Veiniuim

Eile tuterdasin vastu ööd kodu poole. Olin üle pika aja lihtsalt õnnelik.
Hommikul oli pisut kahju, et kõiki õnneargumente ei saanud eelmine päev üles kirjutatud. Samas paistab ka, et õnn ikka ajapikku maha kulub.

Pilt

DR - Digiretsept

Digiretsept on tore asi. Päriselt.
Sa võid näiteks hommikul kell pool kaheksa kirjutada oma arstile sõnumi, et ega Te juhuslikult mulle retsepti välja kirjutada ei unustanud ja 2 tunni pärast apteeki järele minna. Nüüd puudub vaid, et arvuti hakkaks protsessorist tablette välja pritsima.

Minu jaoks on küll pisut muret tekitav asjaolu, mis jälgi sellised tehingud mu ID-kaardile kõik jätavad, aga eks see ole vist hind, mida maksta IT ja kiiruse eest.

Vaatan oma viimase aja sissekandeid - vanaks ja väetiks hakkan jääma.

3 nädal haige

Käisin tõbine olemise raames isegi esimest korda elus veenist verd andmas. Uskumatu, hommikul, avamise ajaks kui mina sinna jõudsin, oli seal oma 20-inimeseline saba. Pop värk.
Töö toimus seal küll nagu konveieril. Murelikud näod läksid uksest sisse ja tulid valgetena välja.
Mõtlesin ootamise ajal välja kõik hoiatused, mida kuuldavale tuua:

• Mul pole varem verd võetud.
• Ma ei tea kas ma minestan.
• Mul võivad olla pärilikult peened veenid.
• Kui Te ise verd ei kannata ärge hakake surkimagi.
• Kas kuidagi ilma auguta ei saaks?

Uksest sisse saades ründas mind kohe üks kortsuline õde ja ma jõudsin kuuldavale tuua ainult 2 esimest argumenti, mis paistsid ta kõrvust mööda minevat. Kui aga vaatas nii üht kui teist kätt, siis tundus nagu oleks midagi ikka pärale jõudnud. Vaatas mulle otsa ja küsis: "Kardate?"

Nügis mind kraanikausi poole, mina mõtlesin, et misasja? Lähemal uurimisel selgus, et kottide ja asjade ja kraanikausi all on voodi. Ja sinna kraanikausi alla mind minestamise vastase preventatsiooni käigus pressitigi. Kägarast ei ole võimalik kukkuda.

Õnneks ära ei minestanud, aga augu kaudu terveks ka ei saanud.

Pilt

Dr. Aibolit

Olen oma perearstiga täitsa sünkroonis.

Mina leian, et ehk on selleks korraks möödas ja ei pea enam midagi tegema ja pea enam tablette neelama või nõeltega torkima.

Nii kui telefoni ette ilmub Soome suunakood - minul jälle kuskilt valus. Seekord siis kael - terve kael. Õnneks mul kraadiklaasi ei ole, ehk muidu oleks palavik ka.

Pilt

Uisuklubi "Ukerdajad"

Miks ma vahepeal kirjutanud ei ole?
Esiteks: on olnud nii igav, et mis sest ikka kirjutada.
Teiseks: on läinud töö juures kiireks, teisalt ka totraks - püsiv võitlus tuuleveskitega.

Seevastu on saanud vähem või rohkem nautida talvemõnusid. Et töökaaslased on suisa uisumaratonile minejad, siis olen end nende auto peale pressinud ja ka lauluväljakule saanud. Alates sellest nädalast olen hakanud kukkuma ja üldse igasuguseid tarbetuid lollusi tegema (nt. seljalihase valusaks uisutamine). Muuhulgas, tubli mina, olen harjutanud kiiremini uisutamist. Ei mitte kiiruisutamist.
Hmm.... vilets tegevuste kombinatsioon.... või mis?

Pilt

Väss - teretulemast uued mured!

Kuigi ma olen loomult laisk, pole ma aastavahetusest saati korralikult magada saanud. Eile siis mõtlesin, et ei mingit hommikuunisust enam, vara voodi vara üles!
Kell 22 olingi kenasti pikali. Igav. Tutta-tutta-tutta-tu-tu. Igav. Sõnum. Õigus küll. Mul on ju telefon-transistor! Kuulaks raadiot. Mmm. Mõnus kuuldemäng - Malmsten minu padja kõrval. Läbi sai. Hmm, igav. Kõht on tühi. Ei vist ikka ei ole. Igav. On jah igav. Mängin telefoniga paar ussimängu. Kell on vist palju. On jah. Igav on ka. Olgu siis, magaks natuke.

Tänava valgustus põleb. Ei taevas on heledam. Ei ikka valgustus. Ei taevas. Appikene, ma olen sisse maganud! Kell! Palju kell on?! Huhh, pool midagi - ma olen kas lootusetult sissemaganud ja jõuan kohvi juua või jõuan ilma sissemagamata kohvi juua. Pool kuus. Tore.
Igav. Huvitav, kuidas mu hambaarst elab. Eelmine kord sain kõvasti pügada - miks nad küll nii teevad. Ei peaks tagasi tema poole pöörduma. Samas, polikliinikus sain ma teada kõigi teiste hambatervisest, abi aga ei saanud. Vähemalt ei ole hammastega muresid. Või, kas ikka ei ole? Katsun rida - mingi terav serv. Serv!? Vist on ikka auk. Olgu mul on veel vaja paar tundi magada. Aga mul on auk. Rahune! Magama peab. Auk-auk-auk-auk-õudukas- ah, õnneks on kell ainult 5min edasi liikunud, veel üks 5minuti õudukas. Õnneks - kohvi.

Pilt: Carol

Vanaema heegeldatud mürkrohelised kindad

Olen käsitöö lainel.
Kunagi oli moes ja minu vanaema heegeldas mu emale jämedamast niidist pitskindad, mis mullegi praegu parajad.

Alustatakse 38 ruudust. Tehakse 5 ringi ära, siis hakatakse seljale heegeldama ämblikumustrit.Mustrit tehakse 5x ja lõpetatakse veel 1 algusreaga.
Pöidla kiilu kasvatamine algab 10-ndalt realt. nii et kasvatuste vahel on alguses 2 ruutu. Kiilu peal kasvatatakse 9x, nii et viimaste kasvatuste vahel on 10 ruutu. Pöidla ümbermõõt on 19 ruutu. Pöidla augu peal on 6 ruutu.
Väikse sõrme heegledamist alustatakse peopesast, kui mustri peale on tehtud 4 rida. Väikse sõrme ümbermõõt on 12 ruutu, mis kahaneb lõpuks 7-le ruudule ehk 6-le otsast ringiks ühendatud sambale.
Teiste sõrmede tegmist alustatakse kaks rida peale väikse sõrme tegemist. Iga sõrme ümbermõõt on 15 ruutu, mis kahandatakse 8-le.

Kunagi jõuan ehk piltide ja joonisteni ka