu surmast on ennatlikud.
- Liigne agarus on ogarus.
- Ma hilinen ka oma matustele.
- Ma olen suur naine, ma vajan suuri ehteid.
- I need my beauty-sleep. I sleep all the time. I'm especially ugly.
- Vaidluse tulemus on, et mõlemad osapooled on oma seisukohtades kindlamad kui nad enne seda olid.
- Mitte et sa ilus mees oleks või midagi...
- Kergem on hukkamõista kui mõista.
- Kui Te vaidlustes ei suuda ennast kuidagi enam argumenteerida solvake isiklikult: "Ma tean, et mul pole õigus! Aga vaadake millised prillid teil on!"
- Ma arvan, et see on nii ... ja ma leian et mul on õigus!
- Inimesed on erinevad!
- Täiskasvanud inimesed ei ole laisad. Täiskasvanud inimesed on ületöötanud
- Mulle meeldib inetus rohkem, kui ilu - see kestab kauem.
- Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest.
- Ich sehe etwas, was du nicht siehst - etwa Gut aus.
- Wer ficken will, muss freundlich sein.
- Solvang viib sihile.
- Ist Volltrotel ein Adjektiv.
- Elu on karm, aga see-eest ebaõiglane.
- Kas Te tulistaksite musketiga kuu pihta?
- Pantalone, mina tahan, et mu poeg elaks ja juhiks riiki!
Freitag, 28. Dezember 2007
Koera elu
Mittwoch, 26. Dezember 2007
Jõulukokkuvõte
Pileti automaadi juures jokutasin nii kaua, et sattusin odavalt Wochenendeticket*'iga sõitma. Piletiga komplektis käis ka vestlus med.vennaga. Ja kuigi mees vahepeal ibalikku juttu ajas, polnudki väga hull ja enneolematult odav ikka.
Osnabrückis pidin aega ainult natuke laiaks lööma. Münsterist korjasid mind juba H. vanemad auto peale. Veel natuke Münsteris ringi jokutamiseks aega ei jäänudki. Terve tee lobisesin kardetavasti nagu poolearuline.
Nagu ma teadsin olid H. vanemad toredad. Lisaks sellele on neil väga hea ja väljapeetud huumorisoon.
Esimest korda elus kogesin fikseeritud söögiaegu. Arvestades H. mõningast kaootilisust täitsa üllatav, aga nii ta tõesti oli.
Hommikul kohtusin Tante** Elit, kes pidi siis minu kingituse ohver olema. Väga sümpaatne tädi. Naeris südamest nii, et pisarad silmis. Piinlik tunnistada, et ei suutnud talle midagi paremat jõuludeks välja mõelda kui raamat, aga õnneks ei täitunud ka minu hirmuunenägu, et midagi mingist Hauptbahnhof'ist kaasa haaratud saab.
Pühade õhtul tulid külalised söödi, vaieldi ja mängiti lauamänge. Paraku oli tegemist "Kes tahab saada miljonäriks?" mänguga. Saksamaa kohapealt olen ma nii kui nii loll nagu lauajalg - nüüd siis see ka veel. Lühidalt - ei, ei saanud miljonäriks.
H.-l oli klassikokkutulek kohas nimega Werkstadt. Jõlkusin ka kaasa. Muusika oli hea ja vali, rääkimine oli seetõttu mõnevõrra raskendatud.
Kolmapäeval tegime koos H. sõbranna ja koeraga väikse Wanderung***'i. Ilm oli väga ilus. Kotis oli kooki ja vett, nii et tuju püsis hea isegi kui kaalusime sama teed pidi tagasi minemist. Möödakäijate juhatusel saime siiski lühemat teed kaudu auto juurde tagasi. Püksisääred olid mudased ja koer norskas tagasisõidul lahtiste silmadega.
* Nädalalõpu pilet.
** tädi
*** rännak
Dienstag, 25. Dezember 2007
Kaks norimist
H. vaidles isaga teemal noored naised ja vanad mehed. H. tuli välja avaldusega, et kui Sarkozy praegu uksele koputaks ütleks tema kohe Bonjour. Sest too olevat rahale ja vanusele vaatamata ilus mees. Edaspidiste vaidluste lõpetuseks kasutati avaldust aeg-ajalt ära.
Otsisin teise H. rõõmuks välja.
* Ma näen su vererõhku tõusmas.
Freitag, 21. Dezember 2007
Paha laps eelmisel aastal?
Majas on külm, nii et ma jalutan enamasti jopega ringi. Päkakad käivad radikatel soojust maha keeramas.
Maja on rahvast tühjemaks jooksnud. Koristamiseks pole veel aega leidnud, aga täna hommikul tagastasin Pfand*'i. Tuleb tunnistada, et ka siin süsteem ei toimi. Kui mul on pudel, mida masin keeldub vastu võtmast, pole mul seda kuhugi panna! Tänu poolakatele oli mul ka pudeleid, mis absoluutselt keelduvad ringlemast.
Hellitasin lootust, et täna on Mensas** jõulude eel midagi erilist. Oligi - erakordselt halb toit oli.
Praegu istun tõenäoliselt mingi indialase kõrval arvutis, kuulan kuidas ta klappidest tulevale muusikale kaasa ümiseb, mööda minnes mu jope sisse jalgu pühib, minu peale toriseb, ja imiteerin õppimist.
* taara
** üliõpilase päevane söögikoht. Geograafilisest vaatevinklist - masendav sotsiaalne ruum.
Donnerstag, 20. Dezember 2007
Glühwein
Peale loengut käisin Danielaga Bremeni Weinachtsmarkt'il hõõgveini joomas. Masendaval kombel suletakse see siin juba kell kaheksa. Kuna minu klaasi alt laud põhimõtteliselt ära tõmmati, ei tundnud ma kohustust tassi tagastada. Leidsime ühe koha, kus saime teisegi veini ostetud ja pisut pikemalt lobiseda.
Koduteel tundusid jalad peast kergemad, aga tänu sellele polnud külm bussi oodata.
vt. Varasemad viited.
* Ma olen sinitüüp.
Mittwoch, 19. Dezember 2007
Teil liimi on?
Täna saatsin postiga H.-le raamatu tagasi. Teenindajate kõnekiirus ületas pangatöötajate oma. See kellega ma esmajoones rääkisin oli veendunud, et ma vajan 100 ümbrikukinnitusklambrit. See on selline eriline jubin kohe. Kui teenindaja veel teatas: "Als Sie wissen..."* ei pidanud minu närv enam vastu ja katkestasin "Nein, weiss ich nicht!"**, sest sellega olin ma ju oma juttu juba alustanud.
Kui kogu selle kokku kaabitsetud värgi eest maksma suundusin, sattusin natuke kaastundlikuma teenindaja peale, kes mind 100 klambri ostmisest säästis, andes 1 täitsa tasuta. Paraku polnud mul sellega midagi peale hakata.
Nüüd siis hoian pöialt, et ümbrik marki maha ei viska.
* "Nagu te teate.."
** "Ei, ma ei tea!"
Kohvipohmas
Montag, 17. Dezember 2007
Viilimise viljad.
Sonntag, 16. Dezember 2007
Päästeoperatsioon
H-d oli aga hea meel jälle näha. Ta konverents oli väikeste viperustega siiski vist hästi läinud, sest õppejõud olevat korraldajad õhtusöögile kutsunud.
Meil mõlemal oli kuidagi kiire. Põiklesime jõulum... eee jõulunaiste vahel ja suutsime endile kaks Crepes'* hankida. Jõulukinkidest rääkida ei jõudnudki.
Siinkohal: Mida kinkida tädi Elile?
*Kõige tavalisem pannkook.
Samstag, 15. Dezember 2007
Te huur*
Ühe loengukursuse raames käisime kohustuslikus korras Groningenis.
Hommikul magasin ma loomulikult sisse. Olin sunntud bussi peale jälle jooksma, peaaegu oleks naabri koos koertega endale sappa saanud.
Tunnikese ootasime ka Leeris. Selle jooksul jõudsime vaid läbi Weinachtsmarket'i*** joosta. Ostsin endale sealt kõhutäiteks kotleti mida sakslased nimetavad frikadelliks, ja selle ainsama kuuldavale toodud sõna põhjal nimetati mind taas kord sakslaseks.
Rongijuht hõikas nii et ooteplatvorm kajas "Drugtrain to Groningen"**** No igal juhul ebatüüpiliselt Euroopa maadele toimus meil rongis tõesti passikontroll. Minu kui eriti kahtlustäratava isiku passi loeti üht- ja teisipidi lausa 15 minutit, miks seejuures itsitati - ma ei tea.
Tehti tunnine tuur läbi linna. Lühidalt kuulsime linna ajaloost, kuidas hollandlased tähtsaima torni suurest rõõmust põlema pistsid. Ajaloolise väärtusega hoonetest võis leida supermarketeid. Kuulsime sellest kuidas hollandlased kohe mitte üldse sakslasi ei salli. Interneti lehekülgedel palju kiidetud keeleoskust kohtas harva.
Norimise peale kuulsime ka, et poollegaalselt on võimalik kohvikutest saada "kohvikõrvast". Tänavatel on see aga ikka trahvi tagav. Jalutasime läbi iga Hollanid linna juurde kuuluva punaste-laternate tänava.
Lõunapaus kulges õnnetult. Paanikašokolaadi olin paraku juba naabrikoerte käest pääsedes nahka pistnud. Friikartuleid ei tahtnud. Ja lihtsalt suurepärasel kalaturul nähtud krevette taignas keelduti mulle, selleks ajaks, kui mul kõht ikka päris tühjaks läks, hilise tunni tõttu müümast. No ime ka et neil narkots osaliselt legaalne...
Natuke kooserdasime veel õppejõu sabas ja teglesime kooliga. Et ma hommikul välja olin tormanud siis oli pisut külm. Linn iseenesest oli Saksa linnadest sootuks erinev.
Kahjuks liiga lühikese aja veetsime ka meresõidu ja tubaka muuseumis. Muuseum iseenesest oli juba paras põnev labürint, nii et mingi hetk tekkis lausa paanika, kuidas õigeks ajaks jälle välja saada. Eksponaatidest sai mööda joostud, millegi kohta info lugemiseks aega eriti ei jäänud. Peale selle olid muuseumis müügil imeilusad mereteemalised postkaardid, aga ma olin oma raha õppejõule laenanud (pahasti!).
Koju jõudsin paraku hilja õhtul, täis tuubitud trammiga - inimesi on haaranud juba jõuluhullus. Paraku sattusin koos Anjaga sõitma, kes oli endale pähe võtnud, et ta on ainsa tööpäevaga suutnud ületöötada. Kannatasin ära - isegi kui arglikult laulma hakkas.
* välja üürida
** Aga sa maksaks iga tunni eest.
*** jõululaat
**** Narkorong Groningeni! (hääldus Hroningen)
Freitag, 14. Dezember 2007
Ühest reedest...
Ma lootsin, et sellist asja nüüd küll ei ole. Kuhu see kõlbab? Kus sa hullu?
Ühesõnaga tänased saavutused:
- Groningeni paljukiidetud suhkrutehased on anonüümsed.
- Jätsin pesu pesumasinasse rahvusvahelist katastroofi tekitama.
- Ma olen loll, laisk ja lohakas - mitte küll eriti uuenduslik leid aga vägagi progresseeruv.
- Poes jäi käimata.
- Vaata, kust otsast tahad. Päevatöö hunnikut kuskil ette näidata ei ole ja tulevik ka helge ei paista.
Hakka või suitsetama.
Donnerstag, 13. Dezember 2007
Schreklich
V: (No nii, nüüd sajab sealt kõrgustest alla! On mul nuuskpiiritust?) Was?!
E: (vaikus)
V: Ich bin klein aber schrecklich.
E: Du meinst erschrekent.
V: (Hakkas ikka hingama õnneks.) Das auch!
*V: Mida?! Ma olen väike aga kole?
E: Sa pead silmas, et kohutav.
V: Seda ka!
Copypaste - Häid Jõule!
- Saatja aadressi anonüümkirjadele mitte kirjutada.
- Kiri sulgeda vahetult enne postkasti viskamist.
- Eelnevalt otsida postkast - jaa nad on liikuva loomuga.
- Seevastu margi lakkumiseks õige hetk ja koht suisa puudub. Mitte neelata!
- Kui kõik on läinud korrektselt ja plaanipäraselt varitseda postiljoni, ta jalust maha joosta, oma kiri tagasi näpata ja koju korrektuuri viia.
Piripill: Gosha, chjakashasje du?
V: Nein!
P: Tshikedtiskje, chakepeklekse, teeja....
V: (?? So viel von anhören!*) (pehmelt) Sa pead mind kellekski teiseks kuramuse lõugaja.
Aga nii ta läheb, kui elad üksi poolakate keskel.
*Nii palju siis kuulamisest!
Mittwoch, 12. Dezember 2007
Vale bussi mantra
* sisaldab sõnu: aa, ei, eiii, ignoreerige seda, kiiremini, korras, kõik, las olla, milleks üldse see peatus?, mis tähendab "STOP"?, palun, tagasi.
Dienstag, 11. Dezember 2007
Paanika.
R. koju.
Koristasin hommikul ta järelt kööki ja natuke kurb isegi oli. Paar päeva saab nüüd külmkappi R. jäetud vanadest varudest tühjendada. Nagu ma kuulsin oleks varusid rohkemgi olnud, aga see nädalavahetus kui ma Münsteris olin, oli majas jälle kriminaalne toidusöödik tegutsenud ning osa leivast ära söönud.
Tuba on kummaliselt vaikne. Äkki hakkan isegi asjalikuks. Nein, ich glaube nicht.*
*Ei taha tõlkida.
Montag, 10. Dezember 2007
Ei jõua järgi
Seetõttu ebaemotsionaalselt:
- Tuleb välja, et oli mingi põhjapanev koori kokkusaamine ja ma magasin selle maha. Kui ma oleks sellest varem teadnud poleks ma ikka kohale jõudnud, sest...
- Strassenbahn 6.* sõitis eile rööbastelt maha ja ma sain 45. minutit linnas vihmas külmetada ja oodata.
- Koorist tulles jäin bussist maha sain veel tunnikese oodata ja külmetada. Seega...
- R. Jõuluks koju suundumise peost jäin ilma. Jõudsin kohale kohaliku klatši ajaks...
- Mis võttis minult viimsegi tuju ja Eik the majaomanikult une, nii et ta jälle meie uksele ilmus, mille tulemusena...
Õigluse huvides: Sai ometi sellel ebanormaalsel tunnil viimaks rent ära makstud.
Aga teiste juttu kuulates, ringi vaadates ja majaomanikku uksel nähes paneb imestama, kuidas ma ise küll ära pööranud ei ole. Aga võib olla olen ja pole sellest lihtsalt aru saanud?
*Tramm nr.6
Sonntag, 9. Dezember 2007
Münster-Osnabrück-Bremen -Lilienthal
Osnabrück Hbf. Ühele "väsinud" jalkafännile kutsuti politsei. Jalkafänn nimelt lamas lapiti keset rongijaama, inglitega kaunistatud jõulupärja all. Iga lonksu Jägermaisteri peale, mille ta sõber talle hoolitsevalt toseeris, tõi ta kuuldavale "Bielefeld!" või "Oo-leee-olee-olee-oleeee!".
Bremenis oli piisavalt külm, et sõiduteele härmatist tekitada. Meeleolu lisas ka minu äraoleku ajal hoogu saanud Weinachtsmarkt*. (pildil üks Münsteri omadest).
Lilinethalis oli vaikne. Rahvast oli nädalavahetusel vähe olnud, sest osad käisid Berliinis.
R. oli edukalt saanud teha linnukese koristusgraafikusse. (Seda ei saa mitte mainimata jätta!) Nädalavahetus oli tal ka toredalt möödunud ja mulle tehtud telefonikõne ei tähendanudki suuremat sorti katastroofikolde tekkimist meie majakese kohale. Küll aga teevad R.-le kojukäimise eel muret A., SL. ja teised tähestiku tähed. Ehk siis ma varsti üksi kogu selle Issanda loomaaiaga.
*Jõululaat
Samstag, 8. Dezember 2007
Grünkohl
Pidavat olema traditsiooniline ja igal majapidamisel olevat oma retsept. Tegu on kapsaga - mingi erilist liiki, taimena näeb välja nagu kähar-lehtkapsas. Tema marineerimise mõte küll minuni päris ei jõua. Aga kui peab olema poolfabrikaat, siis olgu.
Bool lõhnas hästi, aga jätsin joomata.
Päeval mängiti GeoCach'i. Meil vedas nii palju, et saime ühe organiseerijatest oma võistkonda, sest tegelikult olid koordinaadid vigadega ja me oleks lõpetanud kuskil teises linnaosas nagu võistkond B.
Soojendasime külmunud sõrmi Glühwein'iga*. Järgiti traditsiooni ja lauldi jõululaule vabalaval. Traditsiooniliselt ei saadud selle eest sentigi. Oli dirigent, kes püüdis eestvõtjaid tulutult õpetada ja mutike, kes pühaliku sisuga lisalugusid tellis. Nii jäi Rudolph the Rednose laulmata. Aga päris pühade meeleolu oli ikka.
*Hõõgvein - 1.50€ tipptunnil 1€.
Freitag, 7. Dezember 2007
Münster
Et ma olen vilets massiliikuja, vaevu ülikooliski püsin, siis ma tegelikult nende liige ei ole.
Seekord jõudsin isegi kõikidele rongidele õigeaegselt. Münsteris oli nädalavahetus piisavalt ära planeeritud, nii et edasi sai ikka mingis kambas jõlgutud.
Reede õhtul sai kellegi Kai nimelise juures istutud. Rahvast kogutud: Saksamaa erinevatest nurkadest ja punt hollandlasi (rongiga tulid, mitte lennates) ja paar poolakat. Kõikidele tulijatele pakuti suurest potist neljal pliidiraual keedetud tšillit.
Mingi osa rahvast käis Bielefeldis jalkamatši vaatamas. Aga et ma sellest hiljem midagi ei kuulnud, siis said nad tõenäoliselt pähe.
Edasi ummistati koht nimega Metronom. Seal lobiseti väheste jookide taga, kuni pubi rahvast tühjaks voolas ning lasti siis ise ka jalga. Mindi järgmisse kohta, et tantsida. Ei teagi mis kell sealt tulema tuldud sai.
Huvitav tähelepanek: sakslased suudavad samaaegselt suitsetada, juua ja tantsida.
Donnerstag, 6. Dezember 2007
Milleks mulle keeleoskus?
Mittwoch, 5. Dezember 2007
Mis vahepeal on juhtunud
Pidin kohe saksa keelest kontrolltöö kirjutama.
Olen vähemalt ühelt loengukursuselt välja visatud. Eks näis, mis edasi saab.
Hullarist.
Väidetavalt on Eik the majaomanik endiselt alles, kuigi minu silmad teda veel näinud ei ole. Aga ta Skodat küll ning arvestades sakslaste kiindumist oma autodesse...
Eduardo on majast läinud ja temast on jäänud siia vaid habemeajamis vedelik. Kuulasin tüdrukutelt, et kas nad ikka panid teisele mõne hea soovi reisile kaasa? Hakkas nagu pirinat kostma, et me soovisime talle küll head aega ja head reisi, aga ta ei soovinud mitte midagi vastu! Et Kuidas palun?
Majas on sügise saabumise puhul rohkem kollaseid sildikesi: Sule uks! jne. Õnneks on neid vähem kui ma arvasin.
Vanamoodsalt kakeldakse interneti pärast.
Uus mood on vannitubade pärast kaklemine. Mõnus. Koristusgraafiku täitmise või mitte täitmise osas kakeldakse kirjalikult. Üks teeb linnukese ja teised tõmbavad selle maha. Ootan põnevusega oma korda.
R. on uhke üksildusega harjunud. Asjaolu, et ma momendil tema arvutit kasutan on tema jaoks küll väga häiriv, aga mitte piisavalt, et üles ärgata. Tal pidavat ka loeng tulema, aga siit vaatenurgast küll nii ei paista.
Äsja saabununa olen veel sentimentaalses meeleolus ja tahan ...
Aga eks ma ootan.
Dienstag, 4. Dezember 2007
Tagasi
Lühidalt: Läheb mööda.
Maailmas leiduvast lõputust lollusest.
Kaks miljoneid liigutavat pintsaklipslast lennukis:
- On see lumi?
- Ei ole see on ... (ei leia sõna silopallide jaoks)
Samstag, 17. November 2007
V. nagu...
Freitag, 16. November 2007
Professorite sõnakõlksud
Näide inimese kohanemisest loodusega. No näiteks hangime me toitu loodusest. ---" For example: Hallo, Knut!" (teeb tulistamist imiteeriva liigutuse) --- Analoog hüüatusele "Ahoi, kopraonu!"
Õppejõud skitseerib tahvlile vaba käega maailmakaarti. Põhja-Ameerika - Lõuna-Ameerika - Euroopa - Soome laht - Läänemeri - Itaaliasaabas - Beringi väin - Alaska - Aasia - India - Aafrika - Antarktika (kriips). Mis veel? Ahjaa - Austraalia, Indoneesia saarestik (mummu, mummu). Lisame detaile - Island, Maroko. Valmis.
"Habe ich etwas vergessen?"*
Auditooriumist: "Großbritannien!"
"Ist nicht wichtig." Oligi nii.
*-Kas ma unustasin midagi?
-Suurbritannia
-Pole oluline.
Donnerstag, 15. November 2007
Pest*
Kuuldavasti on kodukandis lumi maas. No ega ma ka nii väga nüüd lõunapool tegelikult pole. Hommikul on mõnus hall, mis murud valgeks värvib. Soojad sajud on lõppenud, mida päikselisem päev seda külmem. Lompidel on jää.
Võib olla pean isegi talvesaapad endale hankima.
Piimatoodetest:
- Kui see on pakendatud nagu tubli kogus jogurtit, siis on see maitsestatud piim.
- Kui see on pakendatud nagu hapukoor, on see hapupiim. (Peaks eksperimenteerima...)
* Katk
Mittwoch, 14. November 2007
Eksinud turisti mälestusmärk
Lilienthalis on mingid kahtlased kujud. Sõna otseses mõttes kujud - sellised suured, kohmakad, kohatud. No õigupoolest vägagi kohakad. Aga kas te kujutaksite ette, et Maarjamõisa haigla ees oleks lisaks sildile veel ka kuju kanderaamil haigest? Nii kükitab meil bussipeatuse ees pensionär.
Raekoja juurest leidsin teise samas stiilis kuju kahest eksklejast (<-). Esmapilgu järgi pandud nimi tabas 10-sse. Kui mitu tiiru ma ka ümber maja ei jooksnud, ei leidnud ma sissepääsu turistiinfosse. Igal nurgal oli silt stiilis otsi-ust-vasakult ... ja-veel-vasakult. Puudus ainult silt: idioot-see-on-aken!
Muuseas. Astrid Lindgrenil on täna 100. sünniaastpäev.
Dienstag, 13. November 2007
Täna sööme kommi, homme sööme kommi
Nüüd jäi arvuti loeng ära, ei tea miks.
Täna hommikul nägin jälle ainult bussi tagumisi tulesid. Hakkab nagu traditsiooniks kujunema. Seekord olin mina õigeaegne ja buss varajane või on mu silmaringi raadius 2,5 km*. Ma kahtlustan, et buss teeb teeotsas peatuse, ootab kuni ma teekäänaku tagant välja ilmun ja siis... gaas, gaas, gaas!!!
Külmetasin ja õppisin bussipeatuses.
Eilsest kooriproovist üleskorjatud teadmised: Selleks, et laulda, tuleb alustuseks mitte rääkida.
* Kahe bussi väljumise vahe on 3 min. Minu vaateväljas on mõlema tagumised tuled. Buss sõidab kiirusega 50 km/h. Sest mind nähes ei maksa ju pidurdada. Minu silmaringi raadius on seega: 50 km/h*3 min. = 2,5 km.
Montag, 12. November 2007
4 stseeni Bloody Sunday'st
P: Was ist los?**
V: Muss etwas sein? (mõttes: Tellitakse ikka saab!)
P: V, Ich mag deine Humor nicht!
V: Schuldigung. (Jätta mu huumorisoon rahule, Papikiisu. Ma tean, et mina su meelejärgi ei ole, aga soon toimib.)
P: Wir haben hier alles geputzt und du hast es nicht gemärkt!
V: (No on massohist.) Schuldigung.
P: Warum lächelst du nicht!
V: ((Paus ei kanna) Mis ma sulle olen? 100-kroonine või?!) Schuldigung.
P. lahkub nutuste silmadega.
2. kohvi. Suslik.
S: Wie geht's?***
V: Gut. (Schlecht!) Siehst aus wie Schülerin.
S: (paanika) Was!?
V: War als ein Kompliment gedacht. Ich bin fach in diesem Bereich.
S: Soltest du besser Schweigen.
V: (muig)
Rahvast täis köök ja advokaadihakatis. V. tuiskab läbi. "Please introduce us your friend!" ****Vaikus. (Friend?) "I'm V. I won't remember your names, so don't bother."
Hiljem kuulsin, et advokaadihakatis olevat vale isiku poole pöördunud avaldusega, et eile olid teil külalised, nüüd on minul! Kättemaks - milline kurb põhjus sõpradega kohtumiseks.
Õhtu. Koosolek. Poola keeles. Kriminaalne - majast on kadunud 4. päts leiba.
Kõik on majapidamises pahasti. Valitseb ettekujutus, et majaomanik peaks meile hankima kõik alustades potikaantest, lõikelaudadest.... Absurd. Koosoleku organiseerijad, suurimad virisejad, väidavad, et nad ei virise. Reorganiseerumine. Rahakogumine. V. tuleb lagedale ühe lausega -viga.
*vihkan
**P: Mis lahti?
V: Kas peab midagi olema?
P: Mulle ei meeldi su huumor!
Me pesime siin kõik ära ja sa ei märganud!
Miks sa ei naerata!
V: Vabandust.
***S: Kuidas läheb?
V: Hästi. (Halvasti!) Näed välja nagu koolilaps.
S: Mida?!
V: Oli mõeldud komplimendina. Olen valdkonnas nõrk.
S: Siis pea parem mokk maas.
****"Tutvusta meile oma sõpra?" Sõpra? "Olen V. Nagunii ei suuda teie nimesid mäletada, nii et ärge nähke vaeva.
Sonntag, 11. November 2007
Diskotibu
Alguse sai kõik sellest, et R. oli keelekursuselt Sri Lanka tüübi koju toonud. Kokkas teine köögis, kui mina tulin. Miskipärast oli R. veendunud, et ma peaks koos nendega sööma, nii et mis seal's ikka.
R. oli Scotsh'i hankinud. Teatvasti on mul suhted selle joogiga sõbralikud. Teised raiskasid ka Cocat ja lõppkokkuvõttes lahendasime 4 peale ära - Urshka oli ka.
Õhtul helistas SL-le Alexei Lätist ja teatas, et neil vaja linnas kohtuda. Läksime kõik koos.
Linna jõudes tundsin end nagu klassi väljasõidul: kes näljas, kes kadunud, kes tahab pissile, kes purjus, kel külm, kel paha. Kuni me mittepaiksete probleemidega persoonide järel ootasime, tüütasid meid igasugused kalkarid.
Lätlasega pundis olid veel mõned inimesed, seal hulgas Aavo, kuigi tegelikult ei vääri mainimist. Suundusime Towerisse - polnud väga vigagi. Vaimustumisega - nojah - ma pole just tantsulõvi, aga mõne tantsu tegin, rohkema jaoks oli mu rütmitaju liiga hea.
Rahvast oli palju ja nii mõnigi situatsioon nägi minu arvates rohkem kakluse kui tantsu moodi välja. R. lennutas ka mingeid kohalikke, aga ta on sellise pisikese massiga, et ega see neid vist eriti ei seganud. Kohalike hingede õnneks mina endas vastavat agressiivsust ei leidnud.
Samstag, 10. November 2007
Umlandexkursion*
Freitag, 9. November 2007
Tormihoiatus
Ilm on tõesti paha, aga mulle jälle miskipärast sobib. Vihm ajab uniseks. Õhtul käin linnast korraks läbi.
Donnerstag, 8. November 2007
Asjaajamisest
Ma kahtlustan, et minu leping läks valel aadressil teele. (Aga väga tähtsate kirjade puhul on alati lootus, et ehk läheb hoopis kaduma.)
Mis teha?
Joosta postiljonile järgi ja karjuda.
"Oota, oota. Ma mõtlesin ümber!"
Siinkandis käib postiljon üldse nii hilja, et mul on kiusatus teda oma halva saksakeelega ahistada, kui ma teda jälle köögiaknast möödumas näen.
Mittwoch, 7. November 2007
15 päeva = 3 Wochen*
B: Kaardi saate siis, kui Teie kontole ilmub raha. Saate kaardi, millega raha tegelikult välja võtta ei saa.
V: Sain jah selle kaardi, aga kust ma selle teise siis saan?
B: Selle kaardi saate nädala pärast.
V: Nädal on juba möödas. Te ei saatnud mulle seda kaarti.
B: No ega te seda automaatselt ei saa!
V: No kuidas ma selle saan?
B: Teie isiklik nõustaja - oo näe täna ta tööl ei ole - võtab teiega ühendust. Mis teie telefoni number on?
V: Mul ei ole raha, seega ei ole mul ka telefoni.
B: Mis tähendab ei ole raha? Teie kontol on ju raha.
V: No aga ma ei saa seda ju kätte!
B: No aga võtke (te kuradi välismaa idioot). Täitke see leheke ja minge kassasse nr.1.
V: Tere. Tahaksin raha välja võtta.
(Tädi, kuuli-helikindla klaasi taga): Miks Te automaadist ei võta?! Köhh!... weiss!
V: Ei ole veel kaarti.
T khk: Miks te ei taotle? mmm...köhh...rgen
V: Mulle öeldi, et minuga võetakse ühendust ja...
T khk: Kes ütles? Millal?
V: Sealt öeldi. Täna.
Tädi teeb vehkat....minut, 2 minut....
T khk: Kirjutage siia alla. Näe raha! Warten!** A...weiss bei, müssen!***
V: Wollen Sie meine Ausweiss sehen?****
T khk: NEIN!!! Sie mussen die Karte im 15 tagen hier abholen! Mit Ausweiss*****
V: Nach 2 Wochen?******
T khk: Ich habe schon ihn gesagt - 3 Wochen!*******
Põnev.
Loo moraal. Kui tahate pangaga suhelda olge agressiivne ja endast väljas. Rahu ei aita.
* nädalat
** Ootama.
*** A ... valge kaasa, peab.
**** Tahate te mu isikuttõendavat dokumenti näha?
***** EI! Te peate kaardi 15 päeva jooksul siit üles korjama. Koos isikuttõendava dokumendiga.
****** Peale 2 nädalat?
******* Ma ju ütlesin - 3 nädalat!
Dienstag, 6. November 2007
Endiselt ebaõnne.
Koori proovis pidi olema privaat hääleseade. Jõudsin bussipeatusse õigeaegselt aga jätsin rahakoti koju ja pidin tagasi minema. Nii, et teoreetiliselt hilinesin nii 5 min. Praktiliselt jõudsin täitsa õigeaegselt. Midagi uut paraku luukambris ei õppinud.
Kooriproovist minnes, jäin nagu ikka bussist maha. Mõtlesin, et olen kaval ja võtan teise bussi, nii et kahe ümber istumisega jõuan ehk kiiremini koju. Ei jõudnud. Ikka sama buss. Terve ootamise aeg tibutas vihma ja koju jõudes olin päris märg. Aga no mis siis.
Nädalavahetus, kui mina olin ära, oli rahvas peol käinud, õiget kohta mitte üles leidnud jne. Positiivset pole paraku sellest kuulda olnud.
Montag, 5. November 2007
Meelelahutust
Aga kui Te tunnete, et Teil on kontoris igav, siis tehke nii nagu mulle tehti.
Jalutage oma asjaliku töökaaslase juurde, sirutage käsi ja lülitage ta arvuti lihtsalt ühe nupule vajutusega välja. Sinna juurde võib stoilise rahuga nentida.
"Ich hofe dass ich habe nichts Wichtiges gelöscht!"* Aa. Ich auch!**
* Ega sa ju niikuinii millegi asjalikuga ju ei tegelenud!
** Ma ka.
Sonntag, 4. November 2007
Hallo fünfziger!*
Õhtul valmistusime minema stiilikale 50-ndad. Ei kurda. Lakiti küüsi ja ma sain õhtu otsa lokke keerutada. Jättes kõrvale asjaolu, et me mitte ainult tunni võrra hilinesime, olime päris stiilsed. Peole jõudes avastasin iroonilisel moel, et mul pole ei üht ega teist lisandit. Kaasa võeti munast ja tomatist valmistatud kärbseseened, mis tegelikult läksid aia taha (Aga lakitud küüntega ongi raske ideaalset tulemust saavutada). Tantsiti sõltumata sellest, kas muusika oli ajastust või mitte.
Piinlikkusega tuleb tunnistada, et järjekordselt olin mina see, kes hakkas kojuminemise joru ajama.
Magasime poole lõunani ja tegime hommikusöögiks havai saiu. Ma korraldasin küsitlust grammatika vallast, mis kummalisel moel kutsus esile nii segadust kui naerupahvakuid. Sai natuke ka linna peal jalutatud, aga tegelikult oli ikka päris laisk pühapäev. Õhtul mängisimie H., F. ja ma veel mingit mängu, aga kolmekeelsena võttis see päris kummalised pöörded.
* Tere 50-ndad.
** oksendav kõrvits (Unistaja parandustega)
Samstag, 3. November 2007
Jälle ajast ja rongidest
Arvestades asjaolu, et rongid mulle ebausaldusväärsed tunduvad on seegi vist päris tubli saavutus. Aga hoolimata oma vaprusest ega ma neid nüüd nii väga ka ei armasta.
Miks rongid on ebausaldusväärsed:
- Neil puuduvad tahavaatepeeglid.
- Neil puuduvad suunatuled.
- Tihtipeale on neil kaks esiotsa ja ei ühtegi tagumist.
Kuigi mul passimise vastu tõepoolest midagi ei ole, siis päeva lõpuks olin suutnud enda tuju siiski ära rikkuda. Plaane on palju, näha tahaks kõike või vähemalt ära kasutada oma tasuta sõidu võimalused, aga võtab ikka vanduma, kui miski ei lähe nii nagu plaanitud. Vaevalt oled kohale jõudnud, kui tuleb juba tagasisõitu plaanima hakata.
Schüttinger
Reede õhtul vedasin end viisakalt R.-ga seltsis välja. R. oli nimelt mingite vene keelt kõnelevate kujude peale sattunud. Selgus, et tegu oli mingite eelmiste Erasmus-tudengitega. Leedust, Lätist ja Venemaalt. Kuidagi hea meel oli neid näha. Sellised toredad, aga ka Eesti temperamendile lähedasemad. Ja oh seda rõõmu, ei rääkinudki poola keeles. Täitsa selges ingliskeeles.
Üle pika aja oli ometi kord tore ja seda isegi hoolimata sellest, et ma tuhatoosi aevastasin.
*tume
Freitag, 2. November 2007
Pisi hullar*
Kuigi ma aegaajalt mõtlen H. kingitud plaatidele on hea, et ma kodust suurt midagi kaasa ei haaranud. Muidu oleks see ka veel. Või siiski mitte, sest minu muusikamaitse tegelikult R.-le ei sobi. Siiani olen kuulnud palju india muusikat. Puhtalt keelterohkuse tõttu ajab see aeg ajalt tädikeseks, aga siiani olen ilusti vastu pidanud. Lohutav on, et ka teistel avaldub tädikese-hetki.
Aga võib olla on see palgi ja pinnu lugu?
*aga läheb hullemaks.
Donnerstag, 1. November 2007
Lagerhaus
Et mult küsiti kas ma tulen, siis püüdsin jälle spontaansust ilmutada. Õhtul oli igakolmapäevane Erasmus Initiative'i korraldatud kogunemine kohas nimega Lagerhaus (<-).
Minu üllatuseks rahvast oli vähe. Leidsin mõned tuttavad, aga nad olid juba grupeerunud keelte järgi eristatavateks gruppideks. Ei tahtnud teiste mõnusat keelekümblust segada ja hiilisin järjekordselt vaikselt minema.
Aususe huvides tuleb siiski mainida, et koht iseenesest oli hubane.
Eile loengus sain nii palju targemaks, et saksa geograafid peavad tegema ka praktikat. Minu üllatuseks eeldavad nad selle eest ka palka saada. Ohoo. Maailmaparanduslikust mõtteviisist, mis algab asutuse struktuuri maha tegemisega, ei maksa rääkidagi.
Mittwoch, 31. Oktober 2007
Eksperiment Apteek
Eile istusin loengutes, vandusin numbreid ja mõtlesin saksakeelse konspekteerimise tagamaadele. Praegu konspekteerin segukeeles. Mingi moment taipasin, et minu õpingute alased nõuandjad kodumaal on kõik kõrgema keeletasemega kui B2 - hala.
Õhtu lõpuks kaotasin oma sügissaapa kontsapleki, mis taandab mu jalanõude varu ühele paarile.
Prügikast on tagasi.
Kriminaalne kõrvalepõige: Kuskilt on ilmunud kööki teised toolid.
Dienstag, 30. Oktober 2007
Anna kella!
Montag, 29. Oktober 2007
Sügisene pühapäev
Mingi hetk teatas Eik meist mööda vuhisedes: "Alati kui ma teid näen, sööte te!" Ma ei osanud muud öelda kui: "Jaa, immer. Es ist ein estnisches Tradition, weiss du!"* Võttis ta kokutama, muigama ja vabandama.
R. oli eelmine päev mingi eestlasega kohtunud ja sellelt jalgratta ära virutanud. Pühapäeval käis siis omanik sellel järel. Aavo nimeline - põhimõtteliselt füüsik. Hoolimata R.-i vihjetest ta nälga jätta, ta siiski süüa sai. Minu esmane kihk jääda selleks ajaks väga ilusasse sügisesse jalutama, kui austet külaline käib, oli tagant järgi tegelikult õigustatud. Böse Geschichte dann!**
Õhtu teadaanne: R. teatas, et ta tahab ka nii süüdimatult õel olla, kui mina olen.
Armas.
* Jah, alati. See on üks Eesti traditsioon, tead sa.
** Paha lugu küll.
Samstag, 27. Oktober 2007
Head kuupäeva!
Palju õnne mulle!
Mis on tegemata?
- Learning agreement on saatmata.
- Välisülikoolis õppimise tunnistus on saatmata.
- Üür on maksmata.
- Sularaha on kättesaamatu.
- Kõigi võimalike ja võimatutega tülitsetud. Maja hirmu staatus saavutatud.
- Kiirkeelekursused.
- Sula on läbitud.
- Sparkasse Service kaart, millega ei ole midagi teha, organiseeritud. Ju-huu! Jepikaieee!
- 1 loengusse hilinetud, mistõttu puudutud.
Seoses 1 kuu täitumisega ja oluliste saavutustega finants vallas, käivitub projekt kihlvedu.
Veetakse kihla selle peale, et kas VU tuleb jõulude paiku kodukanti või mitte. Selleks tuleb saata veosumma pangkontole:
küsi numbrit
Selgituseks "tuleb" või "ei tule" Kes omavad teist panka ja peavad seetõttu mingeid vahendustasusid tasuma, soovitan leida endale mõne samapanga ohvri.
Hommikune kõrvalpõige. R. teatas, et tema nimi on leedu keeles "Hommik". Ma vastasin, et minu nimi on mingis keeles kindlasti "Tõbras".
Freitag, 26. Oktober 2007
Paljas ja plokkiv
Donnerstag, 25. Oktober 2007
Näljas ja paljas
Ega selle näljas ja paljas olemisega nii hull ei ole kui see kõlab. Teglikult pole ma veel talvejopetki välja koukinud. Kaalun mingite kinnaste ostmist.
Külastan loenguid ja loegelen. Enamus loenguid on kahjuks õhtuti. Eile õhtul lasin ühel õppejõul ennast loengusse sisse rääkida. Mingi loeng töökoha leidmise kohta. Kui muud ei, siis saab vähemalt puhtsaksakeelses keskkonnas olla. Arvasin, et seminarides pean ehk midagi kirjutama, aga siiani pole ühegi sellise otsa nagu sattunud.
Nälja kohta nii palju, et hommikusöök on siiani mu päeva ainukeseks toidukorraks kujunenud. Poes näeb toit endiselt võõras välja. Mensas saab süüa küll, aga see on lahti ainult lõuna ajal, mil mina olen äsja oma hommikusööki söönud. Õhtul kui koolist tulen on kõik poed juba kinni. Kokkama ka enam öösel ei hakka.
Siin on üllatavalt palju Bäckerei'sid*, kiir-türgi ja itaalia söögikohti. Aga selliseid kohviku laadseid toidukohti nagu Tartus ma veel leidnud pole. Võib olla pole ma lihtsalt õigetel tänavatel kooserdanud. Tõsi on ka muidugi, et serveeritud toit siin väga kallis on.
Nii ma siis kõnnin ja vaatan muudkui igatseval pilgul igasuguste saiakeste ja kiirtoidu peale. Aga ausalt - kõhtu neist täis ju ei saa.
*Pagariäri
Mittwoch, 24. Oktober 2007
Oh ajad...
Kui kuhugile on kohale jõutud, siis tahetakse kõike ruttu ja kohe saada. Samas kohale jõudmiseks võetakse kõige pikem ja kõveram trajektoor, mis ristub teiste trajektooridega või kulgeb* piki teiste trajektoori. Kohale jõudnuna liigutatakse oma esemeid väga aeglaselt uurides iga kotist välja ilmunud eset nagu oleks see äsja leiutatud. Vajalike esemete edastamise järel muututakse peaaegu koheselt kannatamatuks.
Minu kvaliteet aeg saab siin vist enamjaolt keeleõpingutele kulutatud. Tegevust leiab ikka. Vaja ju veel ka kohalikku raamatukogu nii palju kui võimalik ära kasutada. Ja vaja natuke ringi vaadata.
* siin kohal väga aeglane liikumine.
Dienstag, 23. Oktober 2007
Rahvusvaheline intsident
Kooriproov oli muuseas nagu sõjakool. Kahe puudumisega visatakse julmalt välja. Isegi kui haiguse pärast puudud. Ettelaulmised. Emotsiooni inimesed. Scary.
... ja mulle vaatas otsa kolm kurvanäolist majaelanikku. Mis siis nüüd? Ilmnes, et kellelgi(advokaadi hakatisel) oli õnnestunud jälle hilisel tunnil dušši all käia ja majaomanik välja vihastada. See keeras nüüd kraanid kinni. Et ükski heategu ei jää karistamata, siis teatasin ma põhimõtteliselt, et paras teile, ja probleem jäi lahendamata.
Kõik olid ärritatud, nii et me saime veel advokaadihakatise käest köögis rääkimise eest ka sõimata, sest tema ei saa magada. No tore. Miks inimesed ei maga, kui nad väsinud on?!
Aru ma ei taipa.
Montag, 22. Oktober 2007
Lüneburg
Laupäeva alustasin hilja, mistõttu võib öelda, et see kulus sõitmisele. Vahtisin rongi aknast välja ja kuulasin hispaania keelset möla. Hamburgi Hauptbahnhof*'is ostsin võõrustajale päikese ja sain möödaminnes teada, et olen lillemüüja sõbra naabermaja tüdruk, ning meil on õhtul kohting. Tore.
Tutvusin mõnede H. sõppradega. Sõime koos sushit ja käisime jalutamas. Tore päev, kuigi kultuuri ja vaatamisväärsustega tuvumiseks oli mul eeltöö tegemata. Samas ei pruugi see mu viimane reis sinna kanti olla ja ehk järgmine kord saan oma aega natuke paremini planeeritud. Aga H.-ga lobiseda on alati tore.
Meil mõlemal Hamburgini priipääse ja paljud asjad sealgi avastamata, nii et leidsime, et kui meil mõlemal aega on siis saame kindlasti seal veel kokku.
Täna hommikul, rongilt tulles, jäin loengusse 5 min + akadeemiline 15 hiljaks. Ei hakanud oma õnnega mängima ja oma tavaariga uksest sisse tungima.
*kesk - raudteejaam
Samstag, 20. Oktober 2007
Oh kombed...
Sasha - tegelik nimi Oleksandra või midagi sellist. Ukrainast. Õpib juurat. Räägib vigast, aga minust ikka paremini saksa keelt ja inglise keelt. Liigub päev läbi ringi kimonotüüpi hommikumantlis. On ka öösel meigitud.
Meie maja on kannatamatuid inimesi täis. Ajapikku harjub muidugi veidrustega ära. Leiab ka uusi ja põnevaid külgi nagu näiteks:
Ula pole nii tark kui välja paistab.
nt. - Juura - oo jaa ma tean küll, meie Poolas nimetame seda antropoloogiaks.
- Der Bischof* - Biskup ütleb Poola-Saksa sõnaraamat. Teave paneb teda õlgu kehitama ja ma ei oska nähtut lahti seletada.
Temaga koos intensiivkeelekursustel avastasin ka, et ta on üks igavene pugeja. Ta teeb kvantiteedilt palju ja kvaliteedilt vähe.**
Anja on paljude asjade suhtes rahulolematu ja kannatamatu. Kui natuke järele mõtleb, siis nendib ise ka, et ei olnud põhjust. Ta suudab ütelda kõike nii, et see kõlab kriitiliselt. Ei salli sakslasi. Ma vist ka ei salliks, kui ma nende juuresolekul nii palju kordi ämbrisse astuks.
Špelal on igav ja kõik on pahasti, kuigi selle juures suudab ta veel uskumatult optimistlikkuks jääda. Igav ja pahasti on tal igal pool. Vähemalt natukenegi.
Mina olen suur ja rahulolematu ja praeguseks kujunenud maja hirmuks. Üdini vastik, vastiku ütlemisega, tekitab kahtlusi, kas teretada või mitte. Eelneva teksti põhjal, võib mind ka virisejaks sõimata. Praegu elan moto: Ükski heategu ei jää karistamata. all.
Ruumi kasutusest. Kõik poolakad olid teatanud, et nemad küll mingi võõra inimesega tuba ei jaga. Nüüd siis teame miks. Lihtsalt nii tore on üksteist lõuates mööda maja taga ajada.
Nii poolakad kui sloveenlased ei salli Eiki. Ukrainlane ja eestlased leiavad endiselt, et Eik on liiga kannatlik ja tõmbleb meie pärast kaugeltki rohkem kui ta peaks. Kummalisel kombel on meil seega ka vähem virisemist.
*piiskop
** tsiteerides klassikuid - räägib palju aga ütleb vähe.
Freitag, 19. Oktober 2007
Sport on tervisele kahjulik!
Piinlikkusega tuleb tunnistada, et kaalusin ujuma minemist (Das ich nicht lache!)*. See oleks odavam tulnud kui Auras käimine. Aga kui ma oma ujumisoskustest (või õigupoolest nende puudumisest) registritädlie rääkisin hakkas tal vasak silm tõmblema. See oli ma arvan:
- Märk spordi kahjulikkusest - tädi paistis sportlik.
- Märk minu ebasportlikkusest.
- Märk minu kohutavast keeleoskusest.
Küsimuseni, kui sügav on teie bassein, ma ei jõudnudki.
*Hirnu herneks
Donnerstag, 18. Oktober 2007
Muuhulgas...
- Täna keeras ilm eriliselt kurjaks. Lugu on nii hull, et kaalun isegi endale vihmavarju ostmist. Huvitav kas talv ongi siin selline, et maailmalõpu sarnased vihmahood vahelduvad päiksepaistega?
- Ma saan poes pidevalt sõimu, sest mina va kohalik tõbras keeldun inimesi aitamast.
- Mu perekonna nimi on täiesti ebaloogiline moodustis. Isegi passist ei suudeta seda välja lugeda. Siinkohal tervitused ms. Estile!
- Kui nurgas on samovar, siis saab sealt sinepit.
- Kui see näeb välja nagu kalaphihv aedvilja pudruga, siis on see kneeglik e. kartulikotlet õunamoosiga.
Erialaselt.
Aga tuur iseenesest oli põnev, kuigi ilm oli pisut tatine. Vaatasime praegust Bremenit, miks miski kuskil asub. Milline oli Bremen keskajal, siis kui ta veel sadamalinn oli. Sajandi vahetusel - kui kaubandus käis laevadega. Tänapäeval kui kaupu veavad Lastwagen** ja rongid. Mis on saanud vanadest laohoonetest jne, jne...
Tuuri ajal kippus aga kõht tühjaks minema, sest kujutage ette kui teie ümber lõhnab pidevalt mittte sadama järgi nagu võiks ümbrusest järeldada, vaid hoopis glasuuritud Kellogg'si järgi. Mmmm...
* aina halvemini
** reka
Mittwoch, 17. Oktober 2007
Õpingutest
Kummaline on, et õppejõud peaaegu, et isiklikult huvi tunnevad kuidas su õpingud kulgevad, kas sa saad ikka kõigest piisavalt hästi aru ja kas sa ikka jõudsid ainetele registreeruda ning kas sa oled oma valikuga rahul. Mu vaene kordinaator on küll vist pidanud mitmeid kordi mu hämmastunud pilku taluma.
Ainetele registreerumisega on üldiselt pahasti. Moodulite süsteem on siin lihtsam kui meil, aga mida võtta, mida jätta küsimus jääb ikkagi. Et te ei saaks öelda, et mul siin ainult lust ja lillepidu on.
Aega hakkab vähemaks jääma, sest nüüd on siis paigas, et mul on keelekursus kaks korda nädalas. Et ma ilma baasita nii kõrgelt alustan siis on mul palju mõtlemist vaja kodus teha ja raamatutes urgitseda. Piinlik tunnistada, aga eneseuhkus ei luba ka madalamale tasemele kobida. On muidugi lisaks veel oht, et siis hakkan ma igavlema ja lollusi tegema.
Dienstag, 16. Oktober 2007
Kriminaalne (2)
Eile oli näiteks Gosha veendunud, et pesumasinal on isiklik vimm tema riiete vastu. Et pesumasin ei taha neid pesta ja masin on rikkis.
Loomulikult alarmeeriti kohe Eiki. Vaene mees pidi mitu korda meie vannitoa ja oma korteri vahelt jooksma. Sest kui sa
inimesele ütled, et pesumasin- ei-pese-ja-kõik-on-pahasti-ja- tule-ja-õpeta- ja- olgu- lahendus-kohe-olla, siis mida sa järgmiseks teed? Loomulikult!
Sa lähed dušši alla.
Eik viis läbi lühitutvustuse pesumasina kasutamise osas. "Strat drücken!"*(Hapke, E. 2007***). Juba see tekitas mitmesugust kaagutamist.
Järgnes iga teadusliku eksperimendi kohustulik osa - vaatlus. Gosha pesu vaadeldi nagu küpsevat kooki. Kohati võis kuulda kahtlustaval toonil kuuldavale toodud kommentaare nagu: "Võtab vist vee sisse." "Laseb vist vee välja." "Vist on tühi." "Vist ei võtnud vett sisse." Suvalises järjekorras ja korduvalt. Lõppkokkuvõtteks leiti, et masin kann kaputt sein**.
Mul on kuri kahtlus, et lugu kulmineerub igasugusest pesumasinast ilmajäämisega.
Pildil raamatu "Das sockenfressende Monster in der Waschmaschine. Eine Einführung ins Skeptische Denken." ehk "Sokke sööv koletis pesumasinas. Sissejuhatus skeptilisse mõtlemisse." kaas. Autor: Bördlein, C. Tüüp masinal tuleks punase aluspesuga vist tuttavam ette?
* Vajutage Stardile!
** Võib katki olla.
***suuline arutelu
Montag, 15. Oktober 2007
Kriminaalne.
Sonntag, 14. Oktober 2007
Hannover
Ekskursiooni juhtisid kaks kohalikku üliõpilast üks lausa põlismaine. Et aega oli tegelikult päris vähe siis saime ainult linna tähtsaimatest punktidest mööda joosta. Aga grupijuhtidega niisama juttu vesta oli ka tore. Ei olnud riiki, millest nad kuulnud ei oleks olnud, ega ajaloolist aspekti, mida nad kommenteerida poleks osanud.
Hannoveris oli aastal 2000 World Exhibition. (Anja reakstioon - "What's that?" - pedagoog!). Selleks sündmuseks oli linn loomulikult üles vuntsitud ja seda võis veel praegugi näha. Tänavatel oli palju kunstiteoseid, aga see olevat niimoodi kogu aeg olnud. Paljud skulptuurid on tänavatel lihtsalt ajaloo mäletamiseks. Linnas leidub kõrvuti nii varemeid, keskaegseid kui ka väga uusi, modernseid ja futuristlikke ehitisi. Põnev sulam.
Raekojas olid linna maketid erinevast ajast: keskaeg, enne sõda, peale pommitamist ja tänapäev.
Mina kõndisime palju ja õhtuks olime päris väsinud, aga mina jäin küll päevaga rahule. Võib ju ka unistada, et leian kunagi aega seda veel kord vaatama minna, aga siis on mul seal ka ööbimiskohta vaja, sest linn oli tõesti ilus.
Freitag, 12. Oktober 2007
Kop, kop...
Läksingi siis õnnelikult pangakontorisse, kus teenindus ka teab kui tore ei olnud, kuid olin juba ette hoiatatud. Minu passi peagi lõppev kehtivusaeg muutis neid natuke murelikuks. Lohutasin, et pole midagi ma jään siia ainult kuueks kuuks.
Ma mõtlesin, et naeran ennast laua alla, kui kuulsin peale veerand tunnist passimist, et kui alla aasta siin oled, siis pangakontot ei avata. Küsisin ametnikult, et kas ta teeb nalja, see punastas piinlikusest. Huvitav, kas sellepärast et mina olen rumal välismaalane või nende endi pärast?
Teatasin, et mul ei ole raha, aga mul on seda väga vaja! Selle peale läksid neil silmad suureks - mis tähendab ei ole raha?
Kuigi seis pole kiita, on endiselt jube naljakas.
Mittwoch, 10. Oktober 2007
Mit dem Grill nicht tanzen!
Wenn Hund kommt, flach auf den Boden legen und auf Hilfe warten. Wenn keine Hilfe kommt -
Viel Glück!
Tõlge mu peas: Hoiatus! Kui koer tuleb lapikuna maas lamada ja oodata. Kui abi ei tule - palju õnne!
Või lõiguke minu üürilepingust:
Die wöchentlichen Reinigungsarbeiten sind ab Freitag 8:00 Uhr bis Sonntag 22:00 Uhr durchzuführen. Solte dieser Zeitraum nicht einzuhalten sein, sind Sonderregelungen möglich, diesbezüglich ist Absprache mit den Hauptmietern zu halten.
Tõlge: Nädalased puhastustööd viidagu läbi reede kella 8 ja pühapäeva kella 10 vahel. Kui sellest ajaruumist kinnipidamine ületamatuks osutub alustada läbirääkimis kaasüürnikega.
Tekib lausa hirm koristamise ees.
Harjumusteta
Aga nende peod on ka kahe otsaga asi. Ühtedelt kuulen: "Milline vinge pidu! Miks sa ei tulnud?" ja teised kurdavad mulle köögilaua taga: "Wir haben in der Centrum gegangen. Aber wir haben keine Plan gehabt."*
Mõtlen offiziell** sporimisele, jättes kõrvale oma põhimõtted. Aga kui juba midagi teha, siis teha seda meeskonna spordina ja nii palju südant mul ei jätku, et suuremat hulka inimesi alt vedada.
Eile nägin oma uitamistel nirki - surnuna teepervel - linn.
*"Läksime keskusesse. Aga meil ei olnud mingit kindlat plaani." Korrektuur teretulnud.
**ametlikult - registreerudes kuhugi ja teenuse eest makstes.
Katakombidest kõrgustesse
Kuidas küsida midagi, mille saksakeelset nimetust ei tea? Õige. Tuleb küsida ingliskeeles. Ilmneb kurb tõsiasi, et saksakeelne nimetus sellisele asjale puudub. On olemas klassid, mille uksele on lihtsalt CIP kirjutatud. Ei no tore... zip endeed. No ja tädikesel õnnestuski mulle mingisugused arvutiklassid välja otsida - esimesel korrusel. Aga kui ma mainitud ruume teisest õppehoonest otsisin ja kohalikelt küsisin, räägiti mulle midagi neljandast korrusest. Kuidas on võimalik arvutiklass ära kaotada?
Praeguseks olen leidnud ühe arvuteid täis ruumi tornmaja 4. korruselt. Klaviatuurile on graveeritud saksa tähestik ja lamedaid objekte ei leidu.
*raal - computer, der Rechner
Dienstag, 9. Oktober 2007
Vabadus! Vabadus?
Ja üldse on nii mõnigi asi hakanud edenema. Suhted inimestega ei hakka just paranema - ega nii lihtsalt inimestelembeliseks ei hakka - aga välja kujunema küll. Toidu ostmiseks tegin mingi kaardi ära. Saksa keele testi käisin tegemas, aga mis sest ikka. See võis ju hästi välja kukkuda, aga mis moodi ma ennast intensiivkursustest läbi närin, ei kujuta ette.
Ääri-veeri tutvun Bremeniga - peamiselt küll selle kaubandusvõrguga, aga varsti tulevad ka ekskursioonid ja siis saab ehk natuke ka kultuuri üles korjatud.
Täna hommikul olin sm. Unetu ja hulkusin juba eee... varapimedas Lilienthalis. Tegin järgmised avastused:
- Annelinna loojumatu päike pole mind hüljanud, kuigi siin on tegemist linna kumaga.
- Kell 6 koerad magavad, inimesed mitte. Jõlguvad tänaval.
- Ööpimeduses hiilida ei saa - lampide liikumisdetektorid püüavad su kinni ka teiselt poolt teed*. Seda nendes Erasmuse tutvustusloengutes hoiatati, et jälitustegevuse organisatsioonid meie vastu huvi tunnevad.
- Kassid reageerivad "kss-kss"-le
* Ma kahtlustan et ühel majal tulevad isegi köögis kardinad liikumise peale hirmsa raginaga eest.
Sonntag, 7. Oktober 2007
Kesse?
2 eestlast, 4 poolakat, 2 sloveenlast ja 1 braziillane.
Brasiilia: Eduardo - On eelmisest erasmuse satsist ja õpib siin 6. kuud, kaalub 7. kuuks siia jäämist. Pikad tumedad juuksed, aga muidu valge nagu kartuliidu. Räägib ainult ingliskeelt. Sõbraliku loomuga. Õpib insenerlust, kirjutab oma hiigelprojekti - siiani ainuke akadeemilise hõnguga inimene majas.
Poola: Gosha - räägib puhtalt saksa keelt, on varem ka Saksas õppinud, teab kõigist (oo!) rohkem. Pedagoog. Suitsetab.
Ula - Räägib saksa keelt. Otsib tööd. Õpib majandust - production. Väga mõistlik, aga ka pidu paneja tüüp. Ahelsuitsetab. Püüab maha jätta.
Ola* - Pursib inglise ja saksa keelt. Õpib majandust, otsib tööd. Ei söö ega joo. Näeb välja nagu 19 saj. lõpu klassikaline iludus. Ristis Eduardo Markoks, norime ta kallal seetõttu.
Ania - Räägib nii inglise kui saksa keelt. Oli viimane poolakas, kes tuli. Tuli koos perega. Mõne päevaga peaksime perest vast siiski lahti saama. Ka pedagoog. Kahtlustan, et oleme ta ära hirmutanud. Ristis Eduardo Ricardkoks.
Sloveenia: Špela - räägib nii inglise kui saksa keelt, kui naermise kõrvalt aega leiab. Näeb välja nagu suslik. Ärge küsige - liiga palju energiat, ei saa sotti.
Urša - Pursib nii saksa kui ingliskeelt. Saabus kõige viimasena. Esialgu väga häbelik, hingeelus surkida pole veel aega olnud. Õpib antropoloogiat.
Eestlasi juba teate.
*Oma peas kutsun neid hellitavalt Olé-Olé-ks.
Pahatujuline eksleja
Raudteejaamas bussist väljudes paningi linna poole ajama, et avastada väikeseid kummalisi pisiasju, talletada linnaplaani oma teadvusesse ja tänavaid loogikasse. Kui üksinda saab ekselda ja keegi seda pahaks ei pane, siis kaksi seda paraku teha ei saa. Kaksi peab juba eesmärk olema, ja kui on eesmärk saab juba ka eksinud olla.
Et ma polnud ka ette valmistanud ekskursiooni ega kindlat teekonda, siis kahtlustan, et R.-l võis ikka väga igav olla. Ja ega ma isegi suurt midagi nautinud: leidsin end pidevalt muretsemas külma ja eesmärgi ja mustmiljoni muu asja pärast.
R. teatas, et kui mina diskole ei lähe ei lähe tema ka. No hallo diskutibu!
Samstag, 6. Oktober 2007
Unistajale
Kummardus Unistajale, kes mind prügisorteerimise alal haris, kuigi ma kahtlustan, et meie elamine oleks ta närvikavale liig. Eestlased on siiani ainsad, kes recycle'i suhtes endid jälgivad, silmi lahti hoiavad ja asju loogiliselt näevad. Aga on veel pisiasju, mida kodukandis loomulikuks peetakse. Ma leian end nagu täielik skisofreenik majas ringi hulkumas ja tulesid kustutamas, pliidiraudu väiksemaks vahetamas ja vett ainult ühe korra keetmas. Kaaskodanike kiituseks tuleb aga mainida, et erinevalt minust, on tegemist korraarmastajatega.
Öko- ja Bio- ga on mul suhted siiski endiselt halvad. Ma lepiksin parema meelega porgandi, kartuli ja kapsaga, kui kahtlusi tekitavate ökokartuli, biokapsa ja gaasikeskkonda pakendatud porgandiga.
Eile tabasin end mõttelt, et varsti on nädalavahetus ja saab pisut puhkust. Ei saa! :)
Freitag, 5. Oktober 2007
Nohik
Kahesõnaga olen väike dropp ja peoblokk. Tuuril oli lisaks meie poolakatele veel terve kogukond ja kui tähelepanu hajus, lasin linnapeale jalga. Kooserdasin lihtsalt ringi. Vaatasin valgustatud poe aknaid, leidisin SEB panga, tõmbasin sõõrmetesse itaalia toidu, grilli ja pannkookide lõhna, vesistasin muusikapoe akendele ning tegin teatrite sammaste vahel pääsukest.
Aga nagu minu pidudest eemale hoidmisest veel vähe poleks, ootan ma põnevusega kooli. Sirvisin oma aineid ja mõtlesin, kuidas oleks näiteks saksa keeles auku kaevata? Kujutage veel ette: Erialane ingliskeel - ehk mitut sõnaraamatut sul ka poleks, ükski ei aita.
Küllap läheb üle, kui kogu krempel matta ähvardab... või peale keeletesti. Kardan.
Donnerstag, 4. Oktober 2007
Wo?
Elame kahekoruselises majas. Kohe kõrval elab majaomanik ja köögiaknast vaatab sisse tundmatuks jääda sooviv naaberisik.
Kui ma ei eksi on tudengite valduses 7 tuba, 1 köök, trepikoda, 2 - 3 pisikoridori ja 2 vannituba. Majapool on mõeldud elamiseks 8 inimesele, aga esimesel kuul saab olema olude sunnil 9. Neist räägin siis, kui kõik kohal on.
Köök. Hubane, kuid juba praeguseks pisut üle koormatud ruum, mis sisaldas meie rõõmuks juba alguses kõike eluks vajalikku. Raskete aegade üleelamisele viitavad ainult kagu-poolt-maandunud-ufo-kujuline laelamp, lopergune pann ja kööginurgas seisvad kardinad. Pliit on vana, mehelik ja töökorras. Eikilt välja kaubeldud raadio pole veel oma kohta leidnud.
Objekt haaval olen seal salaja koristanud, aga rahvas viskab endiselt kõigele halvustavaid pilke.
Trepikojas on trepp, millel pole ühtegi kriuksumiseta astet. Kriuksumine on äärmiselt leebe nimetus. Eiki palve oli treppi langsamer kasutada.
"Englishman always wants two bathrooms."
On irooniline, et mõlemad paiknevad ülakorrusel ja korraga väljudes on võimalik teineteist uksega maha lüüa. Aga ikkagi kaks! ja ühes veel pesumasin kah. Peale 21 on meil dušši all käimine keelatud, sest Eiki magamistuba asub vannitoa all ja me tegevus tekitab ilmselt põrgulärmi, sest poolakad katsetasid ja Eik tuli lausa kohale. Paljud näevad seda keeldu kui põhiseaduslike õiguste rikkumist.
Meie tuba on rõdust ümber ehitatud - kõige uuem, suurem ja ainuke kahe inimese tuba. Teised olevat sellisele pakkumisele range eitamisega vastanud, aga eestalsed on leplikud ning mina ja R. oleme oma tuppa võrdlemisi kiindunud.
Teistes tubades eriti tuhranud ei ole.
Fussball...
Õnneks raudteejaamas pühade suhtes nii ranged ei oldud ja me saime endid sügisese sibulakoogiga kosutada. Peale selle oli Frau H.-l kotis hiiglama suur šokolaadikook. Tegime tõesti hästi pisikese tuuri Bremenis. Nägin minagi killukest teiselt poolt raudteed ja teiselt poolt Weseri jõge. Pühade tõttu oli tegemist vaatamisväärsustega - külastada ei saanud.
Lobisesime minu juures unustamiseni, peale mida panin Frau H. rongile.
Nüüd siis moosekandid nähtud ja katsutud. Kunagi levitan kõmu, et õnne saamiseks ei piisa eesli käperdamisest, vaid mida kõrgem loom, seda rohkem õnne.
Õhtul liigeldes võis näha igas suunas sõitvaid lärmakaid jalkafänne.
Ootasin bussi, kui järsku oli kõikjal "Bitte, Bitte! Kann ich das haben?!" karjuvaid lapsi. Hämming. Jalgpalli fännidest onud suhtusid asjasse kui loomulikku. Salaja pealt kuulates sain aru, et lapsed kauplesid endale särki või jopet või salli, tõotades, et ka nemad on täna õhtul staadionil. Kahtlustan, et Eesti jalkafännide puhul oleks kogu kupatuse tõlge: "Palun, palun! Tohin ma su südame rinnust rebida?!"
Loodetavasti mõnel kauplejal on kunagi ka õnne olnud.
Dienstag, 2. Oktober 2007
...punased kardinad...
Eile pidin oma tuutoriga kokku saama. Eksisin ära ja õigel ajal kohtumisele ei jõudnud. Ringi kooserdades murdsin kontsa, selle kiirparandamise käigus lendas putukas silma. No mida öelda Niu-niu-niu või Aaaaarrghhh. Suures hädas helistasin tuutorile.... helistasin valel numbril.
Oma paberid sain lõpuks ikkagi aetud: kinnitus ravikindlustuse kohta ja ajutine õpilaspilet.
Olen nüüd ka õnnnelik seitsmepäevabussipileti omanik. Habe ich selbst gekauft.* Peale paberimajandust tutvusin Bremeniga lohutades end mõttega, et kui ära väsin sõidan ühistranspordiga koju. Eksisin linnaossa, kus on teeparandus ja ükski transpordivahend ei liigu.
*oskajatelt parandused alati teretulnud.
Sonntag, 30. September 2007
You are a cleaning person?
Kuigi täna hommikul pidasin kohvitassi ääres ämblikega pikki vestlusi õue kolimise teemadel.
Tegime R.-ga pannkooke, 2-kulbise panniga. Tekitasime sellega rahva seas üldist õudu, süüa ei julgenud keegi. Viimaks saime ikka ühe poolaka nõusse. Teine pidi juba loomult mittesööja olema. Hr. Braziil tahtis endiselt köögis midagi muud teha. Temaga olen ma sootuks erinevas ajavööndis ja lootust kaotamas.
Saksa päike pole ikka veel tõusnud ja tuba on endiselt külm.
Samstag, 29. September 2007
Mees või koer või...
Sakslatel on ikka hobid paigas: keerad ostukeskuses vasakule ja seal on "Hunde salong" ja paremal juuksurisalong "Man oh man". Kes mille võtab eks ole.
Kaalusin selles valguses koera võtmist - no kuna siin kandis ikka salong ja puha. Huvitav, mida Eik the majaomanik selle peale ütleks. Et ta täna hommikul mulle kapi ehitas, siis ei taha ju teisele liiga ka teha. Jaa - mul on nüüd kapp!!!
Isiklikust varast ja meestest veel juttu tehes. Kuna kütmisega meil ikka problemaatiline, siis on mu väga heaks aga ka tujukaks sõbraks tekk. Talle hellitusnime panemine oleks ju liig?
Vaikne laupäev
Ilm on Saksamaal ikka kohutav. Homme on pühapäev ja poed kõik kinni, aga praegu aknale sabistav vihmasadu küll shoppama ei kutsu.
Eile hommikust jalutuskäiku tehes avastasin end mõttelt, et kuna ma nii palju kaarti vahtisin, siis peaks mul see silma ees olema ja kui ikka päris ära eksin, siis umbkaudselt suudan end päikse ja kella järgi paika panna. No aga kust sa selle päikse võtad?
Ah jaa kas ma mainisin, et meie elukoht jääb olemasolevatelt kaartidelt välja.
Aga täna hommikul olin ma tubli ja magasin kaua.
Tegin köögis suurpuhastust kuni braziil tuli ja isu, tuju ja kõik muu ära rikkus. Nii et köögi koristamise jätkamine nihkus ka nüüd kaugemasse tulevikku.
Hakkan bussijuhiks
No peale seda kui ma olin 5h. erinevaid päringuid bussigraafikutes teinud, läksin põhimõtteliselt ausõna peale bussipeatusse. Kobisin nagu dementne mutike bussi ja küsisin bussijuhilt. Kasutasin oma tavalist english-germanit. Bussijuhi võttis naeratama, aga ta käitus erinevalt kodumaistest ikka üllatavalt positiivselt.
Siiani maksan sõitmise eest hinge hinda. Varsti saan endale õpilaspileti ja sõidan tasuta läbi kõik bussiliinid. Liiklus on siin tegelikult piisavalt keeruline, et mitte juhtivale kohale asuda.
Päevasaavutused siis:
- Leidsin ALDI
- Leidsin Tobi (ei mul ei ole koera, see mu tuutor).
Donnerstag, 27. September 2007
Saabumine
Tegelikult pole veel päris päralegi jõudnud, et teises riigis olen. Lihtsalt inimesed ümber on teised - leppimatud - harjumatud. Aga eks võta harjumine ka ikka aega.
Aga tegelikult läks ju hästi:
- Bussijuhti läti politsei kinni ei võtnud.
- Lennuk maha ei kukkunud
- Pagas kaduma ei läinud
Muuhulgas on mu telefonil levi, toanaabril arvuti ja ühiskonnal internet.
Mida hing veel ihkad?