Dienstag, 6. Oktober 2009

Tormiks koju

Jälle kord sai Saart väisatud. Asjad on arenenud nii kaugele, et isegi tallinlased peavad oma sünnipäevi saarel. Nojah, tegelikult oli kokku 3 sünnipäeva - üks nendest kordumatu 1 aastat- Sander. Kuid ka J. ja Maailmaparandaja polnud vähemtähtsad. Jäi küll küsimata, kui vanaks viimane siis seekord sai.

Sinna sõites saime rahet ja tagasisõites tormi. Või nii vähemalt kuulsin ma teisi rääkivat, sest ise enamuse ajast magasin.

Väga õnnestunud sünnipäev oli. Sai lobisetud, saunas mõnuletud, kõht ei jäänud tühjaks ega tuba külmaks. Justkui tormi trotsiks sai laulda. Kes tõi pilli, sai seda mängida. Õnneks oli meil sel aastal ka rütmipill, mis minu puudulike pillimängu oskuste juures kindlasti abiks oli.

Ja ei ole me midagi vanaks jäänud ja varakult magama tikkuma hakkajad - mõni istus terve öö punnissilmselt ärkvel ja kuulas kuidas puud tema autole langevad.

Pilt Unistajast Unistajalt

1 Kommentar:

maailmaparandaja hat gesagt…

No, me saime kolmepeale 55 aastaseks, järelikul oli meie keskmine vanus 18,3. nii et just nii vanaks ma saingi