Head vana aasta lõppu kõigile.

Praegu mõtisklen, kas osta endale üks šampa või mitte. Et sellisel juhul klassifitseeruks ma üksi joojate alla, siis jääb vist ostmata. Ütleme nii, et lükkub edasi parema seltskonna tarbeks.

Tegelikult kukub vist nii välja, et Saksa aastavahetuse ajal mul päris Bremenis olla ei õnnestu. Eesti ajas aga küll.

Eilne päev kulus puhtalt mõtisklemiseks, jalutamiseks, H. koju tagasi igatsemiseks, kokkamiseks, lugemiseks, öösel peale 10 dušši all käimiseks. Muuhulgas hakkas pesumasin lihtsalt heast peast vilistama. Vilistaks viisigi!

Õnneks pole mul arvutit käepärast muidu oleks saanud eilse kohta igasuguseid jaburusi/tühimõtteid kuulda. Kas ma olen blogisõltlane? Ei tahaks uskuda, ei tahaks olla. Viimasel ajal kirjutan ma aga ilmselgelt liiga palju.

Peas mõlgub tsitaat.

• Kuuldused minu surmast on ennatlikud.
• Liigne agarus on ogarus.
• Ma hilinen ka oma matustele.
• Ma olen suur naine, ma vajan suuri ehteid.
• I need my beauty-sleep. I sleep all the time. I'm especially ugly.
• Vaidluse tulemus on, et mõlemad osapooled on oma seisukohtades kindlamad kui nad enne seda olid.
• Mitte et sa ilus mees oleks või midagi...
• Kergem on hukkamõista kui mõista.
• Kui Te vaidlustes ei suuda ennast kuidagi enam argumenteerida solvake isiklikult: "Ma tean, et mul pole õigus! Aga vaadake millised prillid teil on!"
• Ma arvan, et see on nii ... ja ma leian et mul on õigus!
• Inimesed on erinevad!
• Täiskasvanud inimesed ei ole laisad. Täiskasvanud inimesed on ületöötanud
• Mulle meeldib inetus rohkem, kui ilu - see kestab kauem.
• Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest.
• Ich sehe etwas, was du nicht siehst - etwa Gut aus.
• Wer ficken will, muss freundlich sein.
• Solvang viib sihile.
• Ist Volltrotel ein Adjektiv.
• Elu on karm, aga see-eest ebaõiglane.
• Kas Te tulistaksite musketiga kuu pihta?
• Pantalone, mina tahan, et mu poeg elaks ja juhiks riiki!

Koera elu

Maja oli täitsa tühi ja külm.
Toad on mul ikka veel koristamata.
Minu külmkapiriiul oli täienenud.
Ilm on soe. Liigagi soe.
Poodide lahtioleku ajad on kahtlased.
Kõik paistab kuidagi uinunud seisus olema.

Vaatamata hilinenud ja hilinemata ennustustele, koju ikka ei jõudnud. Lõppseis oli 6:14.

Paha, paha õhtu

Jõulukokkuvõte

Jõuluks kärutasin rongiga Lipstadti H. vanemate juurde.

Pileti automaadi juures jokutasin nii kaua, et sattusin odavalt Wochenendeticket*'iga sõitma. Piletiga komplektis käis ka vestlus med.vennaga. Ja kuigi mees vahepeal ibalikku juttu ajas, polnudki väga hull ja enneolematult odav ikka.

Osnabrückis pidin aega ainult natuke laiaks lööma. Münsterist korjasid mind juba H. vanemad auto peale. Veel natuke Münsteris ringi jokutamiseks aega ei jäänudki. Terve tee lobisesin kardetavasti nagu poolearuline.

Nagu ma teadsin olid H. vanemad toredad. Lisaks sellele on neil väga hea ja väljapeetud huumorisoon.

Esimest korda elus kogesin fikseeritud söögiaegu. Arvestades H. mõningast kaootilisust täitsa üllatav, aga nii ta tõesti oli.

Hommikul kohtusin Tante** Elit, kes pidi siis minu kingituse ohver olema. Väga sümpaatne tädi. Naeris südamest nii, et pisarad silmis. Piinlik tunnistada, et ei suutnud talle midagi paremat jõuludeks välja mõelda kui raamat, aga õnneks ei täitunud ka minu hirmuunenägu, et midagi mingist Hauptbahnhof'ist kaasa haaratud saab.

H. ema sünnipäevaks ostsin mõne lilleõie. Õhtul küpsetasime lobisemise kõrval ka emale ühe koogi. Sünnipäevalapsele laulmise jätsin perekonna privileegiks.

Pühade õhtul tulid külalised söödi, vaieldi ja mängiti lauamänge. Paraku oli tegemist "Kes tahab saada miljonäriks?" mänguga. Saksamaa kohapealt olen ma nii kui nii loll nagu lauajalg - nüüd siis see ka veel. Lühidalt - ei, ei saanud miljonäriks.

Mingi õhtu mängisin H.-ga veel malet ja sain haledalt pähe.

H.-l oli klassikokkutulek kohas nimega Werkstadt. Jõlkusin ka kaasa. Muusika oli hea ja vali, rääkimine oli seetõttu mõnevõrra raskendatud.

Kolmapäeval tegime koos H. sõbranna ja koeraga väikse Wanderung***'i. Ilm oli väga ilus. Kotis oli kooki ja vett, nii et tuju püsis hea isegi kui kaalusime sama teed pidi tagasi minemist. Möödakäijate juhatusel saime siiski lühemat teed kaudu auto juurde tagasi. Püksisääred olid mudased ja koer norskas tagasisõidul lahtiste silmadega.

Igal hommikul aina hiljem ja hiljem ärkamine ning igal õhtul üha hiljem magama minemine oli mõnevõrra seaduspärane.

Neljapäeva pärastlõunal rongile minna oli päris kurb.

* Nädalalõpu pilet.
** tädi
*** rännak

Kaks norimist

Jõuluõhtul sattusid kälimehed poliitikast vaidlema. Õnneks taipas tädi vaidluse eos lämmatada, lausega "Ich sehe dein Blutdruck geht hoch."* Blutdruck'ile viitamist saime järgmistel päevadel korduvalt kuulda.

H. vaidles isaga teemal noored naised ja vanad mehed. H. tuli välja avaldusega, et kui Sarkozy praegu uksele koputaks ütleks tema kohe Bonjour. Sest too olevat rahale ja vanusele vaatamata ilus mees. Edaspidiste vaidluste lõpetuseks kasutati avaldust aeg-ajalt ära.

Otsisin teise H. rõõmuks välja.

* Ma näen su vererõhku tõusmas.

Paha laps eelmisel aastal?

Väljas on külmemaks läinud. Hommikul on mõnus härmatis ja aeg ajalt puhub lund.

Majas on külm, nii et ma jalutan enamasti jopega ringi. Päkakad käivad radikatel soojust maha keeramas.

Maja on rahvast tühjemaks jooksnud. Koristamiseks pole veel aega leidnud, aga täna hommikul tagastasin Pfand*'i. Tuleb tunnistada, et ka siin süsteem ei toimi. Kui mul on pudel, mida masin keeldub vastu võtmast, pole mul seda kuhugi panna! Tänu poolakatele oli mul ka pudeleid, mis absoluutselt keelduvad ringlemast.

Hellitasin lootust, et täna on Mensas** jõulude eel midagi erilist. Oligi - erakordselt halb toit oli.

Praegu istun tõenäoliselt mingi indialase kõrval arvutis, kuulan kuidas ta klappidest tulevale muusikale kaasa ümiseb, mööda minnes mu jope sisse jalgu pühib, minu peale toriseb, ja imiteerin õppimist.

* taara
** üliõpilase päevane söögikoht. Geograafilisest vaatevinklist - masendav sotsiaalne ruum.

Glühwein

Eile oli väga põnev loeng teemal SoftSkills. Tegime testi, mille tulemusena sain teada seda, mida ma juba niigi tean: Ich bin Blau-typ*. Kogu see testivärk tekitas elava arutelu. Õnneks minu keeleoskus sinnani ei küüni, aga huvitav oli ikka.

Peale loengut käisin Danielaga Bremeni Weinachtsmarkt'il hõõgveini joomas. Masendaval kombel suletakse see siin juba kell kaheksa. Kuna minu klaasi alt laud põhimõtteliselt ära tõmmati, ei tundnud ma kohustust tassi tagastada. Leidsime ühe koha, kus saime teisegi veini ostetud ja pisut pikemalt lobiseda.

Koduteel tundusid jalad peast kergemad, aga tänu sellele polnud külm bussi oodata.

vt. Varasemad viited.
* Ma olen sinitüüp.

Teil liimi on?

Aga minu postmarkidel vot ei ole. Ma mõistan, et jõulud on teile raske aeg, aga ega mina neid välja ei mõelnud!

Täna saatsin postiga H.-le raamatu tagasi. Teenindajate kõnekiirus ületas pangatöötajate oma. See kellega ma esmajoones rääkisin oli veendunud, et ma vajan 100 ümbrikukinnitusklambrit. See on selline eriline jubin kohe. Kui teenindaja veel teatas: "Als Sie wissen..."* ei pidanud minu närv enam vastu ja katkestasin "Nein, weiss ich nicht!"**, sest sellega olin ma ju oma juttu juba alustanud.

Kui kogu selle kokku kaabitsetud värgi eest maksma suundusin, sattusin natuke kaastundlikuma teenindaja peale, kes mind 100 klambri ostmisest säästis, andes 1 täitsa tasuta. Paraku polnud mul sellega midagi peale hakata.

Nüüd siis hoian pöialt, et ümbrik marki maha ei viska.

* "Nagu te teate.."
** "Ei, ma ei tea!"

Kohvipohmas

Sai see õnnetu eksam mul siiski kirjutatud. Enamus õnnestus ikka saksakeeles kirjutada, kuigi enne eksamit ei osanud isegi eesti keeles mitte mõelda. Oli 13 küsimust. Iga ühe kohta püüdsin midagi kirjutada või joonistada. Kaastunne Herr Venzkele, kes seda lugema peab. Uskumatu, aga ta isegi mäletas, et ma muulane olen.

Kooriproovis sattusin veel luukambrisse ka. Põlv värises nii kohutavalt, et laulmisest ei tulnud midagi välja.

Viilimise viljad.

Mul on raamat ja mul on kohv ja mul pole raasugi interneti ja peale kooriproovi ootab mind uneta öö, millele järgneb veel hullem päev.

Päästeoperatsioon

Käisin kiirkorras Hamburgis, et H.-lt saada raamat, mille ta mu appikarjete peale oli hankinud. Raamat iseenesest muidugi eksamit ära ei kirjuta.

H-d oli aga hea meel jälle näha. Ta konverents oli väikeste viperustega siiski vist hästi läinud, sest õppejõud olevat korraldajad õhtusöögile kutsunud.

Meil mõlemal oli kuidagi kiire. Põiklesime jõulum... eee jõulunaiste vahel ja suutsime endile kaks Crepes'* hankida. Jõulukinkidest rääkida ei jõudnudki.

Siinkohal: Mida kinkida tädi Elile?

*Kõige tavalisem pannkook.

Te huur*

"But you'd pay it by the hour"**

Ühe loengukursuse raames käisime kohustuslikus korras Groningenis.

Hommikul magasin ma loomulikult sisse. Olin sunntud bussi peale jälle jooksma, peaaegu oleks naabri koos koertega endale sappa saanud.

Tunnikese ootasime ka Leeris. Selle jooksul jõudsime vaid läbi Weinachtsmarket'i*** joosta. Ostsin endale sealt kõhutäiteks kotleti mida sakslased nimetavad frikadelliks, ja selle ainsama kuuldavale toodud sõna põhjal nimetati mind taas kord sakslaseks.

Rongijuht hõikas nii et ooteplatvorm kajas "Drugtrain to Groningen"**** No igal juhul ebatüüpiliselt Euroopa maadele toimus meil rongis tõesti passikontroll. Minu kui eriti kahtlustäratava isiku passi loeti üht- ja teisipidi lausa 15 minutit, miks seejuures itsitati - ma ei tea.

Tehti tunnine tuur läbi linna. Lühidalt kuulsime linna ajaloost, kuidas hollandlased tähtsaima torni suurest rõõmust põlema pistsid. Ajaloolise väärtusega hoonetest võis leida supermarketeid. Kuulsime sellest kuidas hollandlased kohe mitte üldse sakslasi ei salli. Interneti lehekülgedel palju kiidetud keeleoskust kohtas harva.

Norimise peale kuulsime ka, et poollegaalselt on võimalik kohvikutest saada "kohvikõrvast". Tänavatel on see aga ikka trahvi tagav. Jalutasime läbi iga Hollanid linna juurde kuuluva punaste-laternate tänava.

Lõunapaus kulges õnnetult. Paanikašokolaadi olin paraku juba naabrikoerte käest pääsedes nahka pistnud. Friikartuleid ei tahtnud. Ja lihtsalt suurepärasel kalaturul nähtud krevette taignas keelduti mulle, selleks ajaks, kui mul kõht ikka päris tühjaks läks, hilise tunni tõttu müümast. No ime ka et neil narkots osaliselt legaalne...

Natuke kooserdasime veel õppejõu sabas ja teglesime kooliga. Et ma hommikul välja olin tormanud siis oli pisut külm. Linn iseenesest oli Saksa linnadest sootuks erinev.

Kahjuks liiga lühikese aja veetsime ka meresõidu ja tubaka muuseumis. Muuseum iseenesest oli juba paras põnev labürint, nii et mingi hetk tekkis lausa paanika, kuidas õigeks ajaks jälle välja saada. Eksponaatidest sai mööda joostud, millegi kohta info lugemiseks aega eriti ei jäänud. Peale selle olid muuseumis müügil imeilusad mereteemalised postkaardid, aga ma olin oma raha õppejõule laenanud (pahasti!).

Koju jõudsin paraku hilja õhtul, täis tuubitud trammiga - inimesi on haaranud juba jõuluhullus. Paraku sattusin koos Anjaga sõitma, kes oli endale pähe võtnud, et ta on ainsa tööpäevaga suutnud ületöötada. Kannatasin ära - isegi kui arglikult laulma hakkas.

* välja üürida
** Aga sa maksaks iga tunni eest.
*** jõululaat
**** Narkorong Groningeni! (hääldus Hroningen)

Ühest reedest...

... poleks ma seda küll oodanud. Kole-kole ja pilvine.
Ma lootsin, et sellist asja nüüd küll ei ole. Kuhu see kõlbab? Kus sa hullu?

Ühesõnaga tänased saavutused:

• Groningeni paljukiidetud suhkrutehased on anonüümsed.
• Jätsin pesu pesumasinasse rahvusvahelist katastroofi tekitama.
• Ma olen loll, laisk ja lohakas - mitte küll eriti uuenduslik leid aga vägagi progresseeruv.
• Poes jäi käimata.
• Vaata, kust otsast tahad. Päevatöö hunnikut kuskil ette näidata ei ole ja tulevik ka helge ei paista.

Hakka või suitsetama.

Schreklich

Eik the Majaomanik tuleb õhtul mõni minut pärast mind uksest sisse. Tardub paigale, läheb näost plassiks ja ei ütle mitte midagi.
V: (No nii, nüüd sajab sealt kõrgustest alla! On mul nuuskpiiritust?) Was?!
E: (vaikus)
V: Ich bin klein aber schrecklich.
E: Du meinst erschrekent.
V: (Hakkas ikka hingama õnneks.) Das auch!

*V: Mida?! Ma olen väike aga kole?
E: Sa pead silmas, et kohutav.
V: Seda ka!

Copypaste - Häid Jõule!

Paberkirja saatmise probleemid:

• Saatja aadressi anonüümkirjadele mitte kirjutada.
• Kiri sulgeda vahetult enne postkasti viskamist.
• Eelnevalt otsida postkast - jaa nad on liikuva loomuga.
• Seevastu margi lakkumiseks õige hetk ja koht suisa puudub. Mitte neelata!
• Kui kõik on läinud korrektselt ja plaanipäraselt varitseda postiljoni, ta jalust maha joosta, oma kiri tagasi näpata ja koju korrektuuri viia.

Hommikudialoog:
Piripill: Gosha, chjakashasje du?
V: Nein!
P: Tshikedtiskje, chakepeklekse, teeja....
V: (?? So viel von anhören!*) (pehmelt) Sa pead mind kellekski teiseks kuramuse lõugaja.
Aga nii ta läheb, kui elad üksi poolakate keskel.

*Nii palju siis kuulamisest!

Vale bussi mantra

Nein - nein - neiiin. - Ok lassen wir es sein. Neiiin - Jetzt links - Neiin. Bitte - bitte zurück. - Schneller - schneller - neiiin - Warum habt ihr diese Haltestelle überhaupt? -aa- Was heißt "STOP"? - Ignorieren Sie es! - Ok. Alles ok.

* sisaldab sõnu: aa, ei, eiii, ignoreerige seda, kiiremini, korras, kõik, las olla, milleks üldse see peatus?, mis tähendab "STOP"?, palun, tagasi.

Paanika.

*Ei, ei ole kaua oodatud Saksamaa-šokk. Mulle ainult tundus, et vastu Jõule jääb rahulikumaks ja võin vabamalt võtta.

Järgmine nädal: Klausur über Meere und Küsten**.

Aaaaaaa

Kust puuduv materjal saada? Millises keeles kirjutada? Mida kirjutada?

Ehk ikka parem ära jätta? Pole ju paha mõte?

*Kiri pildil: Unustame korraks selle eksami - Kas keegi on Teile kunagi öelnud kui atraktiivne Te olete?

**Eksam Mered ja rannad.

R. koju.

Täna hommikul, mitte küll väga vara, aga piisavalt, et laelambi süütamine mulle jalgu alla ei ajanud, läks R. lennukile. Kaunist, rahulikku ja lumerohket jõuluvaheaega talle.

Koristasin hommikul ta järelt kööki ja natuke kurb isegi oli. Paar päeva saab nüüd külmkappi R. jäetud vanadest varudest tühjendada. Nagu ma kuulsin oleks varusid rohkemgi olnud, aga see nädalavahetus kui ma Münsteris olin, oli majas jälle kriminaalne toidusöödik tegutsenud ning osa leivast ära söönud.

Tuba on kummaliselt vaikne. Äkki hakkan isegi asjalikuks. Nein, ich glaube nicht.*

*Ei taha tõlkida.

Ei jõua järgi

Esmaspäev on servadest pisut sinine, aga kõigega harjub.
Seetõttu ebaemotsionaalselt:
- Tuleb välja, et oli mingi põhjapanev koori kokkusaamine ja ma magasin selle maha. Kui ma oleks sellest varem teadnud poleks ma ikka kohale jõudnud, sest...
- Strassenbahn 6.* sõitis eile rööbastelt maha ja ma sain 45. minutit linnas vihmas külmetada ja oodata.
- Koorist tulles jäin bussist maha sain veel tunnikese oodata ja külmetada. Seega...
- R. Jõuluks koju suundumise peost jäin ilma. Jõudsin kohale kohaliku klatši ajaks...
- Mis võttis minult viimsegi tuju ja Eik the majaomanikult une, nii et ta jälle meie uksele ilmus, mille tulemusena...

Õigluse huvides: Sai ometi sellel ebanormaalsel tunnil viimaks rent ära makstud.

Aga teiste juttu kuulates, ringi vaadates ja majaomanikku uksel nähes paneb imestama, kuidas ma ise küll ära pööranud ei ole. Aga võib olla olen ja pole sellest lihtsalt aru saanud?

*Tramm nr.6

Münster-Osnabrück-Bremen -Lilienthal

Pühapäev sai veedetud rongijaamades sõiugraafikuid lugedes ja rongidega sõites ja soigudes. Öösel olin seetõttu võrdlemisi unetu.

Osnabrück Hbf. Ühele "väsinud" jalkafännile kutsuti politsei. Jalkafänn nimelt lamas lapiti keset rongijaama, inglitega kaunistatud jõulupärja all. Iga lonksu Jägermaisteri peale, mille ta sõber talle hoolitsevalt toseeris, tõi ta kuuldavale "Bielefeld!" või "Oo-leee-olee-olee-oleeee!".

Bremenis oli piisavalt külm, et sõiduteele härmatist tekitada. Meeleolu lisas ka minu äraoleku ajal hoogu saanud Weinachtsmarkt*. (pildil üks Münsteri omadest).

Lilinethalis oli vaikne. Rahvast oli nädalavahetusel vähe olnud, sest osad käisid Berliinis.

R. oli edukalt saanud teha linnukese koristusgraafikusse. (Seda ei saa mitte mainimata jätta!) Nädalavahetus oli tal ka toredalt möödunud ja mulle tehtud telefonikõne ei tähendanudki suuremat sorti katastroofikolde tekkimist meie majakese kohale. Küll aga teevad R.-le kojukäimise eel muret A., SL. ja teised tähestiku tähed. Ehk siis ma varsti üksi kogu selle Issanda loomaaiaga.

*Jõululaat

Grünkohl

<- Umbes sellise välimusega toitu sai õhtul söödud.

Pidavat olema traditsiooniline ja igal majapidamisel olevat oma retsept. Tegu on kapsaga - mingi erilist liiki, taimena näeb välja nagu kähar-lehtkapsas. Tema marineerimise mõte küll minuni päris ei jõua. Aga kui peab olema poolfabrikaat, siis olgu.

Bool lõhnas hästi, aga jätsin joomata.

Päeval mängiti GeoCach'i. Meil vedas nii palju, et saime ühe organiseerijatest oma võistkonda, sest tegelikult olid koordinaadid vigadega ja me oleks lõpetanud kuskil teises linnaosas nagu võistkond B.

Soojendasime külmunud sõrmi Glühwein'iga*. Järgiti traditsiooni ja lauldi jõululaule vabalaval. Traditsiooniliselt ei saadud selle eest sentigi. Oli dirigent, kes püüdis eestvõtjaid tulutult õpetada ja mutike, kes pühaliku sisuga lisalugusid tellis. Nii jäi Rudolph the Rednose laulmata. Aga päris pühade meeleolu oli ikka.

*Hõõgvein - 1.50€ tipptunnil 1€.

Münster

Käisin kontvõõraks EGEA Münsteri jõulupeol.
Et ma olen vilets massiliikuja, vaevu ülikooliski püsin, siis ma tegelikult nende liige ei ole.
Seekord jõudsin isegi kõikidele rongidele õigeaegselt. Münsteris oli nädalavahetus piisavalt ära planeeritud, nii et edasi sai ikka mingis kambas jõlgutud.

Reede õhtul sai kellegi Kai nimelise juures istutud. Rahvast kogutud: Saksamaa erinevatest nurkadest ja punt hollandlasi (rongiga tulid, mitte lennates) ja paar poolakat. Kõikidele tulijatele pakuti suurest potist neljal pliidiraual keedetud tšillit.
Mingi osa rahvast käis Bielefeldis jalkamatši vaatamas. Aga et ma sellest hiljem midagi ei kuulnud, siis said nad tõenäoliselt pähe.
Edasi ummistati koht nimega Metronom. Seal lobiseti väheste jookide taga, kuni pubi rahvast tühjaks voolas ning lasti siis ise ka jalga. Mindi järgmisse kohta, et tantsida. Ei teagi mis kell sealt tulema tuldud sai.

Huvitav tähelepanek: sakslased suudavad samaaegselt suitsetada, juua ja tantsida.

Milleks mulle keeleoskus?

Tegelikult ajab ju täitsa ilma läbi. On nii palju asju, mida tehakse sellise lihtsa iseenesest mõistetavuse ja pingsa vaikimise saatel nagu näiteks: Minu bussiuste vahele löömine.

Kui veel keegi ...

... sel ajal kui ma hommikul dušši all olen vannitoa uksele koputab. Ausõna kutsun sisse.

Mis vahepeal on juhtunud

Koolist.

Pidin kohe saksa keelest kontrolltöö kirjutama.
Olen vähemalt ühelt loengukursuselt välja visatud. Eks näis, mis edasi saab.
Hullarist.

Väidetavalt on Eik the majaomanik endiselt alles, kuigi minu silmad teda veel näinud ei ole. Aga ta Skodat küll ning arvestades sakslaste kiindumist oma autodesse...

Eduardo on majast läinud ja temast on jäänud siia vaid habemeajamis vedelik. Kuulasin tüdrukutelt, et kas nad ikka panid teisele mõne hea soovi reisile kaasa? Hakkas nagu pirinat kostma, et me soovisime talle küll head aega ja head reisi, aga ta ei soovinud mitte midagi vastu! Et Kuidas palun?

Majas on sügise saabumise puhul rohkem kollaseid sildikesi: Sule uks! jne. Õnneks on neid vähem kui ma arvasin.

Vanamoodsalt kakeldakse interneti pärast.

Uus mood on vannitubade pärast kaklemine. Mõnus. Koristusgraafiku täitmise või mitte täitmise osas kakeldakse kirjalikult. Üks teeb linnukese ja teised tõmbavad selle maha. Ootan põnevusega oma korda.

R. on uhke üksildusega harjunud. Asjaolu, et ma momendil tema arvutit kasutan on tema jaoks küll väga häiriv, aga mitte piisavalt, et üles ärgata. Tal pidavat ka loeng tulema, aga siit vaatenurgast küll nii ei paista.

Äsja saabununa olen veel sentimentaalses meeleolus ja tahan ...
Aga eks ma ootan.

Tagasi

Võtke kuidas tahate. Võtke või isiklikult.

Lühidalt: Läheb mööda.

Maailmas leiduvast lõputust lollusest.
Kaks miljoneid liigutavat pintsaklipslast lennukis:
- On see lumi?
- Ei ole see on ... (ei leia sõna silopallide jaoks)