Donnerstag, 26. Februar 2009

Declaration of Benefit*

Internetiseeritud Eesti puhul pole see küll suur asi, millega kekata, aga ära tegin. Riik toetab mind alati sünnipäeva eel. Siiani on õppelaen hoolitsenud selle eest, et toetus päris 0 poleks.

Minu blogi teab rääkida, et mul on üks reeglipärane lugeja (huvitav kust ta seda teab?).
Tubli. Kiidan! Kuigi, tv, võiks ikka harivamat lugemisvara hankida.

*Income tax return

Mittwoch, 25. Februar 2009

Head madise-,vastla-, vabariigi aastapäeva


Mulle pole vist sünnipäevalgi nii palju helistatud kui eile. Et kodust öeldi ära-täna-parem-tule, siis lootsin korteris norutada. Aga ei tulnud sellest midagi välja. Pikkadest linadest-liugudest küll pääsesin aga Pingviinide paraad, kuklid ja suitsuliha sai näritud.

Keegi tarkur teadis rääkida, et madise päeval ei tohi herneid ja ube süüa, muidu lähvad suvel ussitama. Neist suutsin loobuda.

Liulaskmise kohta kuulsin, et see pidi olema selline luumurdudega lõppev harrastus. Presidendi vastuvõtulgi oli lonkajaid rohkem kui mineval aastal. Kurbusega pidin ka tõdema, et kui mind ootamatult sellisele vastuvõtule kutsutaks - mida muidugi kunagi ei juhtu - siis minu ainuke figuuriga kleit ei vastaks standartile. Pahašti.
Pilt: bbc news.

Montag, 23. Februar 2009

Samal ajal kui teised lõbusasti pidu panid.
Libedakoolitus: loeng, sõit ja rada.
Loeng: 8. 30 hommikul.
Natuke hirmutamise videosid nagu ikka. Pikapeale hakkavad sellised asjad effekti kaotama. Muuhulgas läks ka jutt majanduslanguse peale. Trahvide ja nendest mööda hiilimise peale.
Sõit: 1 tund.
- Sõidate?
- Ei.
- Miks?
- No olgu, ametiautoga olen sõitnud vahepeal. Automaatkäigukast.
- Miks te siis automaatkäigukastiga koolitust ei tee?
- Ei taha.
- Pabistate?
- Alati. Te peaksite ka.
Nohises vaikselt kõrval. Nõu ei andnud. Sõitsime läbi kahe ringi ja Annelinna ringi kaudu rajale. Mingi moment ütles: "Pole ju väga vigagi." Mulle pole kohe tükk aega, kui üldse kunagi, nii hästi öeldud. Keskmised näitajad olid 35 km/h ja 7,3l/100km.

Libedarada: 16 kuni pimedate öötundideni välja.
Põdrast sain päris hästi mööda põigatud, nii pidurdamisega kui ilma. Kurvi võtmine tuli algul välja, hiljem aga üldsegi mitte, nii et nullis isegi algse arusaama. Polnud ka õpetaja kommentraarist - mine häbene - kuigi palju kasu. Kurb. Viimasest harjutusest targemaks ei saanud. Kurvist väljasõit on garanteeritud.

Õpetajate Lustimasinaga sain linna.
Kodus käisin dušši all, kahtlustan, et ma kukkusin ja lõin pea ära, sest kui ma vannitoast väljusin oli kell vist pool 12, mida ta minu arvates poleks pidanud olema (kooma?). Aga eks see ole järgmise kuu veearvest näha.

Freitag, 20. Februar 2009

Virtuaal vs. Reaal

Otsustasin hakata ID-kaardi aktiivkasutajaks.

Teadsin, et minu arvutis peaks olema kõik eeldused selle kasutamiseks olema loodud.
Proovisin oma sinist isikutunnistust piki ja lapiti arvutisse toppida, aga ei midagi. Kirjutatakse aga, et mul on puudujääke. Viimases hädas helistasin asutuse IT-meestele. Et tegu oli kodaniku murega saadeti mulle päris praktikant. Postikulusid ei olnudki.

Tuli kohale, installis, reinstallis, proovis oma ID-d, siis minu ID-d, helistas ja helistas veelkord. Viimaks haaras minu armsa väikse protsessorikesekese kaenlasse ja jooksis minema.
Mina jäin kurva pilguga pimedat kuvarit vaatama.

Mõne aja pärast helistati ja öeldi, et minu arvuti olla suures veeuputuses (kui kahe korruse vahel toru lõhkes ja Airbusi arvutis veetase 2 cm tõusis) kannatada saanud. Minu arvutis on Oksü. Esialgu lubati emaplaat ära vahetada, siis aga leiti, et puhastamisest piisab. Praegu tõenäoliselt poisid vatitupsudega minu arvuti soolikates.

Tööd teha ei saa.

Donnerstag, 19. Februar 2009

Mina olengi rikas.

Selleks pidi vist olema 3. põlve rikas, et hakata annetusi tegema. Tuleb välja, et mina nagu oleks. Juba tegelen annetustega.
Ei koondata, karistatakse neid, kes kohal. Suurendatakse töömahtu (varsti kutsun teid tööjuurde soolaleivale. Üüri raha jääb alles. Yess!) ja vähendatakse palku "vabatahtlikuse" alusel, määramata ajaperioodiks.
Palju õnne mulle - veri ninast välja!
Aga koondamist ei ole - juhhhuuu!!!
Näis, mis saama hakkab. Vabatahtlikke ei ole, siis äkki koondatakse mind ikka ära. Või installitakse minu arvutisse riigiannetuse programm. Mul juba enesejälituse oma on. Mõõnus.

Ei midagi

On mulle antud ainult hetk aega selles üürikorteris elada.
Kohati on isegi mõnus nii kaugelt tööle käia, kuigi kui ma jälle hiljaks jään ja Toomemäe sisse auku pean jooksma, siis ei tule härmased hommikud meeldegi.
Selle korteri toad pole vist sellist seisu, nagu nad seoses minu resideerumisega näevad, veel näinudki. Stabiilpimedus. Õhtuti teen akna lahti ja lasen ööd natuke tuppa ka.

Esimese poole kuu üür sai ka eile makstud - ilma kohapealse kontrollita.

Mittwoch, 18. Februar 2009

Kursus

Eile avastasin, et mingi osa kursust on ikka Tartus. Peale seda kui olin juhtivvõimu pisarad laualt ära pühkinud käisin nendega koos söömas. Sai palju vingutud ja natuke vingumist kuulatud. Ei olegi ülevaadet, et kuidas kõigil läheb, aga üle õlleklaasi vaadates paistab, et kõigil läheb üle keskmise hästi.

Montag, 16. Februar 2009

Sõbra.... nädal

Kolmapäeval kaubamajas nägin J.-i, aga siis pööras inimene end ringi ja polnudki J.
Ja Unistaja tukaga pean mõnda aega peeglisse vaatama.
Ja eile müüja rääkis 2 sõna Laisiku maneeriga.
Ja Liina jopes naine kõndis teisipäeval vastu.
Ja kaubamaja osakonnas, seal kus igasugused potsikud ja kosmeetika on seal üks naine vaatas üle õla minu peale nagu S., aga siis vaatas õnneks kohe kõrvale, sest polnudki S.
Ja vennapoeg on haiglas - oleks, et Kallased ikka terved oleks.
Ja neljapäval, tänaval, keegi pööras ümber nagu tv, aga tegelikult oli hoopis üks suvaline mitte tema sarnanegi naine.
Ja Mps, ma olen nii laisk - kidra õppimine ei edene mitte üks raas.
Ja siis keegi püüdis mind paremaks õpetada - no ai ai ai, Jupijumal, ma ütlen.
Ja siis keegi vaatas mind Raeplatsis Triinu silmadega - aga ei olnudki Triinu silmad.
Ja ausõna ühel naisel telekas oli 8 cm naeratust - samas aga ei ühtki punast isloomuomadust.

Ah sõbrad, millal ma ükskord teid nägema saan! :'(

Pilt NaviTrolla

Freitag, 13. Februar 2009

Kuidas ma pügada sain

no ikka juuksuris või õigupoolest juuksuri õpilaste juures. Et jutuajamise juures käed suvalises suuans vehkima hakkasid, siis püüdsin jääda napisõnaliseks. Kätevärinal lõikas aga pestud peaga Laksu must seekord ei saanud. Ma täitsa rahul.

Töörindelt: Eile juhtivvõim tegi kriitilisel hetkel vehkat, kelkides veel, et tal homne päev täitsa vaba. Kuigi ausalt tunnistades: on lootust, et olukord hakkab taanduma mõistlikkuse piiridesse. Ma ise veel mitte.

Mittwoch, 11. Februar 2009

Ikka tööst

Praegu istub kratt jalg üel põlve. Varsti on tõenäoliselt jälle paanika paanika, seniks aga kriban siia.
Juhtivvõim käib nüüd ülepäeviti tööl. See tähendab, et päeva jagu tänitamist isiklikult minu kallal: kuidas ma istun, astun, seisan, hingan, jne. See järel päevajagu omaette töötamist ja enese kogumist, et kui taas juhtivvõimu näen, olen palju korralikum. Juhtivvõim päevajooksul aktiveerub korraks kirjutab pikki kirju stiilis: Ma-korra-veel-ütlen-sõna-sekka.
Aga ma luban, et ma ükskord kohanen.

Dienstag, 10. Februar 2009

Ilm tembutab.

Eile olin ma täiesti valmis viskama oma talvejope pessu ja laskma endale kevadgarderoob saata. Mõistus hakkas koitma eile õhtul, kui lasin suglasel end Viljandi ringile visata. Komberdasin sealt koju must jää taldade all. Mõtlesin igatsevalt 4-veole.
Täna hommikuks oli külmaudu, end üle Tartu rullinud. Vaatamata väga pahale tujule, pean tunnistama - ilus. Eriti rongid - väljusid udust nagu oleks auruvedurite aeg. Päeva peale on aina valgemaks läinud.

Montag, 9. Februar 2009

Feodaalajastu

... on saabunud minu töisesse asjaajamisse.

Nädalavahetusest

Kooriproovid olid - ma ei ole kaugel staadiumist, kus mul hakkab villant saama.
Reede õhtul Tartu raekojaplatsil suuskajad ja laudajad hüppasid ja pakkusid tasuta suppi (jalutasin mööda). Mina veel mõtlesin, et kevad hakkab lähenema: Toomemäel jooksevad veenired jää peal ning hommikul tööle ei peagi pimeduse varjus hiilima.
Ärgata on aga endiselt ai-ai kui raske. Alaku kohustused kell 8, 10 või 16 - vahet pole.
Pühapäeva hommikul hakkas naabrimees Mnemokat kuulama. Et ma küsimusi kuulsin ja vastuseid mitte, siis olin sunnitud kööki venima ja oma üüritransistorile hääled sisse lööma.

Freitag, 6. Februar 2009

Töönarkomaanidele

Täna õhtul makaronid vorstiga. Kes tahab see tuleb ... või kutsub.

Külm on, sõbrad, elu garderoob

Nagu teate olen ma tegelikult bloginduse vastane. On asju, mida tahaks unustada. Lugesin vanu sissekandeid. Kirjad iseendale? Muff nõudmiseni? Pole kõige hullem lava, kuigi aju avamine ikka. Fui.

Palju hullem on muidugi Draftidega. Ja nagu sellest veel vähe oleks juhtub ikka nii, et mu blogi sissekanded valmivad eelmisel õhtul, mistõttu eelnevad postitused silma all. Ei motiveeri.

Mittwoch, 4. Februar 2009

Kas Sa ka tead, mis seal sees on?

Ammu.
Külastasime naistekarjaga lapsepuhkusel töökaaslast. (Tolle abikaasa ei julend meie pärast isegi koju tulla).

Et seltskonnaga pidi liituma veel üks laps siis poes olles viskasin ostukorvi ka ühe kohukese. Rosinasilmad läksid suureks: "Kas Sa ka tead, mis seal sees on?! Kui kahjulik see lapsele on?" Midagi teha, panin hirmunult riiulisse tagasi. "Olgu ennem šokolaad!" ütles ta ja võttis ühe Kinder'i üllatusmuna.

Teil on õigus... ma ei suutnud end tagasi hoida: "Kas Sa ka tead, mis seal sees on?!!"

Õlleõhtu

3 naist köögis tähendab:
palju möla.
üks lõikehaav.
üks suurepärane tükk kooki.

Ilmnes:
Praekartulid koos paari külma õluga - tõeline gurmee.
Inimesed ei taha tavaliselt teada, mida nad teada tahavad.
Paljugi, mis jääb ainult eilsesse õhtusse.

Vahepeal kardan ma ise ka ennast.

Dienstag, 3. Februar 2009

Intelligentsita inimene

IQ-ja EQ teste on igasuguseid.

Mulle meeldiv definitsioon on: vesteldes teise inimesega, ei lange Te temaga samale tasemele, vaid tõstate ta endaga samale tasemele.

Seega ei ole just hea märk mõelda mõtteid nagu:
"Mis Sa sahmid, boss?!" ja
"Ära nüüd vihaseks saa, boss!"

Sõltuvus on tore asi!

Nii hõikasin ma noormehele, kes üks öö TÜ raamatukogu ees mu käest suitsule tuld küsis.
Pärast mõtlesin, et oleks võinud peksa saada: ega ta ju teadnud, et ma tegelikult samal ajal kohvist unistasin.

Bürokraatilises pesas pakuti eile 2 torti, aga mina ei saanud kumbagi süüa. Üks oli isikliku kutsega mulle, mitte mu toakaaslastele. Et kuidas siis nii? Mis ma tegema peaks? Välja hiilima? Eriti veel kui vahel on klaas uks. Teine oli bossilt. Mõrudad tordid mõlemad.

Selle asemel sõin hoopis oma tuttava pool pannkooke ja siunasin situatsiooni.

Montag, 2. Februar 2009

On lauluaeg


Nädalavahetusel oli kooridega palju tegemist. Esinemine ja kokku langevad proovid... oo üllatust. Pühapäeval veel lisaks külastus laulupeo muuseumisse. Seal eriti üllatavaid asju ei olnud.

Pärast käisime gravitatiivkorterist läbi ja tegime süüa. Jah tõesti nad on teoks saanud:

Pudelipannkoogid

Kuigi minu eesmärk oli pigem katsetada, siis tegelikult ega mul liitrist suuremat õõnesanumat nii kui nii ei ole. Nii et sai ühendatud hea kasulikuga.