Laisalt

Küll oli hea laupäeva hommikul laiselda. Nii hea lausa, et oleks peaaegu kidra haaranud ja dirigendile külla läinud. ootasin aga pikisilmi töökaaslaste kõnet, mida ei tulnudki. Idee aga kummitas peas sedavõrd, et õhtu viimasel minutil läksin ikka ujuma. Üksi! Isegi vannipardi jätsin koju.

J. mina aru ei saa kuidas sinu väike kere 40 otsa läbida jaksab. Mina olin 5 minutit vees siputanud ja olin omadega suhtkoht läbi. Ma endiselt ei oma ujumisoskusi. Peale tund aega kestnud visklusi olid mul jalad nii väsinud, et istusin oma kapi kõrval ja mõtlesin, et kui ma juba siit uksest välja ei saa kuidas ma siis oma pärapõrgupesakesse jõudma peaks?

Ime kombel ikka jõudsin. Ümber Kuperjanovi 1 jooksid paljad mehed ja raudteel hääletasid tavalised valgesäärropendajatibid rongi. Minu puhul - iroonia ületab imestuse.