Imab

Soodsate asjaolude kokkulangemise tõttu käisin kodus.

Ilmnes, et kodus puhuvad lisaks sügistuultele ka uued tuuled. Nimelt avanes verandalt vaade kopale - imbväljakut tehti. Kahjuks ma algust ei näinudki, nägin ainult lõppviimistlust.

Koer, me metsikelajas, püsis toas. Aga kui ma kohvitassiga õue uudistama läksin, siis puges ka minu jalgade juurde. Muidu oli kõik täitsa korras ja võis kopa tümpsutamist vana taksi rahuga jälgida, aga kui metall-loom oma kaela välja sirutas ja majale lähemale hiilima hakkas, ei pidanud majakaitsja hing ikka vastu ja lihaste värisedes pidi "ründajale" kileda hakkumisega kallale minema.

Ei pea vist lisama, et kopp end eriti ohustatult ei tundnud.

Enne kodust minekut püüdsin veel ema veenda, et ta väljakule meie modernse korstnaga kuivkempsu veaks, et saaks naabrimehele imbväljaku kohta mullikesi puhuda. ´A la istudes pead enne vaatama, ega parasjagu ei ima.

Pilt