Naistepäevast

Saare ekipaaži otsa. Ilmnes, et nende kolmas tundmatu liige oli Pets, kes minuga voodit jagas. Paraku lebas ta kellale lähemal, nii et laupäeva hommikul vajutas ta selle julmalt ja hoolimatult kinni. Unistaja poole peohoogu võtma jõudsime siiski. Minu osalus oli väike ja suurelt jaolt ebaõnnestunud. Aga mis sest enam.

Lõunal suundusime lõunasse - Lõunakeskusesse. Mehed nimelt kinkisid meile naistepäevaks liuvälja külastuse, et õhtul näidatavad sääred oleksid ikka kenasti kirjud. Kadedaks ajas teisi jääl liuglemas vaadata. Saime rohkelt pilte võõrastest inimestest ja lagedast jääst.

Õhtul saime nii mõnegi teadmise võrra targemaks: kui pikad koivad kellelgi või kui lühikesed seelikud kellelgi on ja kui püsti on juukseid võimalik geeliga ajada. Hea oli jälle üle pika aja pundiga koos istuda.

Pühapäeval sai koorikohustuste järel PikaPaju ristis Laisiku, Unistaja ja L.-ga järellainetatud.

Öösel jõudsin läbi jäite koju. Jeerums kui sassis korter on. Hommikul liuglesin aga täitsa süüdimatult sealt välja, Lossimägi läks eriti libedalt. Tänaseni pole koristamiseni jõudnud.

K-RAUTA

Olen praegu laululaagris, aga...

Tuli rämpspostina minu postkasti.

Naistepäeva puhul oli võimalus soodsamalt saada järelmaksu ja konsultatsiooni. Kataloogis oli kõik kenasti üles ka pildistatud. (Kes või mis on pildil? - konsultatsioon.)

Lisaks oli veel soodsalt Supi (Kui olin põranda Supiga üle tõmmanud läks märksa ladusamalt).

Kiibistatud

No kiibi saime tegelikult varem.
Nüüd siis on mulle jagatud võimalus tööl ööbida, ilma et voodikaaslased kohe sisse tormaks. Sain koodi, millega signalisatsiooni maha võtta. Vaja oli mul seda siis, kui ma oma lõputööd kirjutasin, aga no kes vana asja meelde tuletab sel teadagi mis... Pealegi ega mind praeguses nimekirjas ka ei olnud. Tunnen end endiselt töökoha turvariskina.

Päeva tarkusetera: Banaani mitte konserveerida!

Eluasemest

Ajasin end eile ühe kinnisvara pakkumisega ähmi. Nii ähmi et olin sunnitud õlleõhtu korraldama. Söögitegmine läks küll pisut nässu aga arvamusi ikka kuulda sai.

Täna käisin vaatamas. Korter oli selline nagu pildil: mõõtkavas 1:1. Kõik naabrid olid tõenäliselt ahelsuitsetajad. Korteri elanikud ise ka. Nii et jah õnneks ei meeldinud.

Ilmnes, et kinnisvaramaakler on mu peretuttav. Mind linna tagasi sõidutades püüdis veel mõnda ahiküttega korterit mulle pähe määrida. Rõõmustas, et mulle võib ka Annelinnas korterit pakkuda. Lahku läksime sõnadega: "Ma kindlasti leian Sulle midagi head!" Mõtlen õudusega, et olen endale järsku sõbranna saanud.

Otsustusvõimetu

Kui Teil on aega, et mõtleda ja kõhklemagi hakata, mida õhtuks süüa teha, siis ei ole hea mõelda, et tooks oma labiilsesse ellu stabiilsust näiteks püsielukoha näol. Ja kui juba on otsustusvõimetus peal, siis ei ole mõtet minna kinnisvara kodulehele. 3 tunni jooksul olen ma suutnud end täiesti puntrasse ajada.
Töönarkomaania kõrvalmõjud.

GSO - Geneetiliselt solvatud organism

...ehk minu ema. Ta on mul väga mõistlik - ausalt.
Tellisin talt pükste lühendamise ja igat liiki altkäemaksu ja kauplemise peale tegigi ära. (Jah, ma tean, et ma pole selles eas, et emalt selliseid asju kaubelda.) Seisin tabureti peal ja kurtsin endale tüüpiliselt, et ei ole säärejooksu nagu soorebasel.

- No, mis siis nüüd nendel säärtel jälle viga on?!
- No nagu ei olegi, aga vaata püksisääri peab jälle lühendama: siis nagu ikka oleks.

Ma oleks lihtsameelselt edasi vadistanud, aga vaatasin alla, nägin kurja pilku ja siis koitis. Aa... see esimene lause oli siis stiilis "sinu koivad on minu geneetiline materjal!".

pilt

Nii soe, nii külm?

Kooriproovidest ja töö juurest lasin jalga.
Käisin seoses lubadevaheutsega üle pika aja oma perearsti vaatamas. On teine vanaks jäänud. Nägemise kontrolliga läks õnnetult, oo üllatust, aga autot ikka juhtida lastakse. Nüüd olen järgnevaks 10 aastaks psüühiliselt kompetentseks kuulutatud. Ehh, kuidas ma küll siiani selle tõendita läbi olen ajanud?

Kodust põrutasime Sännasse... eee valgusinstallatsioone eee... vaatama. Ajalehes toodud kirjeldus rääkis mingitest kujudest ja asjadest. No igaljuhul oli show kohapeal palju etem. Nimelt oli tegu kahe žonglöörijaga. 3 meetri kauguselt tulega mängimist näha on ikka midagi muud, kui vaadata telekast või Emajõe teiselt kaldalt. Väga lahedad esinejad olid, isegi põlema poisid ei läinud.

Vend oli ka perega maal käimas. Paraku sadas varblasekujulisi lumeräitsakaid, mistõttu midagi asjalikku teha ei saanud. Üritasin suusatada: lootsin, et minu puhul piisab lollist jõust, aga ei midagi. Keenia rahvuskoondislane, ma ütlen.