Tähelepanu probleemid

Sai üks tüdruk mehele pandud. Korraldas teine pulma ja oli ise üllatunud, et kohale tuldi.
Kaalun psühiaatri külastamist, sai kuuldud rohkem, kui oleks tahtnud.

Kašei

Eile ei osanud Tartus muud ette võtta kui teatrisse minna, seda isegi perioodil, kus Vanemuise mängukava on nii hõre nagu... hmm... teist nii hõredat asja vist ei olegi.

Eelmine laupäev toimus üks tüdrukute õhtu ja mina sain enda osas palju targemaks. Kui kellelgi avaneb võimalus mind säherdustesse üritustesse kaasata, siis see ei pruugi olla hea mõte, isegi kui see esmapilgul nii paistab. Aga kiituseks: esimest korda elus kuulsin enda seljataga sosistatavat: "Ta on korralikust perekonnast pärit!"
No rõõm kuulda.
Kastanit pidi õhtule kapates kaalusin tb-le helistamist, et küsida kas tal kui ilusate inimeste esindajal on kogu aeg nii, et järgi signaalitatakse, seda isegi ühesuunalisel tänaval, kus liiklejaid vähem.

Pilt

Ariidselt

Kõrbelik eluviis on põrgulik.

Hommikul vara üles: ergas (mitte kõige õigem sõna, aga ärkvele ikka) - dušš - lilled - põrandad - sahtlid - lollused.
Enne tööd: magama.
Tööle: töö - töö - töö - lõuna - töö - uni - uni - hallutsinatsioonid - idee.
Korterisse: idee - kooma - ärkvele -öö! -idee - külmkapp (hmm, "pood" on ilmselgelt vahele jäänud) - öö - idee - kidra - öö - halb idee - magama.

Pilt: Joseph Wolf 1863

Pole leidnud aega kirjutada. Töiselt kiire. Eraeluliselt aegalane. Aga, et ma näen mõned ikka vaatavad ja ootavad, siis olgu täna hoovõtuks mõned laused kirja pandud.

Välitööd lõppesid. Edastada kõike, mis ma viimaste eluslooduse uuringute käigus teada sain, on vist juba natuke hiline. Olen jõudnud kogu vigina juba suuliselt edastada.

Teist korda tädiks sain vahepeal: täpsemalt emadepäeval. Seoses millega pidi vennapoeg mind terve õhtu kannatama. Aga ega valikut ka väga ei olnud.

2 kutsikast oleme lahti saanud: 3 to go.

Eelmine nädalavahetus õnnestus avada: "Saarele, sauna ja siis keskele..." hooaeg. Sealt nendingud:

1. Laste väsitamises oleme me laisad.
2. Tallinn on väiksem linn kui Tartu.
3. Luhtumisele kuuluv suveprojekt... eee... ehk üleüleülejärgmine aasta, no igal juhul väriseva lõuaga meeskonna kaaslastest liiga kaugel - V. nagu võrkpall.

2 romantikut lähevad poodi

Seelkord olid 2-päevased välitööd. Ööbimisega. Õnneks ka kahe autoga. Tagant järgi ka mitte kõige hullemad.
Kahtlustasin, et mind hakatakse terroriseerima ja saan taas kord lihtsalt punktil passida, kui esmaspäeva õhtul võtmed lauale kukutati ja teatati, et sina sõidad. Vahtisin ammulisui: asjal tegelikult täiesti pragmaatiline seletus - volituste puudumine.
Väga hullusti sõitmine ei läinudki.

Korra tekkis teemaks, et mina võiks punktil passida, aga ma vaatasin juhmi näoga vastu ja mainisin, et kui tahad teisele vaheldust pakkuda, siis võid sõbramehe poolest ju oma auto anda. Ei pidanud isegi mainima, et volituse puudumise pärast mina vastu näppe saada ei taha, jutt vaibus, nagu poleks olnudki.

Mina otsustasin Lähtel paagi täist lutsutada, poisid leidsid, et Jõgeva on tore koht ja minu Lähte naeruväärselt vara. Hiljem kuulsin, et tangiti alles kohapeal, aga vahet pole.
Õhtul hakkas üks hirmus poodi tahtmise jutt peale - kõht tühi. No heakene küll, vaja ju. Sai käidud. Ööbimiskohas teatasid poisid aga, et vaja välja sööma minna. Ee...pood? Vahet pole.

Meelelahutuseks oli kaasa võetud mingi vidin, millega pidi kuud nägema nagu Galileo seda nägi. No ja söömas nad siis istusid vaatasid üksteisele silma ja rääkisid, kuidas nemad õhtul tähti vaatama hakkavad. Tundsin end kergelt üleliigsena. Mitte aga väga, sest teiste teemade juures oli nii kui nii uue liigi vaatleja tunne.
Kõhud täis, tatsusime linnamägedes - poisid käsikäes ees ja mina lönts-lönts taga. Mäel oli ikka ... ee... "-kurat kui ilus-" (ikka veel harjutab). Poolelt sammult teatasid poisid, et neil on janu. Vaatasid mulle lootusrikkalt otsa - sõida! Ahhoi, automaadiga - ei mängi välja - kui te ikka samal ajal juua ka tahate. No sai kiiremas korras ööbimiskohta.

Et taevas oli pilvine võis kõrvalt toast kuulda ainult linnu kirjeldusi.

Hommikusöök oli nagu ikka B&B kohtades, nii rikkalik, et ei tea mida kõike sisse ahmida. Ja oli viimane amps suhu rännanud, kui... "Vaja poes käia!" ee... muig ...Pood? "Vett vaja!"

Olles teiste plaanidest sõltumatu sättisin end päeva 1. punkti peale minema ja eksisin nii põhjalikult ära, et päev ikka täitsa pahelde.
Punktidel juhtus veel pisiasju, kuid need on juba igavad...

Ma olen lihtsalt liiga mitmekülgselt läbihekseldatud, et raportit anda. See on üks ajaloo kole päev.

Välitööd - seekord mina ämbrist ärganud

Täna hommikul ärkasin mõttega -mis lärm see on??!

Vaatasin - töökaaslane helistab. Siis tuli meelde küll, et olin vajutanud esimesele äratusele kordus ja täna pidime lodjaga sõitma minema. Mul õnnestus end isegi piisavalt kiiresti liigutada, nii et mind maha ei jäetud. Isegi lodjast ei jäänud maha, kuigi peale minu oli teisigi tulijaid.

Varahommikuseks lodjasõiduks oleks võinud end soojemini riidesse panna, aga kõige hullem ei olnud. Asi iseenesest oli täiemahuliselt organiseeritud. Võib muidugi norida, et oleks ikka tahtnud pikemalt Jõmmuga sõita, aga ei. Tegelikult oli sõit pikem kui välja kuulutatud oli ja terve tee räägiti huvitavalt lindudest. Kes soovis võis ka kohvi või teed võtta. Lühidalt - mugav ja mitte-igav.

Meile Niger Lupusega muidugi kihistasime ja jätsime lollusi meelde. Praeguseks mäletan 3 mitte harivat tõde:

• Selleks, et õllekõhtu kaotada, tuleks lennata
• Madukotka tunneb ära sellest, et tal ripub madu nokast välja - kui ei ripu pole madukotkas.
• Maltal liiguvad linnuvaatlejad ringi kuulikindlad vestid seljas.

Tööl oli planeeritud väljaminek. Kuigi mind hoogsalt tuppa planeerida taheti - ilma minu nõusolekuta ikka päris nii ei käi. Plaani nõrk külg oli siiski, et autosid oli kaubeldud ainult üks, mis võib tähendada lisapäevi. Nendega näikse aga väga kitsaks minevat.

Baasil passis seekord juhtivvõim.

1. punkt
Et ühe autoga eraldi liikuda ei saa, siis enamasti laitis FlegS eelvaliku punkti maha ja käskis gepsu kuhugi mujale üles sättida. Tema kiituseks ei kukkunud ta vähemalt seekord minu asjadega rahmeldama.
Tillutasin jalgu betoonbloki otsas ja mõtlesin, et huvitav palju ma gepsu ressurssi raiskama peaksin... Otsustasin, et aitab küll. Hüppasin maha, kui järsku - "Muhvf"
Koer. Paistab sama üllatunud kui mina. Kuri? Rihmaga - võimalik. Suur, aga ilus. Toetasin tagumiku jälle betoonblokile, et kõrgem paista:
- Oled kuri ka?
- sabaots liigatab
- Oled vist kutsik ikka.
Ja lähenebki ta mulle sõbralikul sammul ja... ajab gepsu kogemata pikali (endal silmad ohuga pähe saamisest hirmunult pilukil) jõuan enne õnneks masina sulgeda ja gepsuvarre kinni püüda. Istun madalamale ja sügan teda kõrva tagant kuni FlegS.-i saabumiseni.

2. punkt
FlegS. tõstab asjad autost välja.
- Pole vaja, mul on juba kõik enda külge riputatud.
- Aa. (tõstab koti tagasi autose) Oot... (välja).
- (Katsun kotti ja olen hämmingus) Kuule see ju raske, enda gepsu jätad mulle või? Või... Nonii mul jäi kott eelmisele punktile. Krt, krt.*

3. punkt
Geps hakkab jamama. Jookseb kinni. Kui väga ma taskuid ei kobaks, ikka ei leia midagi, millega seda lahti keerata. Oleks no müntki! Nothing. Piinlik aga helistan:
- Mul jooksis geps kinni ja ei ole midagi, millega seda lahti keerata.
- Kuidas kinni?
- Tardus. Ma ei saa seda tagant lahti.
- Aku tuleb tagant ära võtta.
- (Vaatan hämmastunult telefoni, mida ma siis ütlesin? Tõstan häält) Seda ma sulle räägin, et mul ei ole millegagi lahti keerata.
Lisaks kõigile viperustele pöörab ilm ka halvaks. Kükitan, vaatan naabrite nägelemist ja mõtlen välja trajektoori oma unustatud vara efektiivseks üleskorjamiseks. Esitan siis plaani FlegS.-le. On nõus punktide järjestusega - kahtleb - ei ikka ei ole nõus - ei ikka on nõus. Liigne infohulk, paistab, lõi kumisema - minu viga.

Peale 4. punkti püüan rääkida, et kuna me ajaliselt nii kui nii peame lisapäeva tegema, siis tänase halva ilma puhul ja selleks, et juhtivvõimu mitte ära külmetada, võiks punkt teisele päevale lükata. - Ei. -Meil on autos muidugi hea, aga baas on lagedal - seal on külm. Ei ole tal häda midagi - ta varem seda teinud.** Helistame.
- Kuidas Sul seal on.
- Tuul tõmbab.
- Külm ei ole?
- Ei külm küll ei ole, aga tuul tõmbab ja masin väriseb hirmsasti.
- Mis sa arvad kas peaks lõpetama.
- Tuul tõmbab, tulge kohvile.
- Me mõtleme.
Otsustab, et teeme ikka pika päeva ja me ju jõuame ära ja ... Vau, ta tegelikult ka ei kuule. Valan oma viha telefonikõnesse.

5. punktist 6.ndasse kõnnin jala. Kohale jõudnult helistab töökaaslane ja teatab, et ta kuhugi toppama jäänud ja mingu ma kõrvalpunkti mõõtma. Peale pikka veenmist saan ikka mõõta seda punkti, milleni jalutanud olen. Geps teeb erakordseid viperusi: saan aku vahetatud, ei saa satidega ühendust. Ilm läheb ekstra tuuliseks ja sinisepilviseks - paistab, et ilmal minuga samad mõtted. Poolvägivaldselt mõõdetud punkt viimaseks kujunebki.

Pilt: S. Pruul
* Ei ole ma ka ikka nii kirgas kriit kui teinekord kirjutatud. Piinlik.
** Hämmastav. On vast suhtumine.