Jõuluks kärutasin rongiga Lipstadti H. vanemate juurde.
Pileti automaadi juures jokutasin nii kaua, et sattusin odavalt Wochenendeticket*'iga sõitma. Piletiga komplektis käis ka vestlus med.vennaga. Ja kuigi mees vahepeal ibalikku juttu ajas, polnudki väga hull ja enneolematult odav ikka.
Osnabrückis pidin aega ainult natuke laiaks lööma. Münsterist korjasid mind juba H. vanemad auto peale. Veel natuke Münsteris ringi jokutamiseks aega ei jäänudki. Terve tee lobisesin kardetavasti nagu poolearuline.
Nagu ma teadsin olid H. vanemad toredad. Lisaks sellele on neil väga hea ja väljapeetud huumorisoon.
Esimest korda elus kogesin fikseeritud söögiaegu. Arvestades H. mõningast kaootilisust täitsa üllatav, aga nii ta tõesti oli.
Hommikul kohtusin Tante** Elit, kes pidi siis minu kingituse ohver olema. Väga sümpaatne tädi. Naeris südamest nii, et pisarad silmis. Piinlik tunnistada, et ei suutnud talle midagi paremat jõuludeks välja mõelda kui raamat, aga õnneks ei täitunud ka minu hirmuunenägu, et midagi mingist Hauptbahnhof'ist kaasa haaratud saab.
Pileti automaadi juures jokutasin nii kaua, et sattusin odavalt Wochenendeticket*'iga sõitma. Piletiga komplektis käis ka vestlus med.vennaga. Ja kuigi mees vahepeal ibalikku juttu ajas, polnudki väga hull ja enneolematult odav ikka.
Osnabrückis pidin aega ainult natuke laiaks lööma. Münsterist korjasid mind juba H. vanemad auto peale. Veel natuke Münsteris ringi jokutamiseks aega ei jäänudki. Terve tee lobisesin kardetavasti nagu poolearuline.
Nagu ma teadsin olid H. vanemad toredad. Lisaks sellele on neil väga hea ja väljapeetud huumorisoon.
Esimest korda elus kogesin fikseeritud söögiaegu. Arvestades H. mõningast kaootilisust täitsa üllatav, aga nii ta tõesti oli.
Hommikul kohtusin Tante** Elit, kes pidi siis minu kingituse ohver olema. Väga sümpaatne tädi. Naeris südamest nii, et pisarad silmis. Piinlik tunnistada, et ei suutnud talle midagi paremat jõuludeks välja mõelda kui raamat, aga õnneks ei täitunud ka minu hirmuunenägu, et midagi mingist Hauptbahnhof'ist kaasa haaratud saab.
H. ema sünnipäevaks ostsin mõne lilleõie. Õhtul küpsetasime lobisemise kõrval ka emale ühe koogi. Sünnipäevalapsele laulmise jätsin perekonna privileegiks.
Pühade õhtul tulid külalised söödi, vaieldi ja mängiti lauamänge. Paraku oli tegemist "Kes tahab saada miljonäriks?" mänguga. Saksamaa kohapealt olen ma nii kui nii loll nagu lauajalg - nüüd siis see ka veel. Lühidalt - ei, ei saanud miljonäriks.
Pühade õhtul tulid külalised söödi, vaieldi ja mängiti lauamänge. Paraku oli tegemist "Kes tahab saada miljonäriks?" mänguga. Saksamaa kohapealt olen ma nii kui nii loll nagu lauajalg - nüüd siis see ka veel. Lühidalt - ei, ei saanud miljonäriks.
H.-l oli klassikokkutulek kohas nimega Werkstadt. Jõlkusin ka kaasa. Muusika oli hea ja vali, rääkimine oli seetõttu mõnevõrra raskendatud.
Kolmapäeval tegime koos H. sõbranna ja koeraga väikse Wanderung***'i. Ilm oli väga ilus. Kotis oli kooki ja vett, nii et tuju püsis hea isegi kui kaalusime sama teed pidi tagasi minemist. Möödakäijate juhatusel saime siiski lühemat teed kaudu auto juurde tagasi. Püksisääred olid mudased ja koer norskas tagasisõidul lahtiste silmadega.
Igal hommikul aina hiljem ja hiljem ärkamine ning igal õhtul üha hiljem magama minemine oli mõnevõrra seaduspärane.
* Nädalalõpu pilet.
** tädi
*** rännak
1 Kommentar:
H. vanemad on tõesti toredad.
Kommentar veröffentlichen