Miskipärast on jäänud siinsetel mulje minust kui korraarmastajast. No see on ajutine nähe ma usun, varsti hakkavad nad ka asjast aru saama ja enam nii sinisilmsed ei ole.
Kuigi täna hommikul pidasin kohvitassi ääres ämblikega pikki vestlusi õue kolimise teemadel.
Tegime R.-ga pannkooke, 2-kulbise panniga. Tekitasime sellega rahva seas üldist õudu, süüa ei julgenud keegi. Viimaks saime ikka ühe poolaka nõusse. Teine pidi juba loomult mittesööja olema. Hr. Braziil tahtis endiselt köögis midagi muud teha. Temaga olen ma sootuks erinevas ajavööndis ja lootust kaotamas.
Saksa päike pole ikka veel tõusnud ja tuba on endiselt külm.
2 Kommentare:
mina arvasin, et põrgu enne ära külmab kui Mätta blogima hakkab. nii tore on vahel eksida :P
... et ei külmugi põrgu vaid maapealne ilm?
Kommentar veröffentlichen