Kui juba siis juba. Tulgu Unistajale õnne kohe igast küljest! Kohe iga päev!
Oma vennaraasult sain naistepäeva tervituse ka. Ta ikka vahest täitsa tubli. Täna puhkepäeva talle antud ei olnud – lillepoe värk.
Emo hommik oli. Valge koer heitis ette: „You must really hate us!“* Kas ma pean või? Papikiislus on nakkav? Ka meestele? Võib olla naistepäeva puhul...
Käisin teist korda Flomarkt’il**. Ilm muideks kevadine – õhk klaar. Mõtlesin, et äkki jääb midagi kingituseks silma. Kuidas ma aga ka ei pingutaks – käsi ei tõuse kasutatud asja kingina ostma. Isegi pisikingina mitte. See-eest ostsin turult suveniire, õunu ja nuudel-lihataskuid (Nudelei’ist).
Pärastlõunal tulid Advokaadihakatis ja Säuksu Milanost tagasi. Täitsa elus ja terved, kuigi esimesel õhtul olid ööbimise saanud nibin-nabin. Praegu kurdab Säuks all oma kurba elu, Advokaadihakatis istub meie toas internetis ja käitub minu kui tüütu kärbsega.
Jüri Pere foto.
* Sa vihkad meid, eks!
** Kirbuturg
2 Kommentare:
Tänan! :D
Õnne on ikka tarvis, iegi kui teda juba on :)
einoh, ja ikka tervist ka.. ma ju ütlen, et ennemini vanainimene juba! ;o)
Kommentar veröffentlichen