Õhtul võeti mind suursuguselt vastu – ilmnes et olin tulnud enda sünnipäevale. Koos kaunsituste ja salati, (küünaldega) koogi, külaliste ja kinkidega. Ma olen nihutatud.
Järgine päev algas nagu Strickerini pool ikka pisut hilja. Põletasime kahe üheks – ahh, hetk olla 10 aastat noorem.
Ilm oli tormine, aga suundusime ikka Hamburgi. Käisime raamatukogus,
otsisime mitte 
eksisteerivat kohvipoodi – Carroux. Viimasel päeval mida kõike teada ei saa – kohvipoes, koha peal, jahvatatakse sulle ube nii peenikeseks kui aga ise tahad. Viisime läbi ka aktsiooni “Currywurst”. Vorsti ei õnnestunud küll selle leiutamise tänavalt leida, pidime leppima seal kandis asuva kiirtoidu kohaga.Kuna arvuti tagastamiseks paremat plaani ei leidunud oli Strickerin sunnitudminuga koos tagasi Lilienthali pöörduma ning ühinema väikse peoga – veini, juustu ja maiustustega.
Siiani Eik veel peole sisse sadanud ei ole.
Väljas on tormi nägu. Teades Ryanairi eelarvet, siis lendame homme ehk mootoreid käivitamata.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen