Puhkusel olen

Seetõttu ka harvad sissekanded.

Eelmine nädalavahetus käisin Saaremaal 2 sõbra sünnipäeval. Selle kohta on palju asjalikumaid sissekandeid kui mina produtseerida suudan. Nagu ikka sõpradega - tore oli. Ilmgi oli hea - erinevalt minu 4 esimesest puhkuse päevast, mil ainult sadas.

See nädalavahetus, peale sajupäevi, on plaan jõuda veel ühele sünnipäevale, kui saatus lubab, siis ka koorilaagrisse ja ühte kooriproovi. Vaevalt ma küll jõuan, aga eks halb ilm, mis minuga kaasas paistab käivat innustab.

tv pilt

Nii hea see lõpp ka ei olnud

Ei saanud kuidagi riigiga samale nõule.
Pappi lendab!

Pangasaaga

Seda lugu mäletate?
Aga seda?

Nagu kiuste on mul pangaga vaja suhelda.

Esmaspäeval käisin õppelaenu graafikut muutmas. Alustasin tavakodanlikult nagu ikka. Mul on selline mure - selline lahendus ja palun viige need asjad kokku.

- Põhiosa suurus peab olema vastavalt arvutusele:----------
- Tagasimakstav summa oleks Xkr kuus.
- Koos intressidega?
- Ja- jah.
- Ma tahtsin ilma.
- Ilma?
- Jah (millest ma alustasin?). Ma saan aru, et intressid pean mina tasuma?
- Aa.
- (Aa= ei?, Aa=jah?)
- Teie eelmine sissemakse summa oli X kr/kuus.
- ... kvartalis.
- Ahjaa kvartalis.
- Ma tahtsin lepingu koopiat ka.
- Pange samasse avaldusse. Kirjutasite juba ära? Tegelikult täitke ikka vorm. Nimi, number, linnuke "Tõend" lahtrisse.
- Ma tahtsin koopiat, mitte tõendit.
- Aa... ee... no pange siis, et eridokument.

Lõpp hea, kõik hea. Tänaseks olen koopia õnnelik omanik.

Sidrunikook

Kuhu me niimoodi küll jõuame?...

Eile sai peale tööpäeva lõppu töökaaslasel külas käidud. Ta pakkus sidruni kooki ja et ilma soolaseta kohe mitte ei läinud, siis ka riisiwok'i. Mõnus õhtu, kuigi vahepeal oli oht, et osad külalised enne sööki lahkuma on sunnitud. Küllap olin ma aga just males võitmise pärast nii positiivselt meelestatud.

Huvitav kuidas ma kodus veel süüa jaksan?

Masu ja Mupo

Eile sai jälle tv köögis jalgu kõlgutatud ja hambaid tuulutatud. Kui ma küsisin, et mida külakostiks tuua, siis tellis tv vihma. Seda ta ka sai - oma isiklikus seljas tassisin Konsumist koju.

Tööpäeva lõpuks oli pea küll nii tühi, et ühtki asjalikku mõtet ma ei mäleta, et oleksin produtseerinud. Ainuke kirjas fikseeritav plaan on ehk, et kunagi, kui koduloomi peaksin hakkama pidama, siis juhul kui need juhtuvad olema lehmad, saab neid olema 2 ja nimedeks saavad Masu ja Mupo.
Põhimõtteliselt võib tegu olla ka elevandivasikatega.

Pilt töö kodulehelt

Elevant koduloomaks

Juhtivvõim helistas eile õhtul ja kurtis, et ühistu koosolekul oli teemaks tõusnud, et mõnede inimeste veetarbimine olla kahtlust tekitavalt väike.
Lubasin kraani jooksma jätta või elevandi hankida.

Kodumajanduslikult raporteerin külmkapi sulatamisest ja veekeetja katlakivist puhastamisest.
Enne lahkumist on jäänud veel teha:

• põrandate pesu
• akende pesu
• nugade teritamine.

5 päeva ja ? ööd

Viimased välitööd.

1päev.
Rööpmelisi teid oli õnneks mõõdukates kogustes. Manööverdusrõõmudest täielikult ei pääsenud, aga polnud ka kõige hullem.

Hädapärast olin sunnitud ka inimestega suhtlema. Nagu kiuste oli tegemist venekeelt kõneleva elanikkonna esindajatega. Õnneks oli tegu ka väga lahkete inimestega. Kuidagi - tagantjärgi mõteledes, huvitav kuidas? - sain ennast ikka arusaadavaks tehtud ja vajaliku info teada.

Jupijumal pääses meie "meeldivast" seltskonnast: ööbimine oli Nelijärve Puhkebaasis. Mõnus koht, eriti hooajavälisel ajal. Jalutasin peale õhtusööki järvele tiiru peale. Hostelli tagasi jõudes leidsin risti ukse ees lebava paksu kassi. Õnneks polnud kuri ja pääsesin ikka oma tuppa.

2. päev
Päev algas minu meeleheaks uudisega Tartu päästeteenistujatelt: "Vaatasime aknast välja ja seal see linnuke jalutaski."

Mõõtmiste algus oli jõe ääres, päikse paistel, mõnusa tuulekese meelevallas, paljutõotav.
Edasised punktid sattusid olema mingil kaitseväe harjutusväljakul. Oleksin lolli nägu tehes sinna sisse tampinud, kui just kiivrite ja relvadega mehed mustas seal ringi sibanud poleks. Hiilisin siis okastraadita piiramata alal: mõtlesin küsimustele rumalaid vastuseid ja lootsin, et ei satu tule alla. Ringi tuterdamisest tulenevad vigastused piirdusid õnneks raudlatile komistamise ja pisukese puusa väänamisega.

Samal päeval asusime ka tagasiteele. 2. momenti.

- Järsku tuli väsimus, peaks kuskilt kohvi ostma.
- (Vaatan hirmuga: ta on aegalane - ja kui järsku väsimus tuleb, siis on oht et kukub käigukangi peale) Kui väga vaja on ma võin ka sõita.
- Ei NII hull ka ei ole.
- Aa. (Nii et selleks peab olema mingi maavärina sarnane loodusnähtus või?)
Statoilist saab läbi käidud. Käike vahetan mõnda aega mina.

Silohoidlatest sõidame mööda.
- Aa-appi kui jube. Võtab kohe silma märjaks. Ma pean kinni.
- Ei pea! Mida Sa teeksid? Uksed aknad lahti, et veel rohkem haisu sisse lasta?
Mõne aja pärast tuulutame autot.


Veel samal õhtul käin sõpradega Emajõe ääres Volbritähistamisi vaatamas. Säästuajast tulenevalt kestab ilutulestik lühemalt kui eelmine aasta. Mulle sobib: väävli haisu vähem ja tavaliselt jõuan ma ka lärmist tüdineda.

Kevadpühal käin ühe sõbranna sünnipäeva tähistama. Kell 2 saadetakse mind sealt viisakalt laulu saatel koju...


... et ma saaksin 5.20 südametunnistuse ajel silmad avada ja 5.40 Muhu poole väljuva bussi peale liduma hakata. Üllataval kombel jõudsin. Bussijuhti oli rõõm näha. Rõõm oli näha ka, et mul riided seljas olid. Nagu kiuste tee peal magada ei õnnestunud. Mina supermagaja, aga näe silm kinni ei püsi.

Regulalt maha astudes ootasi Pille ja Mps mind sildiga ja minu esimene sõna oli: Süüa! Nõudmised ka rahuldati ning suunduti tööpuisniidule (et mitte ütelda tööpõllule). Päeva peale saabus tööjõus ka lisa J. ja Laisiku näol, kes ühtlasi ka kehakosutust tõid. Laisik tulenevalt oma olemusest ronis ka ühe puu otsa. Ma arvan, et tegu oli osalt inspireeritud ka õela meriski teguviisist, kes Mps koti puu otsa viis.

Peale grilli käisime vaatamas Laisiku telekuulsusi ja mitte niivõrd kuulsusi. Selline ootamatu osaks langenud õnn tekitas minus skleroosihoo - unustasin oma rahakoti Laisiku autosse. Piinlik.

Orissaares meenutasime veel vanu häid aegu ja tähistasime talgute kordaminekut. Hommikul pandi mind üllatava aeglusega bussile, mis St. Olale viis (õnneks ei olnud paha olla - vaatamata sellele kuidas Laisik seda praami kutsus).
Pärnus külastas meid pileti kontroll. Kilngi-Nõmmes ärkasin tüütu hääle peale: "Me oleme Kilingi-Nõmmes!" Tahtsin juba käratada, et minu pärast olge kus tahate. Ups - kontroll. Sealt edasi enam magama ei jäänud.

Koju jõudsin õhtu hakul, mis minu mõistuse järgi pidi juba südaöö olema.