See on järjekord Hr. Venzke kabineti ukse taga. Kui kohale jõudsin, oli enne mind 2 inimest - poolteist tundi ootasin, aga et lõpp hea kõik hea, siis olgu pealegi.
Kartsin, et professor pole jõudnud Klausur'e läbi vaadata ja küsib midagi lisaks. Et mitte päris lolli situatsiooni jääda, veetsin paar tundi enne seda raamatukogus. Õnneks läks kõik ladusalt ja suulist vastamist ei toimunud.
Kohtumine algas ning lõppes käepigistusega* ja selles valdkonnas olen ma tugev (mõnede puhul ka ehmatav). Sellest tulenevalt paistsin endast hea mulje jätvat: seda isegi sõltumata oma vigasest saksa keelest, võimetusest lülituda ümber ingliskeelele** ja kalkari välimusest.
* Üldiselt harva esinev kõnekas nähe.
** Ingliskeele kasutamise eest professorile kompliment.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen