Laupäeval sai lõdva randmega võetud ja bowlimas käidud. Kahjuks oli sellel päeval karma paigast ära ja ebaõnnestus kõik, millele käe külge panid. Juba see, et pall õigesse ilmakaarde veerema hakkas oli paras üllatus.
Muidu tore mäng, aga sõpradega jutustamine on raskendatud. Teiseks, astud nagu lavalt alla, aga kummardama ei pea.
Tegelikult ei olnudki terve nädalavahetus sellega sisustatud, aga pühapäev mõjus kuidagi innustavalt ja samas väsitavalt. Pühapäeval hakkas pool 11 pihta ning lõppes umbes 9.
Lõunani oli proov kooriga, peale mida suunduti PikaPajju lõunatama- no ja kuidas mul siis 4-le lisanäole süüa ei ole - ikka on. No eks nad tegelikult olid ise ka tublid ja käisid poest läbi.
Minu juures oli peatus, sest asus bändi ruumidele kõige lähemal.
Bändiga proovimisel sai esiotsa ainult lolli pilguga ringi vahitud. Lõpuks, kui ära harjusin, oli aga täitsa mõnus.
Et kultuurilaks ikka täielik oleks käisime HaleBopp'i ja koori Washingtonist. Tublidel ameeriklastel oli oma tõlk kaasa võetud - tõlked tõid välja tihti peale eesti keele ilu- "Päike tuleb üles ja loojub" või siis "Armastusse kukkuma".
Peale õhtust väljas istumist olin ikka täitsa... soss.
1 Kommentar:
Kommentar veröffentlichen