Sonntag, 30. September 2007

You are a cleaning person?

Miskipärast on jäänud siinsetel mulje minust kui korraarmastajast. No see on ajutine nähe ma usun, varsti hakkavad nad ka asjast aru saama ja enam nii sinisilmsed ei ole.
Kuigi täna hommikul pidasin kohvitassi ääres ämblikega pikki vestlusi õue kolimise teemadel.

Tegime R.-ga pannkooke, 2-kulbise panniga. Tekitasime sellega rahva seas üldist õudu, süüa ei julgenud keegi. Viimaks saime ikka ühe poolaka nõusse. Teine pidi juba loomult mittesööja olema. Hr. Braziil tahtis endiselt köögis midagi muud teha. Temaga olen ma sootuks erinevas ajavööndis ja lootust kaotamas.

Saksa päike pole ikka veel tõusnud ja tuba on endiselt külm.

Samstag, 29. September 2007

Mees või koer või...

Käisime ikka paanikapoesklemas. Peale mida sai pisut ringi jalutatud.

Sakslatel on ikka hobid paigas: keerad ostukeskuses vasakule ja seal on "Hunde salong" ja paremal juuksurisalong "Man oh man". Kes mille võtab eks ole.

Kaalusin selles valguses koera võtmist - no kuna siin kandis ikka salong ja puha. Huvitav, mida Eik the majaomanik selle peale ütleks. Et ta täna hommikul mulle kapi ehitas, siis ei taha ju teisele liiga ka teha. Jaa - mul on nüüd kapp!!!

Isiklikust varast ja meestest veel juttu tehes. Kuna kütmisega meil ikka problemaatiline, siis on mu väga heaks aga ka tujukaks sõbraks tekk. Talle hellitusnime panemine oleks ju liig?

Vaikne laupäev

Tõenäoliselt tuleb tänase päeva kohta mitu sissekannet. Pahasti.

Ilm on Saksamaal ikka kohutav. Homme on pühapäev ja poed kõik kinni, aga praegu aknale sabistav vihmasadu küll shoppama ei kutsu.

Eile hommikust jalutuskäiku tehes avastasin end mõttelt, et kuna ma nii palju kaarti vahtisin, siis peaks mul see silma ees olema ja kui ikka päris ära eksin, siis umbkaudselt suudan end päikse ja kella järgi paika panna. No aga kust sa selle päikse võtad?
Ah jaa kas ma mainisin, et meie elukoht jääb olemasolevatelt kaartidelt välja.

Aga täna hommikul olin ma tubli ja magasin kaua.

Tegin köögis suurpuhastust kuni braziil tuli ja isu, tuju ja kõik muu ära rikkus. Nii et köögi koristamise jätkamine nihkus ka nüüd kaugemasse tulevikku.

Hakkan bussijuhiks

Täna siis sain natuke seigeldud bussidega. Pidin sõitma päris ise Hauptbahnhofi, aga kui palju ma ka internetis ei sorinud ei leidnud ma üles seda bussiliini, mille graafik meil köögi uksel on.

No peale seda kui ma olin 5h. erinevaid päringuid bussigraafikutes teinud, läksin põhimõtteliselt ausõna peale bussipeatusse. Kobisin nagu dementne mutike bussi ja küsisin bussijuhilt. Kasutasin oma tavalist english-germanit. Bussijuhi võttis naeratama, aga ta käitus erinevalt kodumaistest ikka üllatavalt positiivselt.

Siiani maksan sõitmise eest hinge hinda. Varsti saan endale õpilaspileti ja sõidan tasuta läbi kõik bussiliinid. Liiklus on siin tegelikult piisavalt keeruline, et mitte juhtivale kohale asuda.

Päevasaavutused siis:
  • Leidsin ALDI
  • Leidsin Tobi (ei mul ei ole koera, see mu tuutor).

Donnerstag, 27. September 2007

Saabumine

On siiski siiski õnnestunud maanduda Bremenisse. Enamuse teest soigusin maha. Kõik, mis peaks minema ladusalt, ei lähe mitte ja kõik, mis peaks tekitama probleeme, laheneb mööda minnes.

Tegelikult pole veel päris päralegi jõudnud, et teises riigis olen. Lihtsalt inimesed ümber on teised - leppimatud - harjumatud. Aga eks võta harjumine ka ikka aega.

Aga tegelikult läks ju hästi:


  • Bussijuhti läti politsei kinni ei võtnud.

  • Lennuk maha ei kukkunud

  • Pagas kaduma ei läinud

Muuhulgas on mu telefonil levi, toanaabril arvuti ja ühiskonnal internet.


Mida hing veel ihkad?