Lennelda priiks.

Last stop - Hamburg

Tagastasin Strickerinile tema vara. Paraku ilmnes, et olime teineteisest jälle mööda rääkinud – lisaks kidrale oleksin pidanud ka arvuti kaasa võtma, sest tegelikult tal ei ole aega tagasi Bremenisse koos minuga sõita.

Õhtul võeti mind suursuguselt vastu – ilmnes et olin tulnud enda sünnipäevale. Koos kaunsituste ja salati, (küünaldega) koogi, külaliste ja kinkidega. Ma olen nihutatud.
Järgine päev algas nagu Strickerini pool ikka pisut hilja. Põletasime kahe üheks – ahh, hetk olla 10 aastat noorem.

Ilm oli tormine, aga suundusime ikka Hamburgi. Käisime raamatukogus, otsisime mitte eksisteerivat kohvipoodi – Carroux. Viimasel päeval mida kõike teada ei saa – kohvipoes, koha peal, jahvatatakse sulle ube nii peenikeseks kui aga ise tahad. Viisime läbi ka aktsiooni “Currywurst”. Vorsti ei õnnestunud küll selle leiutamise tänavalt leida, pidime leppima seal kandis asuva kiirtoidu kohaga.

Kuna arvuti tagastamiseks paremat plaani ei leidunud oli Strickerin sunnitudminuga koos tagasi Lilienthali pöörduma ning ühinema väikse peoga – veini, juustu ja maiustustega.
Siiani Eik veel peole sisse sadanud ei ole.

Väljas on tormi nägu. Teades Ryanairi eelarvet, siis lendame homme ehk mootoreid käivitamata.

Veel viimaseid tegemisi

Säuksuga käisime eile õhtul shoppamas. Kui on näha, et inimene midagi osta tahab, olen ma väga hea shopingu kaaslane. Säuksule saime rohelise jaki ja suvised püksid. Mina proovisin punast nahka selga – mootorratas ja põkk jäid puudu. Praeguse seisuga olen otsustanud, et kuigi asi kõige hullem välja ei näinud, tuleks tibilusest ikka puudu.

Hommikut alustasin linnavalitsusest abmeld*imisega. See oli märksa lihtsam kui anmeld'imine. Linnuke kirjas.

Täna jooksin mööda Campust** ja proovisin internetist veel viimaseid pabereid välja trükkida. Algul paistis küll ilmvõimatu. Lõpuks maandusin õnnetu näoga International Office’i ukse taga. Sain väljatrüki ja isegi allkirja ja templi, millest ma ei osanud unistadagi, pluss koopia. Sellega peaks ka siis nüüd korras olema.

Kingi otsinguil käisin veel. Ei saa ikka kõike, mida otsid. Kurb.
Homseks ostsin aga veini ja juustu. Tõenäoliselt

1) läksin mõlemaga alt.
2) on üks kahest või mõlemad homseks kellegi poolt lihtsalt pintsli pistetud.
3) pean ise kuival püsima, sest vaja lennule jõuda.
Kui uued julgevad ses suhtes piriseda, siis oodaku nad ainult ... veini traditsioonidega maa - kus teie tervitusveinid on?

Zombie zones toimuvad kummalised ettevõtmised: killu hunnik külmkapi ees laseb oletada, et üks Simpsonite tass on surma saanud ja keegi on ühinenud advokaadihakatise kampaaniaga "Kartul koduloomaks".

Kodustelt sain e-maili.

*Välja- ja sissekirjutus
** Mõeldud kui ülikooli linnak

Paberimajandus

No päeva peale üritasin siiski üht koma teist ära teha. Tagastasin oma mensakaardi. Kuigi probleeme otseselt ei tekkinud, oli see ikka üllatavalt keeruline protseduur – allkirjastamise ja isikut tõendava dokumendiga.

Erasmuse programmi jaoks on vaja veel üks paber välja ajada. Homme on International Office* paraku kinni. Loodetavasti saab ülehomme asi siiski Säuksu abiga aetud.

Zombie Zone’st on vaja end välja kirjutada. Täna ei õnnestunud – ametnikud peale lõunat lihtsalt ei tööta enam.

Peamine eesmärk oli lennupileti suhtes selgusele jõuda. Ilmnes, et lennupilet ongi mul selline kiusliku loomuga. Kõige enne ei saa ma tema kohta kinnitust ja kui ma isiklikult talle järgi lähen, siis … vot ei trükku välja! Nii me teenindajaga seisime ja naeratasime vastastikku 15 min. Välja trükki ikka ei saanud. Aga teoreetiliselt pilet olemas ja sõit toimub. Kui Lätist viperusteta edasi – oo sinisilmsus - saan otsin neljapäevaks põkkumisvõimalust.

Ufo on maandunud. Aga kuhu? Tõenäoliselt prügimäele. Ehk meil on köögis uus lamp. Vana polnud küll ka veel päris pimedaks põlenud, aga selle virvendamine oli inseneridele liiast. Nii et meil uus, säästupirniga valgekrae.

*Välisüliõpilastalitlus

Magamatus

...teeb tigedaks ja ajab plaanid sassi.

Eelviimane koristamine

Virin.
Et juba enne mu esimest (!!!) hommikukohvi tuju ära rikuti ja ilm pilve kiskus, matsin maha mõtte Bürgerparki jalutama minna. Säuksu magas veel ja ei tahtnud teda kohvilõhnadega üles ajada. Et eile mingit vene maffiafilmi vaatasime, magasin isegi plaanitust kauem (rongiga väljasõidu tegemiseks liigagi kaua). Alguses vaatasid küll ainult Säuksu ja Advokaadihakatis, aga ma ei olnud piisavalt väsinud, et msn-i valju ja ebaühtlase plõnksimise kõrvale magama jääda. Nii ajasingi kell 2 kargu uuesti alla; valik oli kas tusatseda või filmi vaadata.

Köögis kükitasid Koerad. Haarasin kohvitassi ja põgenesin õue. No on massohhist - tuli järgi ja kurtis: "I'm going to kill you!* It's cold out here!"** No mis me siis nüüd küll teeme?! Ei pea ju paljalt välja jooksma, või mis?!

Jälituskoerad olid päev läbi aktiivsed. Kui on kindlaks tehtud, et mina difficult*** olen, miks siis mitte teisi majaelanikke tüüdata? Mmh?

Matsin oma paha tuju koristusgraafikusse.

Koerad mängivad all kaarte. Majapidamisraha peale.

* Ma tapan su ära! - Valge Koer kasutab lauset minuga suheldes refräänina.
** Väljas on külm!
*** raske (Advokaadihakatise ja Valge koera eravestlus 2008 "V.-ga suhtlemine")

Palju õnne sünnipäevaks!

Kui juba siis juba. Tulgu Unistajale õnne kohe igast küljest! Kohe iga päev!

Oma vennaraasult sain naistepäeva tervituse ka. Ta ikka vahest täitsa tubli. Täna puhkepäeva talle antud ei olnud – lillepoe värk.

Emo hommik oli. Valge koer heitis ette: „You must really hate us!“* Kas ma pean või? Papikiislus on nakkav? Ka meestele? Võib olla naistepäeva puhul...

Käisin teist korda Flomarkt’il**. Ilm muideks kevadine – õhk klaar. Mõtlesin, et äkki jääb midagi kingituseks silma. Kuidas ma aga ka ei pingutaks – käsi ei tõuse kasutatud asja kingina ostma. Isegi pisikingina mitte. See-eest ostsin turult suveniire, õunu ja nuudel-lihataskuid (Nudelei’ist).

Pärastlõunal tulid Advokaadihakatis ja Säuksu Milanost tagasi. Täitsa elus ja terved, kuigi esimesel õhtul olid ööbimise saanud nibin-nabin. Praegu kurdab Säuks all oma kurba elu, Advokaadihakatis istub meie toas internetis ja käitub minu kui tüütu kärbsega.

Jüri Pere foto.

* Sa vihkad meid, eks!
** Kirbuturg

Vähe meeldivat

Ainuke meeldivalt asjalik tegevus, mis jäänud on, on kingijaht. Tuleb välja, et see õnnestub paremini, kui seda spontaanselt teha.


Zombie zone'ist püüan edutult eemale hoida. Kui ma suudan end sellest hommikul päästa, saadakse mind õhtul kätte. Ei taha.

Küsitluse "Olete oma autoga välismaalt koju suundumas. Kohtate eestlast, kes peab teiega samal ajal Eestisse jõudma. Kuidas toimite?" tulemused:
hea süda on teil sees, keegi ei ignoreeriks probleemi totaalselt,
samas lennujaamas ka asja eest teist taga välja käristama ei hakkaks,
1 soovitaks sportida, 2 soovitavad bensukast koju sportida.
Formaalsusest - minu arvamust pole avaldatud.

Minu mure?

Säuksu ja Advokaadihakatis põrutasid täna hommikul Milanosse. Säuksu oli eelmisel õhtul Peetriga väljas käinud ja seetõttu oli oi kui raske hommikul ärgata. Lisaks tekkis kahtlus, et neil võib ööbimisega Itaalias probleeme tulla.

Eile lõuna ajal pakkus Eik uut riiulit. No kui pakutakse. Olin sunnitud seega natuke mööbeldama. Selle peale ärkas Säuksu ja kukkus küsima. Kas ma pean seletama? Kas on üldse minu mure, kuidas ja kui palju sul mööblit siin toas on? Mida see minu jaoks muudab?

Kütesüsteemid jukerdavad vist jälle. Lubasin Eikile, et jälgin täna veel ja kui ikka külm on siis annan teada. Miks ma seda asja ajan?

Rumeenlased käisid sisseoste tegemas. Vastupidiselt minu lootustele, et nad kolivad teise külmkappi, on nüüd asjad segi läbi väikses külmikus. Kas ma peaks huvituma?

"You are worrying too much!" ütles mulle täna hommikul Valge Koer. "Really."* No sa ise küsid liiga palju mõttetuid küsimusi including: "Are you frying pasta!?" and "Is there a microwave around?"** - aga kas ma nurisen? "Hallloo!!!" - tsiteerides Suslikut.

Saalivad minu toa ja köögi vahelt ja uurivad prügisorteerimise kohta. Küüslauku!!! Ah et ma muretsen liiast. Kas on minu mure, et nad süsteemile pihta saaks?

Ei ole!

Ted Szukalski pilt
* "Sa muretsed liiast!" Tõesti.
** kaasa arvatud: "Kas sa praed makarone?!" ja "Kas ümbruses on mikrolaine ahju?"

Ood millele?

Mu kallis ………! Sa oled erakordne! Sa väärid eraldi sissekannet! Sa oled nii sügavasisuline, et välismaalaste mõistus Sinuni ei küüni! Sa sobid iga riietusesemega! Sa ei karda teistest erineda - vastupidi! Sa oled silmapaistev! Sa ei ole ehk moekas, aga Sa oled omane! Sa oled enneolematu! Sa oled pimestavalt ilus! Isegi nöör, mille otsas Sa ripud, on ilus! Oo - ja kuidas Sa ripud…! Ja see sõlm, mis nööri sees on, on lihtsalt hädavajalik, sest see toob Sind mulle veel lähemale. Sa oled särav! Sa oled minuga!

... päev, mil ma enda vastu hea olin.

Vastavalt Jupijumala soovitusele käisin enne pangakonto sulgemist poes. Infoks: Plaan ei läinud läbi.

Tore on aga seegi, et konto sulgemine võrdlemisi valutult möödus. Tundsin end nagu tõeline VIP – minu järel jooksid rahvamassid, kes aga autogramme nõudsid. Neil vedas, et ma nii kaua kassa sabas passima pidin. Aga konto sulgemise koha pealt iseenesest ei nurisetud. Lipikut, mille alusel ma oma raha kätte pidin saama vaadeldi küll kahtlustava pilguga mõlemalt poolt nagu oleks see võltsitud olnud. Tegelikult oli allkiri puudu.

Bussiga koju sõites juhtusin kuulma järgmist marru ajavat lauset: “Du musst fest halten – wenn die Bus bremst kannst du fallen!“* Lase laps istuma, kui sul tast kahju on – ära õienda ta kallal!

Kodus oli maja lukus … ja rahvast täis. Arusaamatu. Zombie zone?

*Sa pead kinni hoidma - kui buss pidurdab, võid kukkuda.

Rist ja küüslauk

Eile öösel tulid rumeenlased. Minu tuttava heidetud nali jäi mulle ja Säuksule paraku külge –

- Kas meil küüslauku on?
- Ehk piisab ka küüslaugusoolast, kui peale raputada.

Tegu on siiski kõigest kahe insenerlust õppiva ebaratsionaalse eksinud nohikuga.

Rumeenia: Florian (Flora-> lill -> ehh?) ja … (ei mäleta, pole ka oluline) – Must ja Valge koer. Paistab, et kumbki pole varem kokku juhtunud situatsiooniga, kus teise inimese kätt surudes tuleb nimetada oma nimi, mitte rääkida oma vanaema elulugu.

Must Koer – pursib ingliskeelt. Saksa keel ümmargune 0. Kummastki keelest eriti aru ei saa. Tõenäoliselt keeleoskuse puudulikkuse tõttu tundub heasüdamlikum.
Valge Koer – räägib ingliskeelt, väidab, et on õppinud saksa keelt. Oo self-esteem*. Esimese keele puudulikkust ajab väsimuse kaela, teisest keelest aru ei saa. Küsib palju jutujätkuks ja siis ajab kõik tähtsusetud faktid omavahel segi. Naljasoon lonkab**.

Insenerlus või mitte, aga kella kaheksani vahtisid nad näljaste nägudega, kuidas Säuksu sõi, ning alles siis ärkasid, et neil ka kõht tühi. Said oma esimese Lilienthali tuuri avastamaks, et poed on kinni. Improviseerisin. Loodetavasti viimast korda.

* Enesehinnang
** Näiteks oleme me jõudnud naljaga pooleks teoreetiliselt minu ära tappa. Matmisel jäime jänni. Tuleb tunnistada, et osalt on vist viga ka minus.

Emma

Mina räägin mitmendat päeva hellitavalt tormist. Asju õigete nimedega nimetades on tegu Emmaga – orkaan Emmaga. Õnneks on ehitised Saksamaal piisavalt tugevad, et saab end ära peita küll. Infolevik on aga piisavalt aeglane, et hoolitseva hoiatuse teemal – ärge parem välja minge – saab kätte siis, kui linnast tagasi tuled. Seda, et Hamburgis lennukeid sajab kuulen ka alles teie käest.

Täna näidati ilma vist terve aasta lõikes: päikest, halla, vihma, tuult, rahet, lörtsi ja õhtuks veel laia lund ka.

Ja kui juba eluolust juttu on: Bahn* streigib, kohati koos ülejäänud ühistranspordiga ja lennufirmadega, ning Bremeni prügivedu streigib.
* raudtee

Otsingutuur

Mõtlesin, et istun kaubamaja turvamehele varba peale ja hakan nutma. Midagi teha - ei ole!

Veel juhtusin poodi nimega "Butlers", kus paistis, et müüjad olid pikkuse alampiiriga tööle võetud.

Pull the plug

Jah tõesti koristamise käigus sulatasime ka sügavkülma. Kööki sai igast küljest nühitud, rahule ikka ei jäänud.
Õnneks on tegu ühisköögiga ja mõne päeva pärast ei ole vahet märgatagi. Koristamishoo tagajärjel tekkinud pedantsuski on tõenäoliselt kadunud.

Õhtul jõime õlut, vaatasime filmi, iga üks targutas vastavalt oma võimetele. Õlu tühjenedes mõnedel võimed muidugi paranevad.

PS: Internetti varastasin Gosha toast - külm, pime.

Tormine hoovõtu laupäev

Plaanisin täna rongiga sõita, aga et kardinad olid hoolitsevalt ette tõmmatud, siis magasin sisse. Plaan oleks vist ka ilma selleta katki jäänud, sest - näiteks uudis raadiost:
“Keegi reisijatest viga ei saanud. Lokomotiivi juht sai kergeid vigastusi, aga reisijad suutsid ta tulekustuti abil puu ja seina vahelt vabastada.“
Ühesõnaga meil on hirmus torm. Taevast tuleb alla igat liiki sademeid ja tugeva tuule tõttu kuhjub köögis Gelber Sack*.

Tegin köögikapi koristamisega algust - et saab kaelast ära.Pulbri raport:

• 2 kotti müslit
• puljongikuubikuid 25 liitri jaoks
• 2 karpi riivsaia
• 2 pakini taandatavalt kakaod
• 4 ½ pakki suppi
• 2 pakki kisselli
• 1,5 karbi jagu teed (tehke järgi Pika-Paju rist)
• 1 pakk riisiputru (vist)
• 1 karp lahustuvaid kaerahelbeid
• 1 karp universaalkastet (?)
• 2 pakki lihaleent
• paprikat magusat
• paprikat mahedat
• paprikat keskmist
• paprikat teravat
• tšillit (ka helvestena)
• jahu
• küüslauku
• suhkrut
• muskaati - 4 kupart
• oreganot
• karrit (3 purgi jagu)
• basiilikut
• hiinat (3 pakki)
• grilli
• 1 pakk tundmatut maitesainet algupärasest poola köögist
• kanamaitseainet (2 klaasistatud briketti)
• pipart vaget (2 purki)
• pipart musta (1 purk, 1½ pakki, 4 tera veskis)
• kohvi 0 in 1 (e. kohvivahtu 4 pakki)
• kohvi 1 in 1
• kohvi 2 in 1
• kohvi 3 in 1
• kohvi 1 Eduardo (tehtud) termose täis
• veiniäädikat (best before 2006)
• 2 poolikut pudelit balsamico salatikastet.

Tegin ettepaneku niiskunud ja kasutust mitte ledinud asjad minema visata. Lükati tagasi - äkki uued tahavad kasutada. Nujaa.

*Kollane kott - rohelise punkti jaoks.