Schauburg

Tšehhitar Eva sõidab homme koju. Juhtus nii, et Mensas liitusin nende pundiga. Käisime šokolaadi kokku ostmas. Arvestades kui palju aega on mul kodusõiduni jäänud, siis kodused ei näe tõenäoliselt sellest killukestki.

Õhtul käisime sama pundiga Viertelis kinos (<-).
Vaatasime Märzmelodie'd. Tutvustus bukletis tõotas paremat, aga nalja sai ikka. Eriti seetõttu, et paberkandja tutvustuses polnud kirjas: ihre Gefühle mit Gesang ausdrücken*. Lühidalt. Tegu oli üle pingutatud romantilis-totaka filimiga, mille puhul me lootsime, et enamus selles oli irooniaga mõeldud. Laulud olid loomulikult saksakeelsed, esindasid erinevaid muusikastiile alustades räpist ja lõpetades slaagritega. Kõkutasime pehmetel punastel istmetel. Minu ja Eva pidevaks palveks kujunes: Jetzt nicht singen!** Loomulikult ei täitunud meie palve peaaegu mitte kunagi. Lõpetuseks heitsime filmile armu ning nentisime, et pole midagi - päris nunnu oli.

Öösel jooksin mingi tüübiga võidu Borgfeldist Lilienthalini. Mina võitsin.

* tundeid lauldes väljendavad
** Nüüd - mitte laulda!