Harjumusteta

Ma pole muidu ka eriti peopanija tüüp. Aga tuleb välja, et kaaselanikest olen ma ikka sootuks erinev. Täitsa kodukana. Kuhugi välja läheb, siis tavaliselt üksi uitama. Selleks ajaks kui teistel peomeeleolu, mul täitsa kama kaks.

Aga nende peod on ka kahe otsaga asi. Ühtedelt kuulen: "Milline vinge pidu! Miks sa ei tulnud?" ja teised kurdavad mulle köögilaua taga: "Wir haben in der Centrum gegangen. Aber wir haben keine Plan gehabt."*

Mõtlen offiziell** sporimisele, jättes kõrvale oma põhimõtted. Aga kui juba midagi teha, siis teha seda meeskonna spordina ja nii palju südant mul ei jätku, et suuremat hulka inimesi alt vedada.

Eile nägin oma uitamistel nirki - surnuna teepervel - linn.

*"Läksime keskusesse. Aga meil ei olnud mingit kindlat plaani." Korrektuur teretulnud.
**ametlikult - registreerudes kuhugi ja teenuse eest makstes.