Declaration of Benefit*

Internetiseeritud Eesti puhul pole see küll suur asi, millega kekata, aga ära tegin. Riik toetab mind alati sünnipäeva eel. Siiani on õppelaen hoolitsenud selle eest, et toetus päris 0 poleks.

Minu blogi teab rääkida, et mul on üks reeglipärane lugeja (huvitav kust ta seda teab?).
Tubli. Kiidan! Kuigi, tv, võiks ikka harivamat lugemisvara hankida.

*Income tax return

Head madise-,vastla-, vabariigi aastapäeva

Mulle pole vist sünnipäevalgi nii palju helistatud kui eile. Et kodust öeldi ära-täna-parem-tule, siis lootsin korteris norutada. Aga ei tulnud sellest midagi välja. Pikkadest linadest-liugudest küll pääsesin aga Pingviinide paraad, kuklid ja suitsuliha sai näritud.

Keegi tarkur teadis rääkida, et madise päeval ei tohi herneid ja ube süüa, muidu lähvad suvel ussitama. Neist suutsin loobuda.

Liulaskmise kohta kuulsin, et see pidi olema selline luumurdudega lõppev harrastus. Presidendi vastuvõtulgi oli lonkajaid rohkem kui mineval aastal. Kurbusega pidin ka tõdema, et kui mind ootamatult sellisele vastuvõtule kutsutaks - mida muidugi kunagi ei juhtu - siis minu ainuke figuuriga kleit ei vastaks standartile. Pahašti.

Pilt: bbc news.

Samal ajal kui teised lõbusasti pidu panid.

Libedakoolitus: loeng, sõit ja rada.

Loeng: 8. 30 hommikul.

Natuke hirmutamise videosid nagu ikka. Pikapeale hakkavad sellised asjad effekti kaotama. Muuhulgas läks ka jutt majanduslanguse peale. Trahvide ja nendest mööda hiilimise peale.

Sõit: 1 tund.

- Sõidate?

- Ei.

- Miks?

- No olgu, ametiautoga olen sõitnud vahepeal. Automaatkäigukast.

- Miks te siis automaatkäigukastiga koolitust ei tee?

- Ei taha.

- Pabistate?

- Alati. Te peaksite ka.

Nohises vaikselt kõrval. Nõu ei andnud. Sõitsime läbi kahe ringi ja Annelinna ringi kaudu rajale. Mingi moment ütles: "Pole ju väga vigagi." Mulle pole kohe tükk aega, kui üldse kunagi, nii hästi öeldud. Keskmised näitajad olid 35 km/h ja 7,3l/100km.

Libedarada: 16 kuni pimedate öötundideni välja.

Põdrast sain päris hästi mööda põigatud, nii pidurdamisega kui ilma. Kurvi võtmine tuli algul välja, hiljem aga üldsegi mitte, nii et nullis isegi algse arusaama. Polnud ka õpetaja kommentraarist - mine häbene - kuigi palju kasu. Kurb. Viimasest harjutusest targemaks ei saanud. Kurvist väljasõit on garanteeritud.

Õpetajate Lustimasinaga sain linna.

Kodus käisin dušši all, kahtlustan, et ma kukkusin ja lõin pea ära, sest kui ma vannitoast väljusin oli kell vist pool 12, mida ta minu arvates poleks pidanud olema (kooma?). Aga eks see ole järgmise kuu veearvest näha.

Virtuaal vs. Reaal

Otsustasin hakata ID-kaardi aktiivkasutajaks.

Teadsin, et minu arvutis peaks olema kõik eeldused selle kasutamiseks olema loodud.
Proovisin oma sinist isikutunnistust piki ja lapiti arvutisse toppida, aga ei midagi. Kirjutatakse aga, et mul on puudujääke. Viimases hädas helistasin asutuse IT-meestele. Et tegu oli kodaniku murega saadeti mulle päris praktikant. Postikulusid ei olnudki.

Tuli kohale, installis, reinstallis, proovis oma ID-d, siis minu ID-d, helistas ja helistas veelkord. Viimaks haaras minu armsa väikse protsessorikesekese kaenlasse ja jooksis minema.
Mina jäin kurva pilguga pimedat kuvarit vaatama.

Mõne aja pärast helistati ja öeldi, et minu arvuti olla suures veeuputuses (kui kahe korruse vahel toru lõhkes ja Airbusi arvutis veetase 2 cm tõusis) kannatada saanud. Minu arvutis on Oksü. Esialgu lubati emaplaat ära vahetada, siis aga leiti, et puhastamisest piisab. Praegu tõenäoliselt poisid vatitupsudega minu arvuti soolikates.

Tööd teha ei saa.

Mina olengi rikas.

Selleks pidi vist olema 3. põlve rikas, et hakata annetusi tegema. Tuleb välja, et mina nagu oleks. Juba tegelen annetustega.

Ei koondata, karistatakse neid, kes kohal. Suurendatakse töömahtu (varsti kutsun teid tööjuurde soolaleivale. Üüri raha jääb alles. Yess!) ja vähendatakse palku "vabatahtlikuse" alusel, määramata ajaperioodiks.

Palju õnne mulle - veri ninast välja!

Aga koondamist ei ole - juhhhuuu!!!

Näis, mis saama hakkab. Vabatahtlikke ei ole, siis äkki koondatakse mind ikka ära. Või installitakse minu arvutisse riigiannetuse programm. Mul juba enesejälituse oma on. Mõõnus.

Ei midagi

On mulle antud ainult hetk aega selles üürikorteris elada.
Kohati on isegi mõnus nii kaugelt tööle käia, kuigi kui ma jälle hiljaks jään ja Toomemäe sisse auku pean jooksma, siis ei tule härmased hommikud meeldegi.
Selle korteri toad pole vist sellist seisu, nagu nad seoses minu resideerumisega näevad, veel näinudki. Stabiilpimedus. Õhtuti teen akna lahti ja lasen ööd natuke tuppa ka.

Esimese poole kuu üür sai ka eile makstud - ilma kohapealse kontrollita.

Kursus

Eile avastasin, et mingi osa kursust on ikka Tartus. Peale seda kui olin juhtivvõimu pisarad laualt ära pühkinud käisin nendega koos söömas. Sai palju vingutud ja natuke vingumist kuulatud. Ei olegi ülevaadet, et kuidas kõigil läheb, aga üle õlleklaasi vaadates paistab, et kõigil läheb üle keskmise hästi.