2 romantikut lähevad poodi

Seelkord olid 2-päevased välitööd. Ööbimisega. Õnneks ka kahe autoga. Tagant järgi ka mitte kõige hullemad.
Kahtlustasin, et mind hakatakse terroriseerima ja saan taas kord lihtsalt punktil passida, kui esmaspäeva õhtul võtmed lauale kukutati ja teatati, et sina sõidad. Vahtisin ammulisui: asjal tegelikult täiesti pragmaatiline seletus - volituste puudumine.
Väga hullusti sõitmine ei läinudki.

Korra tekkis teemaks, et mina võiks punktil passida, aga ma vaatasin juhmi näoga vastu ja mainisin, et kui tahad teisele vaheldust pakkuda, siis võid sõbramehe poolest ju oma auto anda. Ei pidanud isegi mainima, et volituse puudumise pärast mina vastu näppe saada ei taha, jutt vaibus, nagu poleks olnudki.

Mina otsustasin Lähtel paagi täist lutsutada, poisid leidsid, et Jõgeva on tore koht ja minu Lähte naeruväärselt vara. Hiljem kuulsin, et tangiti alles kohapeal, aga vahet pole.
Õhtul hakkas üks hirmus poodi tahtmise jutt peale - kõht tühi. No heakene küll, vaja ju. Sai käidud. Ööbimiskohas teatasid poisid aga, et vaja välja sööma minna. Ee...pood? Vahet pole.

Meelelahutuseks oli kaasa võetud mingi vidin, millega pidi kuud nägema nagu Galileo seda nägi. No ja söömas nad siis istusid vaatasid üksteisele silma ja rääkisid, kuidas nemad õhtul tähti vaatama hakkavad. Tundsin end kergelt üleliigsena. Mitte aga väga, sest teiste teemade juures oli nii kui nii uue liigi vaatleja tunne.
Kõhud täis, tatsusime linnamägedes - poisid käsikäes ees ja mina lönts-lönts taga. Mäel oli ikka ... ee... "-kurat kui ilus-" (ikka veel harjutab). Poolelt sammult teatasid poisid, et neil on janu. Vaatasid mulle lootusrikkalt otsa - sõida! Ahhoi, automaadiga - ei mängi välja - kui te ikka samal ajal juua ka tahate. No sai kiiremas korras ööbimiskohta.

Et taevas oli pilvine võis kõrvalt toast kuulda ainult linnu kirjeldusi.

Hommikusöök oli nagu ikka B&B kohtades, nii rikkalik, et ei tea mida kõike sisse ahmida. Ja oli viimane amps suhu rännanud, kui... "Vaja poes käia!" ee... muig ...Pood? "Vett vaja!"

Olles teiste plaanidest sõltumatu sättisin end päeva 1. punkti peale minema ja eksisin nii põhjalikult ära, et päev ikka täitsa pahelde.
Punktidel juhtus veel pisiasju, kuid need on juba igavad...

Ma olen lihtsalt liiga mitmekülgselt läbihekseldatud, et raportit anda. See on üks ajaloo kole päev.

Välitööd - seekord mina ämbrist ärganud

Täna hommikul ärkasin mõttega -mis lärm see on??!

Vaatasin - töökaaslane helistab. Siis tuli meelde küll, et olin vajutanud esimesele äratusele kordus ja täna pidime lodjaga sõitma minema. Mul õnnestus end isegi piisavalt kiiresti liigutada, nii et mind maha ei jäetud. Isegi lodjast ei jäänud maha, kuigi peale minu oli teisigi tulijaid.

Varahommikuseks lodjasõiduks oleks võinud end soojemini riidesse panna, aga kõige hullem ei olnud. Asi iseenesest oli täiemahuliselt organiseeritud. Võib muidugi norida, et oleks ikka tahtnud pikemalt Jõmmuga sõita, aga ei. Tegelikult oli sõit pikem kui välja kuulutatud oli ja terve tee räägiti huvitavalt lindudest. Kes soovis võis ka kohvi või teed võtta. Lühidalt - mugav ja mitte-igav.

Meile Niger Lupusega muidugi kihistasime ja jätsime lollusi meelde. Praeguseks mäletan 3 mitte harivat tõde:

• Selleks, et õllekõhtu kaotada, tuleks lennata
• Madukotka tunneb ära sellest, et tal ripub madu nokast välja - kui ei ripu pole madukotkas.
• Maltal liiguvad linnuvaatlejad ringi kuulikindlad vestid seljas.

Tööl oli planeeritud väljaminek. Kuigi mind hoogsalt tuppa planeerida taheti - ilma minu nõusolekuta ikka päris nii ei käi. Plaani nõrk külg oli siiski, et autosid oli kaubeldud ainult üks, mis võib tähendada lisapäevi. Nendega näikse aga väga kitsaks minevat.

Baasil passis seekord juhtivvõim.

1. punkt
Et ühe autoga eraldi liikuda ei saa, siis enamasti laitis FlegS eelvaliku punkti maha ja käskis gepsu kuhugi mujale üles sättida. Tema kiituseks ei kukkunud ta vähemalt seekord minu asjadega rahmeldama.
Tillutasin jalgu betoonbloki otsas ja mõtlesin, et huvitav palju ma gepsu ressurssi raiskama peaksin... Otsustasin, et aitab küll. Hüppasin maha, kui järsku - "Muhvf"
Koer. Paistab sama üllatunud kui mina. Kuri? Rihmaga - võimalik. Suur, aga ilus. Toetasin tagumiku jälle betoonblokile, et kõrgem paista:
- Oled kuri ka?
- sabaots liigatab
- Oled vist kutsik ikka.
Ja lähenebki ta mulle sõbralikul sammul ja... ajab gepsu kogemata pikali (endal silmad ohuga pähe saamisest hirmunult pilukil) jõuan enne õnneks masina sulgeda ja gepsuvarre kinni püüda. Istun madalamale ja sügan teda kõrva tagant kuni FlegS.-i saabumiseni.

2. punkt
FlegS. tõstab asjad autost välja.
- Pole vaja, mul on juba kõik enda külge riputatud.
- Aa. (tõstab koti tagasi autose) Oot... (välja).
- (Katsun kotti ja olen hämmingus) Kuule see ju raske, enda gepsu jätad mulle või? Või... Nonii mul jäi kott eelmisele punktile. Krt, krt.*

3. punkt
Geps hakkab jamama. Jookseb kinni. Kui väga ma taskuid ei kobaks, ikka ei leia midagi, millega seda lahti keerata. Oleks no müntki! Nothing. Piinlik aga helistan:
- Mul jooksis geps kinni ja ei ole midagi, millega seda lahti keerata.
- Kuidas kinni?
- Tardus. Ma ei saa seda tagant lahti.
- Aku tuleb tagant ära võtta.
- (Vaatan hämmastunult telefoni, mida ma siis ütlesin? Tõstan häält) Seda ma sulle räägin, et mul ei ole millegagi lahti keerata.
Lisaks kõigile viperustele pöörab ilm ka halvaks. Kükitan, vaatan naabrite nägelemist ja mõtlen välja trajektoori oma unustatud vara efektiivseks üleskorjamiseks. Esitan siis plaani FlegS.-le. On nõus punktide järjestusega - kahtleb - ei ikka ei ole nõus - ei ikka on nõus. Liigne infohulk, paistab, lõi kumisema - minu viga.

Peale 4. punkti püüan rääkida, et kuna me ajaliselt nii kui nii peame lisapäeva tegema, siis tänase halva ilma puhul ja selleks, et juhtivvõimu mitte ära külmetada, võiks punkt teisele päevale lükata. - Ei. -Meil on autos muidugi hea, aga baas on lagedal - seal on külm. Ei ole tal häda midagi - ta varem seda teinud.** Helistame.
- Kuidas Sul seal on.
- Tuul tõmbab.
- Külm ei ole?
- Ei külm küll ei ole, aga tuul tõmbab ja masin väriseb hirmsasti.
- Mis sa arvad kas peaks lõpetama.
- Tuul tõmbab, tulge kohvile.
- Me mõtleme.
Otsustab, et teeme ikka pika päeva ja me ju jõuame ära ja ... Vau, ta tegelikult ka ei kuule. Valan oma viha telefonikõnesse.

5. punktist 6.ndasse kõnnin jala. Kohale jõudnult helistab töökaaslane ja teatab, et ta kuhugi toppama jäänud ja mingu ma kõrvalpunkti mõõtma. Peale pikka veenmist saan ikka mõõta seda punkti, milleni jalutanud olen. Geps teeb erakordseid viperusi: saan aku vahetatud, ei saa satidega ühendust. Ilm läheb ekstra tuuliseks ja sinisepilviseks - paistab, et ilmal minuga samad mõtted. Poolvägivaldselt mõõdetud punkt viimaseks kujunebki.

Pilt: S. Pruul
* Ei ole ma ka ikka nii kirgas kriit kui teinekord kirjutatud. Piinlik.
** Hämmastav. On vast suhtumine.

Kutsikad - koletised koera kallal

Meie kõige uuem perelisa on tublisti kasvanud. Kui tööl väga kiiva hakkas kiskuma, helistasin koju ja lasin pilte üles riputada.

Praeguseks on kutsikad palju suuremad. Hammustavad ja püüavad varbast maha murda. On üldse ühed murdjad. Loigutavad põrandale, kuid et õu on käimiskõlbulik, viskame nad üsna ruttu õue.

Et tusatuju veelgi leevendada ostsin endale päikeseprillid. Juures oli pisikeste märgikestega silt. Mida meie Lupusega tõlgendasime, kui "Nii kuulid, et kõlbab ööselgi käia" ja ammugi mitte nii lahjad, et "kanda udus, et silmamunad märjaks ei saaks."

Otsaeest sinine, pealt punane

3. päev. Välja vaated ei paista head.

Sõidame Tartust välja.

- Tead, see ala hakkab mulle päris selgeks saama.

- (Mingi mõnitus või?) Kellel kuidas võimalus on, eksole.

Sealt poolt ei mingit reaktsiooni.

Raatuse rist.
-Ihii...Unustasin käiku vahetada.

Linnast väljasõit
-Uskumatu. Kuidas siis nii? Ma ju panin suuna sisse! Kuidas ta võib mulle niimoodi teed mitte anda - ta ju näeb, et mul pole kuhugi sõita.
- (Kuidas saab teine inimene süüdi olla, kui sina ainult kahte pedaali - pidur, gaas - tunnistad?) No eks sõida talle tagant sisse.
- Peaks küll!
- Ja siis sõidab tema õppesõidule sisse.
- See oleks alles kogemus!
Bemar sõelub õppesõidust mööda, nii et meie jääme õppesõidu taha. Huvitav, mida Fleg.S üritab? Eraldava haljasala kaudu möödasõitu?
- Hoia pikivahet.
- Ei las olla. Küll ikka kulgeb!
- Kus sul kiiret? Ei ole vaja talle nii persse tikkuda.
- Ei las ta tunneb ka, mis päris liikluses on! Sellised närvilised sõitjad.
Tee peal on pikk arutelu teemal kuidas, kiiruspiirangu rikkumine peaks olema normaalse inimese põhivajadustest. No... Nojah.

- Ma lähen võtan selle Miku punkti ka ära.
- See kuhu ta auto kinni ajas?
- Jah.
- Mis see sinu minemine targem on? Tahad ka autot välja kaevata?
- Ei ma lähen jala.
- (Ebatemalikud šovinimsi ilmingud). Ilma ei saaks kuidagi?
- Ei ikka nii magus punkt on!
...
- Ma jätsin jaki tegelikult sinna oksa otsa rippuma - töötõend on seal taskus.

Taas kord oma 6 tundi ühe kohapeal passimist, mis tipnes päikese põletusega.

Tagasiteel ilmneb, et töökaaslane on otsustanud, mina ei oska autoga sõita. Nii et kuigi võimalus oleks teha 2 päeva välitöid, siis minu pärast teeme ikka 3. Et ma eelmine aasta ja aasta enne töökaaslase pilti ilmumist seda tööd tegin, sellest ajalugu vaikib. Püüdsin veenda ikka efektiivselt tegema, kui võimalust on. Eks järgmine nädal selgu, kas kohale ka jõudis.

Pilt: L. Reitel

Jälle välitöödel

Alanud on jälle välitööde hooaeg. Olen selles suhtes eelmise aastaga hellaks tehtud ja seetõttu ka ülekohtuselt torisev. Aga... elevandi mälu. Selle aasta väljavaated pole sugugi soodsad, aga ehk saate Teiegi pisut naerda, kasvõi minu kulul.
Eile passisin terve päeva postil - mitte küll 10 tundi nagu eelmine aasta, aga eks see tiksu mul pidevalt kuklas.
Kui kohale jõudsime küsis Fleg.S. kas ma matti tõesti kaasa ei võtnud? No kuram. Esiteks polnud plaaniski. Teiseks: mitme kotiga Sa nägid mind auto poole kablutamas? Ja mida praegune pärimine annab?

Tema kiituseks tuleb siiski öelda, et täna oli tal truilt matt kaasas, kuigi kasutada ma seda endiselt ei ihnenud.
Punktile jõudes niheles S. et "Kurat, kui ilus punkt ikka" ja "Kurat, kui hea koht ikka". Ta mul harjutab vandumist - mingi mehelikkuse teema vist.
Mikk arvas omalt poolt, et tore jah, küll siin saaks metalliotsijaga lustida.
Ma: Aa. Või varrastega.
Mikk: Mis mõttes?
Ma: Kudumine on ka tore.* (Nii hämmeldunud pilku polnud ma tükk aega näinud).
Minul välkus peast läbi: No kurat kui Teile punkt nii väga meeldib eks jääge ise sellega siia silmitsi, mitmeks tunniks.
Kui GPS kell hakkas kergelt 7 tunnile lähenema tekkis mul hirm, et kõik läheb juba nii nagu eelmine aasta - minuga on ju inimkatsed täiesti lubatud. Kõige hullemaks siiski veel ei pööranud. Varsti tuli õnneks Mikk - ta olla autoga 1,5 tundi kuskil mülkas passind. No eks ma pisut torisesin, aga mis teha. Tema asemel ei oleks minul kedagi appi kutsuda olnud.

* Tegelikult on punktil kudumiseks liiga külm.

Lausvaikus

Ümberkaudsetes blogides võib ka kohata lausvaikust.
Ma ise elan ka sombuse ilma tähe all, ning luban homme korralikuks hakata. Siiani ei ole veel õnnestunud, pigem on kogu plaanimise mõju negatiivne.