Jälle ajast ja rongidest

Terve päeva kulutasin põhimõtteliselt sõitmise peale.

Arvestades asjaolu, et rongid mulle ebausaldusväärsed tunduvad on seegi vist päris tubli saavutus. Aga hoolimata oma vaprusest ega ma neid nüüd nii väga ka ei armasta.

Miks rongid on ebausaldusväärsed:

1. Neil puuduvad tahavaatepeeglid.
2. Neil puuduvad suunatuled.
3. Tihtipeale on neil kaks esiotsa ja ei ühtegi tagumist.
   

Buss, millega ma rongile pidin jõudma hilines ja ma passisin mõnda aega Bremenis. Rongist, millega ma Hamburgist edasi pidin sõitma, nägin veel tagumisi tulesid. Passisin Hamburgis. Tegin väikse tiiru raudteejaama ümbruses, nägin põhimõtteliselt mitte midagi. Jalkafännide tõttu järgmine rong hilines 15 min. Miks ei võinud see eelmine olla, ah?!

Kuigi mul passimise vastu tõepoolest midagi ei ole, siis päeva lõpuks olin suutnud enda tuju siiski ära rikkuda. Plaane on palju, näha tahaks kõike või vähemalt ära kasutada oma tasuta sõidu võimalused, aga võtab ikka vanduma, kui miski ei lähe nii nagu plaanitud. Vaevalt oled kohale jõudnud, kui tuleb juba tagasisõitu plaanima hakata.