Eile oli kontserdi peaproov. Dirigent murdis taktikepi. Nähtavasti juhtub seda aga nii tihti, et ühtki uskumust mina selle kohta küll kuulnud ei ole.Mis on selgunud. Koor ei ole oluline. No ja ausalt tunnistades, laseme me ka luuslanki. Leiduvad veel mõned diivad, kes pirisevad ja kujutavad endast tont teab mida. Aga tegelikult... Kooris laulmine pole midagi erilist võrreldes pillimängmise, soleerimise või ükskõik millise muu tegevusega.
Täna oli mõne aine lõpp ja eelviimane keeletund.
Unustasin paberid koju ja olin seetõttu sunnitud need uuesti välja printima. Lootsin, et saan seda kiirelt ilma sisselogimiseta teha, aga ruumis valitses üleüldine kadedusmeeleolu. Nii et pidin ikka sisse logima. Nõme. Aga nüüd on olemas.
Eelviimase keeletunni puhul täitsin Selbstlerntagebuch'i* - teiste omadele pilku heites, leidsin, et poleks pidanud asja nii tõsiselt ehk võtma ja selle asemel midagi kokku luuletama.
* iseõpipäevik
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen