Pastell-inimesed

Sattusin täna vaatama üht töökuulutust. Teema oli tõlketeenused ja küljendus. Vaatasin firma kodulehe kujundust ja mõtlesin selle peale, et kus on need pastelltoonides kodud, millest kasvavad välja sellised pastelltoonides inimesed. Või vähemalt nad elavad sellistes pastell toonides majades ja ilm ümberringi on ka pastelltoonides, mitte selline ideaalne pildistamise-varjutus, mis mulle bussiaknast paistab.
Siiski - võib juhtuda, et see koht on Tallinn... võib olla tõesti.

Vahel juhtub

... et ikka täitsa armunud kohe.
Aga, mis ma tast tean...?
Et ta oli reedel 16. novembril 2012 Püssirohukeldris koos projektijuhiga esimese rõdu keskmises lauas. Et ta kutsus mind tantsima (veider ilumeel või halb nägemine, ma oletaks). Et ta liikus edasi Zavoodi.
Et ta töötab Raplamaal ehitusel, on pärit Läänemaalt. Tantsib säästlikult. On pikk, blond, pikkade sõrmedega ja lõhnab sinises triiksärgis nii et nutt tuleb peale.
Ja kuigi mulle kõrvalt otse nõu anti, ma ikka mitte midagi ette ei võtnud! Ja mul pole mingit võimalust teda enam kohata.
Minusugust lolli annab ikka otsida..... eksole.

Säästku blogi mind SkyPlussi helistamast.
Aitäh muidu tb-le mind maha rahustamast ja Ann'le mind jälle üles ärgitamast.
Mõni nädal olen nüüd täiesti funktsioonitu.

Kodutu

Õnne kombel olen jälle Tartus kodutu. Kui keegi vajab korterit hoidvat ausat üürilist, olen avatud pakkumistele.

Akna korrespondents

Kell pool 10 päike taevas
laisalt unetuse vaevas
Lärts! kui plekist taskurätti
kuulen hääli õuest äkki

Nukralt seisab kõnniteel -
auto (mitte BMW) -
tahtnud minna kõndima,
kuid mitte päris üksinda

Autost väljub paarike hajevil -
kellele meeldiks selline Vodevill.
Parkiv auto tõi kuuldele piiksude rea
ning toa aknast välja oma omaniku pea

Lõpuks hoovi peal kõik pooled kokku said
ei lärmi, ei kisa - nõutus vaid
siis helistas noormees - ja helistas neid,
kuid vaevalt nad seekäigus targemaks said.
Rooli hüppas siis noormees ja süüdet andis
seeläbi teisi tegudele sundis -
Nõudlik koputus piidale, keelavad märgid -
päris nii ei käi need kindlustusvärgid!

Nõutult seisti veel minutit viis,
noormees selgitust andis siis,
kuidas karanud auto betooni poole
ja naabri autos leidnud lõpu loole.

Rahvale vaatemäng kõnniteel,
osalistel - lisaks külmale, mõru meel,
kiired kõned siia ja sinna veel -
ei lahendust - ikka vaid erimeel.

Siis tuli üks noormees, kel alussärk paistis
Ma mõtlesin jälle üks õnnetust haisits,
kuid hoopis paberi välja tõi,
vist oma taskust pliiatsi sai.

Ning juba kui keegi lahendust haistis
nurga tagant politsei buss paistis
Avas uksed, selgitust nõudis
ja ikka kõigiga rääkida jõudis.

Rahvas murule ootama jäi,
onu politsei välja joonlaua tõi
Ta pildistas kõike,
ta pildistas mõlke!

Buss külgukse avas
ja nii nagu tavaks
sai teoks just siin
buss - kontor-mobiil.
Seal mitu korda sees
käis hallipäine mees,
kel auto beež ja kahjud sees
või lihtsalt vilets riigikeel.

Esmalt liikuma saadi auto beež
ehk polnudki nii suured kahjud sees.
Tuuleklaasil vahiti putukaid veel
ja siunati kohatut kõnniteed.

Viimaks minekit paharet muru pealt sai
Kui eest aeti ära auto lai.

Täna hommikul tegin Jimnyle pai
ja meelgi palju rõõmsamaks sai.
sest pai käigus selgines tõikki
mu kaaslasel polnud ühtegi mõlki.

Hõissa vastlad

Vastlapäeva lükkan esteks edasi.
Kuna, mul lapsi ei ole (pinnuks paljudele), siis laenan lapsed ja pärast söön nende vastlakuklid ka ära.

ÄN countdown 9

ehk kuidas ma õhuga pihta sain.

Titebasseinis valisime poolt kummale poole hingata. Toetad pea vastu oma õlga ja liugled tasakesi, piilud ühe silmaga lage ja varastad suunurgast õhku. Mulle see harjutus väga meeldib, aga ilma ujukita lähen põhja nagu oleks see suisa eesmärgiks.
 

Liuglemise vahele hingamine ei olnud tegelikult teab mis väärt vaatepilt - esimene kord tungis kopsudesse õhk, teine kord enam mitte.

Käte osas õppisime veel vahetust. Esialgu üks käsi üleval, siis vahetus, 3 sekundit ja jälle vahetus. Hirmus. Minu kaasõpilase raugematud minu-uputus-katsed ei mõju ka julgustavalt. Ta vist ikka vihkab mind. Suures basseinis kasutasime seekord väiksemaid lesti... mis ajasid krampi ainult jala tallad.

Titebasseinis avastatud probleemid sihi hoidmisega saavutasid ainult suurema amplituudi. Õpetaja personaalsel soovitusel silmi kloorivees lahti hoida ja põhja jälgida ei olnudki nii raske. Peale esimest välja hingamist läks aga õhumull silma lau alla ja see oli valus. Kui silma uuesti lahti sain nägin, et ujun piki markertriipu. No... palju edu! Omaette harjutades avastasin, et imelihtne on lamada vee peal käed üleval, käsivarred kõrvade taga. Soovitan kõigile ujumist mitte oskavatele inimesetele:
1. hingamata ei saa jääda
2. kehal pole niisama ringi vänderdamiseks kuigi palju valikuid
3. ükski osa kerest ei vaju ära.

ÄN countdown 8

ehk liikuv koer.

Õppisime käsi. Ülimalt ajudega õppimine: kuidas käed veest välja tõstad, keerad küünarnukid välja poole ja lükkad ennast edasi käte sisekülgedega. Jalad läksid jälle meelest... jah? Profiujujana peaksid käed selili ujudes tegema veel vastand tõuke - piisava turvatunde saavutamisel on see ehk isegi võimalik.

Punni abil proovisime nüüd ka koera ujuda. Käed peavad liikuma sama süsteemiga. Edu ja edasiliikumine oli suisa hämmastav. Kui ma aga aus olen, siis unustasin seal käigus palju asju ära ja keha tõmbus keskelt pingesse, mis omakorda pani jäsemetele suurema koormuse. Ilma punnita oli mugavam aga unustada võis vähem asju ja kui ununeski, siis said muidugi jälle topelt vatti nii et kõrvalt märkust polnud vajagi.

Suures basseinis ujusime ühe otsa koera. Sain vist isegi kiita, kui lauset - "Sina ujud abivahendita" - võib kiituseks lugeda. Basseini lõpus väga kiidetud tunnet ei olnud, väsisin ära ja tõenäoliselt oli ja nägi see välja pigem uppuja päästmise kui ujumisena.