Müügindust

Õhtlu käisid kursaõed läbi. Olid teised kenasti varusataud juustu ja kommidega. Kinkisid raamatu "Euroopa puud", nad pole mu akadeemilise tuleviku suhtes veel lootust kaotanud, ja hoidsid mind mustast masendusest eemal. Tänaseks on seegi pühapäevarõõm läinud. Ilmnes, et hoolimata oma töönarkomaanlusest on neiligi aegajalt aega üheks õlleks. Mis on meeldiv.

Ajakirjast Kodu ja Aed helistati. Huvitav, kust nad neid numbreid võtavad? Rääkisin ära kõik, mis hingel. Ma kahtlustan et olen telefonimüügindusele ohtlik inimene. Mitte et ma midagi telliks. (Mulle ei meeldi kui mult telefonitsi pikaajalisi kohustusi välja pressitakse), vaid ma ei jää vait. Aga kui küsitakse: "On Sul aega?" või "Millal Sul on?" siis kuidagi ju tuleb selgeks teha, et mind tüüdatakse ja minu aeg ei ole Teie asi.