Vahel juhtub

... et ikka täitsa armunud kohe.
Aga, mis ma tast tean...?
Et ta oli reedel 16. novembril 2012 Püssirohukeldris koos projektijuhiga esimese rõdu keskmises lauas. Et ta kutsus mind tantsima (veider ilumeel või halb nägemine, ma oletaks). Et ta liikus edasi Zavoodi.
Et ta töötab Raplamaal ehitusel, on pärit Läänemaalt. Tantsib säästlikult. On pikk, blond, pikkade sõrmedega ja lõhnab sinises triiksärgis nii et nutt tuleb peale.
Ja kuigi mulle kõrvalt otse nõu anti, ma ikka mitte midagi ette ei võtnud! Ja mul pole mingit võimalust teda enam kohata.
Minusugust lolli annab ikka otsida..... eksole.

Säästku blogi mind SkyPlussi helistamast.
Aitäh muidu tb-le mind maha rahustamast ja Ann'le mind jälle üles ärgitamast.
Mõni nädal olen nüüd täiesti funktsioonitu.

Kodutu

Õnne kombel olen jälle Tartus kodutu. Kui keegi vajab korterit hoidvat ausat üürilist, olen avatud pakkumistele.

Akna korrespondents

Kell pool 10 päike taevas
laisalt unetuse vaevas
Lärts! kui plekist taskurätti
kuulen hääli õuest äkki

Nukralt seisab kõnniteel -
auto (mitte BMW) -
tahtnud minna kõndima,
kuid mitte päris üksinda

Autost väljub paarike hajevil -
kellele meeldiks selline Vodevill.
Parkiv auto tõi kuuldele piiksude rea
ning toa aknast välja oma omaniku pea

Lõpuks hoovi peal kõik pooled kokku said
ei lärmi, ei kisa - nõutus vaid
siis helistas noormees - ja helistas neid,
kuid vaevalt nad seekäigus targemaks said.
Rooli hüppas siis noormees ja süüdet andis
seeläbi teisi tegudele sundis -
Nõudlik koputus piidale, keelavad märgid -
päris nii ei käi need kindlustusvärgid!

Nõutult seisti veel minutit viis,
noormees selgitust andis siis,
kuidas karanud auto betooni poole
ja naabri autos leidnud lõpu loole.

Rahvale vaatemäng kõnniteel,
osalistel - lisaks külmale, mõru meel,
kiired kõned siia ja sinna veel -
ei lahendust - ikka vaid erimeel.

Siis tuli üks noormees, kel alussärk paistis
Ma mõtlesin jälle üks õnnetust haisits,
kuid hoopis paberi välja tõi,
vist oma taskust pliiatsi sai.

Ning juba kui keegi lahendust haistis
nurga tagant politsei buss paistis
Avas uksed, selgitust nõudis
ja ikka kõigiga rääkida jõudis.

Rahvas murule ootama jäi,
onu politsei välja joonlaua tõi
Ta pildistas kõike,
ta pildistas mõlke!

Buss külgukse avas
ja nii nagu tavaks
sai teoks just siin
buss - kontor-mobiil.
Seal mitu korda sees
käis hallipäine mees,
kel auto beež ja kahjud sees
või lihtsalt vilets riigikeel.

Esmalt liikuma saadi auto beež
ehk polnudki nii suured kahjud sees.
Tuuleklaasil vahiti putukaid veel
ja siunati kohatut kõnniteed.

Viimaks minekit paharet muru pealt sai
Kui eest aeti ära auto lai.

Täna hommikul tegin Jimnyle pai
ja meelgi palju rõõmsamaks sai.
sest pai käigus selgines tõikki
mu kaaslasel polnud ühtegi mõlki.

Hõissa vastlad

Vastlapäeva lükkan esteks edasi.
Kuna, mul lapsi ei ole (pinnuks paljudele), siis laenan lapsed ja pärast söön nende vastlakuklid ka ära.

ÄN countdown 9

ehk kuidas ma õhuga pihta sain.

Titebasseinis valisime poolt kummale poole hingata. Toetad pea vastu oma õlga ja liugled tasakesi, piilud ühe silmaga lage ja varastad suunurgast õhku. Mulle see harjutus väga meeldib, aga ilma ujukita lähen põhja nagu oleks see suisa eesmärgiks.
 

Liuglemise vahele hingamine ei olnud tegelikult teab mis väärt vaatepilt - esimene kord tungis kopsudesse õhk, teine kord enam mitte.

Käte osas õppisime veel vahetust. Esialgu üks käsi üleval, siis vahetus, 3 sekundit ja jälle vahetus. Hirmus. Minu kaasõpilase raugematud minu-uputus-katsed ei mõju ka julgustavalt. Ta vist ikka vihkab mind. Suures basseinis kasutasime seekord väiksemaid lesti... mis ajasid krampi ainult jala tallad.

Titebasseinis avastatud probleemid sihi hoidmisega saavutasid ainult suurema amplituudi. Õpetaja personaalsel soovitusel silmi kloorivees lahti hoida ja põhja jälgida ei olnudki nii raske. Peale esimest välja hingamist läks aga õhumull silma lau alla ja see oli valus. Kui silma uuesti lahti sain nägin, et ujun piki markertriipu. No... palju edu! Omaette harjutades avastasin, et imelihtne on lamada vee peal käed üleval, käsivarred kõrvade taga. Soovitan kõigile ujumist mitte oskavatele inimesetele:
1. hingamata ei saa jääda
2. kehal pole niisama ringi vänderdamiseks kuigi palju valikuid
3. ükski osa kerest ei vaju ära.

ÄN countdown 8

ehk liikuv koer.

Õppisime käsi. Ülimalt ajudega õppimine: kuidas käed veest välja tõstad, keerad küünarnukid välja poole ja lükkad ennast edasi käte sisekülgedega. Jalad läksid jälle meelest... jah? Profiujujana peaksid käed selili ujudes tegema veel vastand tõuke - piisava turvatunde saavutamisel on see ehk isegi võimalik.

Punni abil proovisime nüüd ka koera ujuda. Käed peavad liikuma sama süsteemiga. Edu ja edasiliikumine oli suisa hämmastav. Kui ma aga aus olen, siis unustasin seal käigus palju asju ära ja keha tõmbus keskelt pingesse, mis omakorda pani jäsemetele suurema koormuse. Ilma punnita oli mugavam aga unustada võis vähem asju ja kui ununeski, siis said muidugi jälle topelt vatti nii et kõrvalt märkust polnud vajagi.

Suures basseinis ujusime ühe otsa koera. Sain vist isegi kiita, kui lauset - "Sina ujud abivahendita" - võib kiituseks lugeda. Basseini lõpus väga kiidetud tunnet ei olnud, väsisin ära ja tõenäoliselt oli ja nägi see välja pigem uppuja päästmise kui ujumisena.

ÄN countdown 10

ehk kramp, krambi, krampi.

Nüüd läksime tunni lõpust ka suurde basseini.

Alustuseks tegime läbi tavapärased harjutused titebasseinis. Üllataval kombel tekitas kõige rohkem probleeme kõige tavalisem hingamine. Mina... vee all... õhk saab otsa, mida teha? - hingata sisse. Hingata sisse?! Olgu-olgu õppisin jah peale esimest lonksu, et nii ei tehta ja rohkem ei teinud, aga vat kus idee!
Suurde basseini anti kaasa suuremad ujumislauad, kui lihtsalt punn. See oli vist ka tund kui suurte lestadega veel lamamist ja selili otsade ujumist praktiseerisime. Pean tunnistama, et minu jaoks olid lestad, kuigi edasi viivad, tõeline piin. Juba neid jalga pannes sain mõlemasse talda krambi. Basseini teises otsa jõudes oli krambis juba ka sääremari. Nii et tunni teine pool oli silmaveega segi.

Riietusruumis pakkisin end viisakasti sisse - ikkagi -30ºC.
Rühkisin Vanemuise mäest üles poole, samal ajal kui kingiks ostetud kana bobikelgutas postimaja poole.

ÄN countdown 11

e. liigub terve jalg.
  Eelmise tunni võdinad ja kurguvalu tulenesid õnneks ikkagi klooriveest ja mitte külma saamisest. Valmistusin kodus söetabletiga järgmiseks kloorilonksuks.

Olime ... endiselt titebasseinis.
Kartsin, ühelt poolt, et nii kiire programmi puhul kordamisi ei tehta. Teisalt jälle, et ma ei suuda läbitut nii kui nii reprodutseerida.
Alustuseks tegime kohe vette hingamisi. Üllataval kombel suutsin välja hingamised teha 3 korra asemel ühekordseks. Teate, neelama vahepeal ei peagi. Et miks neelama, vat on lihtsalt täiskasvanutel ujunematutel nii.

Korki harjutasime - teate küll, seda mida lapsenagi tehakse. Ning korgist meritäheks minekut - kasvatad paar jalga juurde ja valmis. Ei, siiski mitte. Tegelikult nägi bassein välja nagu oleks väiksemat sorti paat põhja läinud ja huku ohvrid viledeta vedelema jätnud.
Õnneks ma ei mäleta kas me just kroolima pidime hakkama, aga kroolijalgadest midagi räägiti küll.
Jalad on sirged, varbad sisse poole ja liiguvad väikese amplituudiga.

Algul toetasime puusadega basseini servale. Liigutusi oli teha kuidagi erakordselt raske. Ka siis kui lõua basseiniservale toetasime. Käte sirutades hakkas kergem.

<- Uue asjana tegime tutvust punniga.
Punn oli abiks siis minusugustele laisakõhuga olevustele.

Taaskord selili ja kõhuli liuglemised. Preili Plarts hoolitseb stabiilselt selle eest, et mul oleks tunne nagu ujuks ma ookeanis. Õnneks mitte soolsuse seisukohalt. Aga ta püsib ka ausamalt vee peal.
Ma ise püüdsin üht oskavamat ujujat naerma ajada - no näen jah, et sa ujud.
Tasapisi hakkasime jalgu ka täies jala pikkuses ja lõdvemalt liigutama - kui edasi ei liigu, siis on jalg liiga sirge.

Harjutusi teeme mingid korrad omaette ja lõpuks ühkaupa. Juhendaja kommenteerib samal ajal, mis veeall olijal valesti on. Sisuliselt tähendab see seda, et kui ekraani puhtaks saad põrnitseb grupp sind etteheitva pilguga, aga sul pole õrna aimugi, mille pärast.

Selili ulpimisega on mul veel probleeme, aga vähemalt sai selgeks, et ma püüan ennast ise pea kuklasse ajamisega uputada.

Mõtlesin tunnile tagasi ja sain täitsa aru, miks ma kursusele registreerisin. Tegelikult mulle meeldib vees, meeldib, kui vesi kahelt poolt kere mööda voolab.

ÄN countdown 12

e. ajame välja väikese mulli.

Mitte et meenutada tahaks, aga projekt hingab kuklasse.

Kavalad on nad seal, Auras. Lasevad raha ette maksta, nii et kui oled end juba millessegi seganud, siis taganemisteed ei ole.

Grupp: 8 inimest. Praegu mõtlen, et oleks pidanud üle lugema - antud alal võib esineda kadusid.
Juhendaja: Katrin.
Kestvus: 90 min.

Grupp on mitmekesine. Enamik on vist kohal ikka asja pärast aga paari inimese puhul on kahtlus, kas nad ikka on õiges kohas. Miks?
 
1. Prillid - need on alati kahtlased - nagu vuntsid kuival maal.
2. Lause: "Ma ujun konna, aga ujuda ei oska." Ei noh... jah.
3. Salto ümber nuudli - ma ei usu, et see õnnetus oli, nagu minu puhul juhtuda võib.

Juhendaja rääkis midagi eesmärkides nagu selili kõhuli krool ja äkki natuke liblikat... ebareaalne.

Seekord olime sooja ja sügavuse tõttu titebasseinis. Üldiselt oli pisut kitsas, oli oht kas liuelda kaaskannataja vastu või saada pihta naabri uppumiseelsete rabelustega. Mingi hetk, ma tunnistan, et soovisin, et kui juhtub tulema surnukeha, siis võiks minust eemale hulpida.
Vette hingamine: ajame välja väikese mulli ->
suudan teha 3 etapis.
Kõhuli vette kukkumine ja langemine, misjärel hingamine: sain hakkama.Selili vette kukkumine: ei jõua minu ajudesse, isegi mitte koos selle veega, mis näikse igale poole jõudvat.
Selili veel lamamine: toetage kõhulihastega, aga ärge olge krampis. Tore - pinguta lihast ilmatoetuspunktita nii et, see lõtv oleks. Pean tunnistama oma puusade laiskust ja laiska naba selle kohal.Kõhuli liuglemine nuudliga.
Selili liuglemine nuudel all.
Selili liuglemine nuudel käes - see oli vist mu lemmik.
Selili liugelmine - vastupidi, üks raskemini saavutatavaid asju, ilma et silmad vett täis oleks.Käed ees, pea vees liuglemine ja välja hingamine - parem mitte, noh olgu, kui peab.Sukeldumine, välja hingamisega: no uppumine pole probleeme tekitanud. No, pildil toodud asi läks ka vahel meelest.
Juhendaja küsimuse peale, kuidas on? vastasin ausalt, et olen nüüd täis, vett täis.

 

Kokkuvõte nentivas vormis:
- Kõht oli sissehingatud õhu ülejääke täis, nii et külg valutas.
- Vesi oli kõrvas.
- Silmad on pisut kibedad.
- Kurk on hell kas kloorist või külmast, loodetavasti esimesest.
- Esmalt oli soe, siis oli liiga külm.
- Paha ei hakanud aga pärdiku meelituseks tuleb järgmine kord banaan kaasa võtta.
- Järgneval päeval ajasin ikka veel vett kõikidest aukudest välja.

Tagasi vaadates tundub, et tegu oli sõbralik-tõsise katsega ennast uputada.
Pilt

Äraspidi öine telefoni liin.

Seiklused teenindusrindel, jälle.
Tunnistan, et ei olnud ka positiivselt meelestatud.

Võtsin uuel aastal uue hooga - paketivahetus, siit ma tulen.

Esmalt teenindusse.
Sealt saan paketi nime, aga teenindaja väidab, et iseteeninduses tegutsemine on odavam ja teenustasu ei nõua.
Avaldan kahtulst, et mina vastavaid pakette teie kodulehel küll ei näinud.
Tütarlaps teatab elutargalt, et tuleb sisse logida.
Avaldan kahtlust, kas sellest ikka abi on.
Saan kahjutundva pilgu ja fraasi "ID-kaardiga! Teil ikka on ID-kaart?" osaliseks.
Püüan veelkord seletada, et kui teenus pole avalik, siis pole see ka valitav.
Teenindaja vannub, et on, kui ise piisavat intelligentsi üles näidata.

No arvake ära, kes täna istus oma finantsilises mõistes ülekullatud telefonitoru otsas ja lõbustas end 10 minutit peale meela hääle fraasi " Tahate sõimata, vajutage 2" kostva uu-ap-šuaaga?

Kümme minutit omas mahlas ei olnud ka teab mis leevendav asjaolu.
Teatasin: tahan paketi vahetada vot ... selliseks ja miks ma seda kodulehelt ei leia, kui teeninduspunktist lubati, et see on võimalik.
- Ei ole kunagi võimalik olnud.
- Teil ikka on võimalik? Siis palun vahetage mulle.
Küsiti telefoni numbrit ja vaadati järgi. Ja..... keelduti vahetamast. Ma pidada seetõttu topelt paketi tasu maksma.
-No kuulge. Ma nagunii maksan teile, kui asutusele, mõttetult palju, nii et vahetage sellegi poolest. Ma ei taha teile uuesti helistada.
- Ei vaheta. Rääkige selle kuu miinimum arve täis.
- Kui teil praegu ei ole paketti pakkumistes, kuidas ma siis tean, et kuu lõpus ikka veel saab seda paketti valida.
- Peaks saama.
- Aga kui ei saa?
- No kuulge kuu jooksul ikka ei muutu.
- Aga te ei tea seda?
- No ikka peaks saama.
- "Ei" on ka vastus, öelge, et te ei tea.
- Oodake, ma võtan meie spetsialistiga ühendust. (Pärast 10 min ootamist.) Peaks ikka saama.
- (Paljulubav) Ma pean teile siis uuesti helistama?
- Jah.
- Internetti pakkumsit ei ilmu?
- Ei ilmu.

Nii et head sõbrad, veel sel kuul! ekstra soodsalt! jääge õhevil ootele! - just Teile võib tulla meelas telefoni kõne:
Tere... kallis.... mmm... Mätas siin, helistan teile eritariifiga 12 senti minut... Sooviksid Sa mmminuga mmmalet mängida?