Montag, 20. April 2009

Kanuutamine Soomaal

Jaanika sünnipäevakingi raames käisime teatris.

Jupijumal korjas minu ja mu väiksese daamiliku käekotikese (sisaldab vahetusriideid, veel ühtesid vahetusriideid ja kõrgeid kontsi) bussijaamast peale, nii et seekord ei mingit pikemat seiklemist ja venelastelt tee küsimist.

Teatri ees sai kohe Tartu tuttavatega kokku põrgatud. Ei pääse ka neist - Eesti ikka väga väike.

Etendus: Leekrüübe. Klassikaline tükk oli. Näitlejate osas ei ole midagi norida, kuigi tagant järgi suurt mõtetööd etendus just ei põhjustanud. Ööbima sõidul irriteerisin Jupijumalat "kallikeseks" nimetades.

Jupijumal ei ela üksi. Mind teatavasti aga sellised elemendid magamast ei sega, nii et polnud hullu. Mis siis, et ma üritasin elajat veenda rõdu peale minema. Ma leian nimelt, et ühel kassil on värskes õhus lihtsam "üksinda hakkama saada" (Jupijumala sõnad enne lahkumist).

Kanuumatkamise hommikul sadas kena laia lund. Salamisi lootsin minagi, et leidub alt ära hüppajaid, aga ei midagi - Tallinnas kogu ekipaaž mineku valmis.
Sattusin kaardilugeja ossa ja pean mainima, et minu võimetesse suhtuti äärmise ebausuga. 5 korda auto ümber pööramine on aga tõenäoliselt efektiivseks vabanduseks.

Kanuumatkamisel hoidis ilma. Mul avanes meeldiv võimalus mõlatada koos uue kanuukaaslase Unistajaga (ka juures oleva pildi autor). Mõlaga pähe ei saanud, kuigi hirm oli. Mpsile aga kopsasin ise mõlaga pähe. Ujus teine külje alla!

Marsruut oli piisavalt lühike, nii et virinat ei jõudnud isegi mõttesse tulla. Voolu oli ka, sõbrad olid silmnähtavas kauguses ja päike sillerdas lainetelt. Lainetelt?! Jah, justnimelt. Esinesid vastutuuleiilid, mis tekitasid kahtlusi sõudmise mõttekuses.

Finišist oleksime peaaegu mööda põrutanud, kui mitte kaldalt poleks hõigatud. Saunakorstna suits vihjas tegelikult ka natuke. Õhtu veetsimegi peremehe köetud saunas mõnuledes, sooja suppi süües ja lauldes - üle pika aja. Eeh.. sõbrad teiega on hea!
Öö veetsid mõned külmetades, tesied magades. Hommikune raba tiir ja linnulaul lasi mured unustada.

Kokkuvõttes võib öelda: see on esimene kanuumatk, mille olen läbinud saba ees. Kuula veel tarkurite nõuandeid.

2 Kommentare:

Unistaja hat gesagt…

Hirmuks mõlaga vastu pead saada polnud küll mingit põhjust (ma poleks ulatanud nagu nii :P).

VU hat gesagt…

Eks kanuu tagumine osa ole jah vist natuke kaugel selleks. Või oli see esimene?