Kopfschmerz*

Eile ei saanud ma kuidagi küsimusele "Wie get's?" - "Gut"** vastatud. Mind võttis vaevaks külastada peavalu. Ja mitte mingi tavaline. Küsiti, et kui sul pea valutab, miks sa siis seljast kinni hoiad. Aga kui tõesti ongi nii valus?
Keele tunnis nägin inimesi tükati.
Koju jõudes neelasin igal juhul kaks aspirini.

Juhuslikult pidin eile ka ühe ettekande tegema. Sellest oli mul nõrk aimdus, sest kindlalt ei olnud kästud. Ei saa mainimata jätta, et ma Eestile ja eestlastele just head reklaami vist ei teinud. Esindan mina ju siin tüüpilist eestlast.

* Peavalu
** "Kuidas läheb?" - "Hästi."

Jäätis

Päikseline kevadilm, eelnev poolkurb postitus, minu litsumine arvutiklassi kahe kontoritooli vahele ja... hommikust saati olnud jäätiseisu kujunes vajaduseks. Odavat, väikest, lihtsat, ühte... Väärib kohe eraldi sõitu linna.

Aldis on 4-, 6-, 8- ja 12-pakid või liitrised. Ma tahan ainult ühte! Miks teil on Brötchenid sügavkülmas? Kus on jäätis?!

Spar. Ei tõota. Samad suurused. Pizzad, Brötchenid, köögiviljad. Oo, kapike naeratava karuga. KREVETID?! Kus on jäätis?
Kapike kassa kõrval: kohvi?

Kapike raamaturiiuli kõrval. Juhuu - jäätis! No nii, vanilje? Ei ole. Pähkel või maasikas? Maasikas.
1. amps: pähkel?
2. amps: huhh, jäätis.
3., 4., 5. ... amps: maasika toormoos, maasika toormoos, maasika toormoos....

Lohe

Et ma jokutasin, siis nüüd on kindel, et sünnipäevaks koju ei jõua. Ja selle asemel, et asjalikuks hakata, mida ma mõtlen? Jokutaks veel natuke.?!
Homme hakkan korralikuks.

Maailmaparandaja pilt

Õmbleja otsinguil

Ei leidnud. Püksisäärte lühemaks lõikamine maksab sama palju, kui püksid või veelgi enam. Tuleb veel otsida.

Koolis on nüüd kuidagi kiireks kiskunud. Eksamid, ettekanded ja edasilükatud kodutööd. Endal on kiire ja kõik torisevad kõrvalt veel ka, et neil kiire. Inimesed, kellega sa peaksid koostööd tegema teatavad niisama heast peast, et vot nemad ei tee tööd ja kõik.

Siis tuleb aga meeldivaid üllatusi sealt, kust neid oodata ei oskakski. Võib juhtuda, et ma pean üüri maksma tõesti ainult selle aja eest, mis ma toas elan. Kui see läheks täide oleks tõesti tore.

R. saab minu arvutuste kohaselt enamuse ajast majast väljas olema, nii et terve suur tuba minu päralt. R.-l on nimelt plaan Indiasse sõita ja siis Barcelonasse. Mina tunnen, et ei jõua Saksamaadki piisavas ulatuses avastada.
Lisaks kõigele muule on R.-l ka tähestiku probleemid.

Kui aega saan, siis enda meeleheaks*:

• Küpsetan.
• Kirjutan.
• Loen lõpuni Jupijumala jäetud horoskoobi (kõik tähtkujud) ja koostan enda oma.
• Sõidan rongiga tasuta trajektooril.
• Broneerin lennupileti.
  
• Otsin üles mõne Russische Laden**'i.
• Käin Bremenis muuseumis.
• Teen endale ühe teatripileti välja.

*Nimekirja üle vaadates tundub elu kuidagi 2D
**Vene pood

Kultuurselt

Algas pühapäev vara ja nii hästi, et ma hakkasin juba uskuma, et minu suur jumal Murphy on mind juba hüljanud. Hommikusöök jäi küll söömata, aga jõudsin napilt nii nii bussi kui rongi peale.

Käisin Hamburgis H.-ga kultuurselt aega veetmas. Hamburgi Sümfoonia Orkester esitas Mahleri 5. sümfooniat, pala Mozartilt ja Zimmermannilt. Päris mõnus oli üle pika aja jälle teatri õhku sõõrmetesse tõmmata. Vaatamata sellele, mida minust arvatakse, olen ma muusikas tegelikult harimatu mats. See ei takista aga endale aeg ajalt piletit välja käristamast. Kuigi Saksas ei pidavat see oluline olema, oli õhkkond ikkagi pidulik.

Peale kontserdit jalutasime koos H. ja F.-ga niisama. H. köhis endiselt nagu astmahaige. Istusime ühes Bäckereis, jõime kohvi ja sõime saiakesi. Mina sain tänu oma üliheale välimusele 10 senti hinnasoodustust.

Päike paistis, ilm oli jahe, aga pargis ja sadamas jalutada oli sellegi poolest tore. Minul lõi kahjuks vahepeal profesionaalne kretinism, sest kool hingab ikka nagu surm kuklasse.

Õhtul sõime ühes omapärases kohas pannkooke. Esialgu meelitasime kõrval lauast endile menüüd. Praade pihta panna ei õnnestunud, aga jäime kuidagi kõrvallauaga siiski suhtlema.

Koju jõudes olin päris läbikene. Kannatasin ära, kui R. teatas: "Juba kodus?", ja üleeilse veelkordse üles kaevamise, aga teatele "Ma olen üksi toas elamisega vahepeal nii ära harjunud!" ma paraku juba reageerisin.
Vanaks olen jäänud.

Turukülastus

Et minu, kui kaine olevuse juttu ei kuulatud, siis oli mõnel tõenäoliselt jube hommik.

Mul sai kella 8.00-ks saalivast onu Unost* villand ja peale hädavajalikku kohvitoosi suundusin laupäevaturule, mida olen tahtnud juba ammu külastada. Trammiga linna ja Weseri äärde. Turg nägi natuke rohmakas välja nagu ikka. Tundus, et seal oleks saanud osta kõike alates identiteedist ja lõpetades autoga. Oli ka tavaari nagu CD (Braveheart Soundtrack 8€), kingad, riided, mänguasjad, pikendusjuhtmed jne. jne. Ma ei ostnud midagi, kuigi kiusatus oli mõni kaisukaru kodustada, sest niimoodi kartongkastidest välja piiludes olid nad kuidagi kurvad. Tuleb tunnistada, et ega minu "kodu" neile ka parem ole.

Natuke sai poodides kolatud. Nüüd on kohustuslik Bremeni kruus Bötcherstraßelt ostetud. Raekojaplatsilt ostsin õunu, sain ühe pealekauba. Linnas jalutamiseks mõnus soe ilm.

Pildi autor Dries Buytaert.

*perekonnanimi: Prostamol

Feiern*

Tulin arvuti tagant koju. Meie majas nimelt toimus täna poolakate invasioon. Selleks ajaks kui mina kohale jõudsin, toimus kuidagi juba väljaränne. Rahvas oli khmmm... ülemeelikus meeleolus.
Kui ma oma kohviga lõpetasin, seisis meie uksel vihane türklane ja ähvardas ära minna - ÜKSI!!! R. veenis teist jääma.
Lahke, nagu ma peale kolmandat kohvi olen, ütlesin mehele: "Kein Problem! Du hast 7 Minuten bis nächster Bus."**
Mees lasi oma türgi temperamendil veel natuke särada, vajus siis aga lössi ja teatas, et ei leia bussipeatust üles. Kasutasin Susliku energilist väljendit: "Komm ich zeige dir!"*** Nii nagu ma ta mööda teed minema tõukasin, nii ta läks, oma püsimatute käte laperdades.

R. on praegu meie viimase külalisega trepil, rikkumata tervisega - nutab, magab ja põeb pohma. Urška ja advokaadihakatis kuulavad tõenäoliselt veel all muusikat.

Ma magama. Homme pikk päev.

* Pidu
** Pole probleemi, sul on 7min. järgmise bussini!
*** Tule ma näitan sulle!