Head vana aasta lõppu kõigile.

Praegu mõtisklen, kas osta endale üks šampa või mitte. Et sellisel juhul klassifitseeruks ma üksi joojate alla, siis jääb vist ostmata. Ütleme nii, et lükkub edasi parema seltskonna tarbeks.

Tegelikult kukub vist nii välja, et Saksa aastavahetuse ajal mul päris Bremenis olla ei õnnestu. Eesti ajas aga küll.

Eilne päev kulus puhtalt mõtisklemiseks, jalutamiseks, H. koju tagasi igatsemiseks, kokkamiseks, lugemiseks, öösel peale 10 dušši all käimiseks. Muuhulgas hakkas pesumasin lihtsalt heast peast vilistama. Vilistaks viisigi!

Õnneks pole mul arvutit käepärast muidu oleks saanud eilse kohta igasuguseid jaburusi/tühimõtteid kuulda. Kas ma olen blogisõltlane? Ei tahaks uskuda, ei tahaks olla. Viimasel ajal kirjutan ma aga ilmselgelt liiga palju.

Peas mõlgub tsitaat.

• Kuuldused minu surmast on ennatlikud.
• Liigne agarus on ogarus.
• Ma hilinen ka oma matustele.
• Ma olen suur naine, ma vajan suuri ehteid.
• I need my beauty-sleep. I sleep all the time. I'm especially ugly.
• Vaidluse tulemus on, et mõlemad osapooled on oma seisukohtades kindlamad kui nad enne seda olid.
• Mitte et sa ilus mees oleks või midagi...
• Kergem on hukkamõista kui mõista.
• Kui Te vaidlustes ei suuda ennast kuidagi enam argumenteerida solvake isiklikult: "Ma tean, et mul pole õigus! Aga vaadake millised prillid teil on!"
• Ma arvan, et see on nii ... ja ma leian et mul on õigus!
• Inimesed on erinevad!
• Täiskasvanud inimesed ei ole laisad. Täiskasvanud inimesed on ületöötanud
• Mulle meeldib inetus rohkem, kui ilu - see kestab kauem.
• Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest.
• Ich sehe etwas, was du nicht siehst - etwa Gut aus.
• Wer ficken will, muss freundlich sein.
• Solvang viib sihile.
• Ist Volltrotel ein Adjektiv.
• Elu on karm, aga see-eest ebaõiglane.
• Kas Te tulistaksite musketiga kuu pihta?
• Pantalone, mina tahan, et mu poeg elaks ja juhiks riiki!

Koera elu

Maja oli täitsa tühi ja külm.
Toad on mul ikka veel koristamata.
Minu külmkapiriiul oli täienenud.
Ilm on soe. Liigagi soe.
Poodide lahtioleku ajad on kahtlased.
Kõik paistab kuidagi uinunud seisus olema.

Vaatamata hilinenud ja hilinemata ennustustele, koju ikka ei jõudnud. Lõppseis oli 6:14.

Paha, paha õhtu

Jõulukokkuvõte

Jõuluks kärutasin rongiga Lipstadti H. vanemate juurde.

Pileti automaadi juures jokutasin nii kaua, et sattusin odavalt Wochenendeticket*'iga sõitma. Piletiga komplektis käis ka vestlus med.vennaga. Ja kuigi mees vahepeal ibalikku juttu ajas, polnudki väga hull ja enneolematult odav ikka.

Osnabrückis pidin aega ainult natuke laiaks lööma. Münsterist korjasid mind juba H. vanemad auto peale. Veel natuke Münsteris ringi jokutamiseks aega ei jäänudki. Terve tee lobisesin kardetavasti nagu poolearuline.

Nagu ma teadsin olid H. vanemad toredad. Lisaks sellele on neil väga hea ja väljapeetud huumorisoon.

Esimest korda elus kogesin fikseeritud söögiaegu. Arvestades H. mõningast kaootilisust täitsa üllatav, aga nii ta tõesti oli.

Hommikul kohtusin Tante** Elit, kes pidi siis minu kingituse ohver olema. Väga sümpaatne tädi. Naeris südamest nii, et pisarad silmis. Piinlik tunnistada, et ei suutnud talle midagi paremat jõuludeks välja mõelda kui raamat, aga õnneks ei täitunud ka minu hirmuunenägu, et midagi mingist Hauptbahnhof'ist kaasa haaratud saab.

H. ema sünnipäevaks ostsin mõne lilleõie. Õhtul küpsetasime lobisemise kõrval ka emale ühe koogi. Sünnipäevalapsele laulmise jätsin perekonna privileegiks.

Pühade õhtul tulid külalised söödi, vaieldi ja mängiti lauamänge. Paraku oli tegemist "Kes tahab saada miljonäriks?" mänguga. Saksamaa kohapealt olen ma nii kui nii loll nagu lauajalg - nüüd siis see ka veel. Lühidalt - ei, ei saanud miljonäriks.

Mingi õhtu mängisin H.-ga veel malet ja sain haledalt pähe.

H.-l oli klassikokkutulek kohas nimega Werkstadt. Jõlkusin ka kaasa. Muusika oli hea ja vali, rääkimine oli seetõttu mõnevõrra raskendatud.

Kolmapäeval tegime koos H. sõbranna ja koeraga väikse Wanderung***'i. Ilm oli väga ilus. Kotis oli kooki ja vett, nii et tuju püsis hea isegi kui kaalusime sama teed pidi tagasi minemist. Möödakäijate juhatusel saime siiski lühemat teed kaudu auto juurde tagasi. Püksisääred olid mudased ja koer norskas tagasisõidul lahtiste silmadega.

Igal hommikul aina hiljem ja hiljem ärkamine ning igal õhtul üha hiljem magama minemine oli mõnevõrra seaduspärane.

Neljapäeva pärastlõunal rongile minna oli päris kurb.

* Nädalalõpu pilet.
** tädi
*** rännak

Kaks norimist

Jõuluõhtul sattusid kälimehed poliitikast vaidlema. Õnneks taipas tädi vaidluse eos lämmatada, lausega "Ich sehe dein Blutdruck geht hoch."* Blutdruck'ile viitamist saime järgmistel päevadel korduvalt kuulda.

H. vaidles isaga teemal noored naised ja vanad mehed. H. tuli välja avaldusega, et kui Sarkozy praegu uksele koputaks ütleks tema kohe Bonjour. Sest too olevat rahale ja vanusele vaatamata ilus mees. Edaspidiste vaidluste lõpetuseks kasutati avaldust aeg-ajalt ära.

Otsisin teise H. rõõmuks välja.

* Ma näen su vererõhku tõusmas.

Paha laps eelmisel aastal?

Väljas on külmemaks läinud. Hommikul on mõnus härmatis ja aeg ajalt puhub lund.

Majas on külm, nii et ma jalutan enamasti jopega ringi. Päkakad käivad radikatel soojust maha keeramas.

Maja on rahvast tühjemaks jooksnud. Koristamiseks pole veel aega leidnud, aga täna hommikul tagastasin Pfand*'i. Tuleb tunnistada, et ka siin süsteem ei toimi. Kui mul on pudel, mida masin keeldub vastu võtmast, pole mul seda kuhugi panna! Tänu poolakatele oli mul ka pudeleid, mis absoluutselt keelduvad ringlemast.

Hellitasin lootust, et täna on Mensas** jõulude eel midagi erilist. Oligi - erakordselt halb toit oli.

Praegu istun tõenäoliselt mingi indialase kõrval arvutis, kuulan kuidas ta klappidest tulevale muusikale kaasa ümiseb, mööda minnes mu jope sisse jalgu pühib, minu peale toriseb, ja imiteerin õppimist.

* taara
** üliõpilase päevane söögikoht. Geograafilisest vaatevinklist - masendav sotsiaalne ruum.

Glühwein

Eile oli väga põnev loeng teemal SoftSkills. Tegime testi, mille tulemusena sain teada seda, mida ma juba niigi tean: Ich bin Blau-typ*. Kogu see testivärk tekitas elava arutelu. Õnneks minu keeleoskus sinnani ei küüni, aga huvitav oli ikka.

Peale loengut käisin Danielaga Bremeni Weinachtsmarkt'il hõõgveini joomas. Masendaval kombel suletakse see siin juba kell kaheksa. Kuna minu klaasi alt laud põhimõtteliselt ära tõmmati, ei tundnud ma kohustust tassi tagastada. Leidsime ühe koha, kus saime teisegi veini ostetud ja pisut pikemalt lobiseda.

Koduteel tundusid jalad peast kergemad, aga tänu sellele polnud külm bussi oodata.

vt. Varasemad viited.
* Ma olen sinitüüp.

Teil liimi on?

Aga minu postmarkidel vot ei ole. Ma mõistan, et jõulud on teile raske aeg, aga ega mina neid välja ei mõelnud!

Täna saatsin postiga H.-le raamatu tagasi. Teenindajate kõnekiirus ületas pangatöötajate oma. See kellega ma esmajoones rääkisin oli veendunud, et ma vajan 100 ümbrikukinnitusklambrit. See on selline eriline jubin kohe. Kui teenindaja veel teatas: "Als Sie wissen..."* ei pidanud minu närv enam vastu ja katkestasin "Nein, weiss ich nicht!"**, sest sellega olin ma ju oma juttu juba alustanud.

Kui kogu selle kokku kaabitsetud värgi eest maksma suundusin, sattusin natuke kaastundlikuma teenindaja peale, kes mind 100 klambri ostmisest säästis, andes 1 täitsa tasuta. Paraku polnud mul sellega midagi peale hakata.

Nüüd siis hoian pöialt, et ümbrik marki maha ei viska.

* "Nagu te teate.."
** "Ei, ma ei tea!"

Kohvipohmas

Sai see õnnetu eksam mul siiski kirjutatud. Enamus õnnestus ikka saksakeeles kirjutada, kuigi enne eksamit ei osanud isegi eesti keeles mitte mõelda. Oli 13 küsimust. Iga ühe kohta püüdsin midagi kirjutada või joonistada. Kaastunne Herr Venzkele, kes seda lugema peab. Uskumatu, aga ta isegi mäletas, et ma muulane olen.

Kooriproovis sattusin veel luukambrisse ka. Põlv värises nii kohutavalt, et laulmisest ei tulnud midagi välja.

Viilimise viljad.

Mul on raamat ja mul on kohv ja mul pole raasugi interneti ja peale kooriproovi ootab mind uneta öö, millele järgneb veel hullem päev.

Päästeoperatsioon

Käisin kiirkorras Hamburgis, et H.-lt saada raamat, mille ta mu appikarjete peale oli hankinud. Raamat iseenesest muidugi eksamit ära ei kirjuta.

H-d oli aga hea meel jälle näha. Ta konverents oli väikeste viperustega siiski vist hästi läinud, sest õppejõud olevat korraldajad õhtusöögile kutsunud.

Meil mõlemal oli kuidagi kiire. Põiklesime jõulum... eee jõulunaiste vahel ja suutsime endile kaks Crepes'* hankida. Jõulukinkidest rääkida ei jõudnudki.

Siinkohal: Mida kinkida tädi Elile?

*Kõige tavalisem pannkook.

Te huur*

"But you'd pay it by the hour"**

Ühe loengukursuse raames käisime kohustuslikus korras Groningenis.

Hommikul magasin ma loomulikult sisse. Olin sunntud bussi peale jälle jooksma, peaaegu oleks naabri koos koertega endale sappa saanud.

Tunnikese ootasime ka Leeris. Selle jooksul jõudsime vaid läbi Weinachtsmarket'i*** joosta. Ostsin endale sealt kõhutäiteks kotleti mida sakslased nimetavad frikadelliks, ja selle ainsama kuuldavale toodud sõna põhjal nimetati mind taas kord sakslaseks.

Rongijuht hõikas nii et ooteplatvorm kajas "Drugtrain to Groningen"**** No igal juhul ebatüüpiliselt Euroopa maadele toimus meil rongis tõesti passikontroll. Minu kui eriti kahtlustäratava isiku passi loeti üht- ja teisipidi lausa 15 minutit, miks seejuures itsitati - ma ei tea.

Tehti tunnine tuur läbi linna. Lühidalt kuulsime linna ajaloost, kuidas hollandlased tähtsaima torni suurest rõõmust põlema pistsid. Ajaloolise väärtusega hoonetest võis leida supermarketeid. Kuulsime sellest kuidas hollandlased kohe mitte üldse sakslasi ei salli. Interneti lehekülgedel palju kiidetud keeleoskust kohtas harva.

Norimise peale kuulsime ka, et poollegaalselt on võimalik kohvikutest saada "kohvikõrvast". Tänavatel on see aga ikka trahvi tagav. Jalutasime läbi iga Hollanid linna juurde kuuluva punaste-laternate tänava.

Lõunapaus kulges õnnetult. Paanikašokolaadi olin paraku juba naabrikoerte käest pääsedes nahka pistnud. Friikartuleid ei tahtnud. Ja lihtsalt suurepärasel kalaturul nähtud krevette taignas keelduti mulle, selleks ajaks, kui mul kõht ikka päris tühjaks läks, hilise tunni tõttu müümast. No ime ka et neil narkots osaliselt legaalne...

Natuke kooserdasime veel õppejõu sabas ja teglesime kooliga. Et ma hommikul välja olin tormanud siis oli pisut külm. Linn iseenesest oli Saksa linnadest sootuks erinev.

Kahjuks liiga lühikese aja veetsime ka meresõidu ja tubaka muuseumis. Muuseum iseenesest oli juba paras põnev labürint, nii et mingi hetk tekkis lausa paanika, kuidas õigeks ajaks jälle välja saada. Eksponaatidest sai mööda joostud, millegi kohta info lugemiseks aega eriti ei jäänud. Peale selle olid muuseumis müügil imeilusad mereteemalised postkaardid, aga ma olin oma raha õppejõule laenanud (pahasti!).

Koju jõudsin paraku hilja õhtul, täis tuubitud trammiga - inimesi on haaranud juba jõuluhullus. Paraku sattusin koos Anjaga sõitma, kes oli endale pähe võtnud, et ta on ainsa tööpäevaga suutnud ületöötada. Kannatasin ära - isegi kui arglikult laulma hakkas.

* välja üürida
** Aga sa maksaks iga tunni eest.
*** jõululaat
**** Narkorong Groningeni! (hääldus Hroningen)

Ühest reedest...

... poleks ma seda küll oodanud. Kole-kole ja pilvine.
Ma lootsin, et sellist asja nüüd küll ei ole. Kuhu see kõlbab? Kus sa hullu?

Ühesõnaga tänased saavutused:

• Groningeni paljukiidetud suhkrutehased on anonüümsed.
• Jätsin pesu pesumasinasse rahvusvahelist katastroofi tekitama.
• Ma olen loll, laisk ja lohakas - mitte küll eriti uuenduslik leid aga vägagi progresseeruv.
• Poes jäi käimata.
• Vaata, kust otsast tahad. Päevatöö hunnikut kuskil ette näidata ei ole ja tulevik ka helge ei paista.

Hakka või suitsetama.

Schreklich

Eik the Majaomanik tuleb õhtul mõni minut pärast mind uksest sisse. Tardub paigale, läheb näost plassiks ja ei ütle mitte midagi.
V: (No nii, nüüd sajab sealt kõrgustest alla! On mul nuuskpiiritust?) Was?!
E: (vaikus)
V: Ich bin klein aber schrecklich.
E: Du meinst erschrekent.
V: (Hakkas ikka hingama õnneks.) Das auch!

*V: Mida?! Ma olen väike aga kole?
E: Sa pead silmas, et kohutav.
V: Seda ka!

Copypaste - Häid Jõule!

Paberkirja saatmise probleemid:

• Saatja aadressi anonüümkirjadele mitte kirjutada.
• Kiri sulgeda vahetult enne postkasti viskamist.
• Eelnevalt otsida postkast - jaa nad on liikuva loomuga.
• Seevastu margi lakkumiseks õige hetk ja koht suisa puudub. Mitte neelata!
• Kui kõik on läinud korrektselt ja plaanipäraselt varitseda postiljoni, ta jalust maha joosta, oma kiri tagasi näpata ja koju korrektuuri viia.

Hommikudialoog:
Piripill: Gosha, chjakashasje du?
V: Nein!
P: Tshikedtiskje, chakepeklekse, teeja....
V: (?? So viel von anhören!*) (pehmelt) Sa pead mind kellekski teiseks kuramuse lõugaja.
Aga nii ta läheb, kui elad üksi poolakate keskel.

*Nii palju siis kuulamisest!

Vale bussi mantra

Nein - nein - neiiin. - Ok lassen wir es sein. Neiiin - Jetzt links - Neiin. Bitte - bitte zurück. - Schneller - schneller - neiiin - Warum habt ihr diese Haltestelle überhaupt? -aa- Was heißt "STOP"? - Ignorieren Sie es! - Ok. Alles ok.

* sisaldab sõnu: aa, ei, eiii, ignoreerige seda, kiiremini, korras, kõik, las olla, milleks üldse see peatus?, mis tähendab "STOP"?, palun, tagasi.

Paanika.

*Ei, ei ole kaua oodatud Saksamaa-šokk. Mulle ainult tundus, et vastu Jõule jääb rahulikumaks ja võin vabamalt võtta.

Järgmine nädal: Klausur über Meere und Küsten**.

Aaaaaaa

Kust puuduv materjal saada? Millises keeles kirjutada? Mida kirjutada?

Ehk ikka parem ära jätta? Pole ju paha mõte?

*Kiri pildil: Unustame korraks selle eksami - Kas keegi on Teile kunagi öelnud kui atraktiivne Te olete?

**Eksam Mered ja rannad.

R. koju.

Täna hommikul, mitte küll väga vara, aga piisavalt, et laelambi süütamine mulle jalgu alla ei ajanud, läks R. lennukile. Kaunist, rahulikku ja lumerohket jõuluvaheaega talle.

Koristasin hommikul ta järelt kööki ja natuke kurb isegi oli. Paar päeva saab nüüd külmkappi R. jäetud vanadest varudest tühjendada. Nagu ma kuulsin oleks varusid rohkemgi olnud, aga see nädalavahetus kui ma Münsteris olin, oli majas jälle kriminaalne toidusöödik tegutsenud ning osa leivast ära söönud.

Tuba on kummaliselt vaikne. Äkki hakkan isegi asjalikuks. Nein, ich glaube nicht.*

*Ei taha tõlkida.

Ei jõua järgi

Esmaspäev on servadest pisut sinine, aga kõigega harjub.
Seetõttu ebaemotsionaalselt:
- Tuleb välja, et oli mingi põhjapanev koori kokkusaamine ja ma magasin selle maha. Kui ma oleks sellest varem teadnud poleks ma ikka kohale jõudnud, sest...
- Strassenbahn 6.* sõitis eile rööbastelt maha ja ma sain 45. minutit linnas vihmas külmetada ja oodata.
- Koorist tulles jäin bussist maha sain veel tunnikese oodata ja külmetada. Seega...
- R. Jõuluks koju suundumise peost jäin ilma. Jõudsin kohale kohaliku klatši ajaks...
- Mis võttis minult viimsegi tuju ja Eik the majaomanikult une, nii et ta jälle meie uksele ilmus, mille tulemusena...

Õigluse huvides: Sai ometi sellel ebanormaalsel tunnil viimaks rent ära makstud.

Aga teiste juttu kuulates, ringi vaadates ja majaomanikku uksel nähes paneb imestama, kuidas ma ise küll ära pööranud ei ole. Aga võib olla olen ja pole sellest lihtsalt aru saanud?

*Tramm nr.6

Münster-Osnabrück-Bremen -Lilienthal

Pühapäev sai veedetud rongijaamades sõiugraafikuid lugedes ja rongidega sõites ja soigudes. Öösel olin seetõttu võrdlemisi unetu.

Osnabrück Hbf. Ühele "väsinud" jalkafännile kutsuti politsei. Jalkafänn nimelt lamas lapiti keset rongijaama, inglitega kaunistatud jõulupärja all. Iga lonksu Jägermaisteri peale, mille ta sõber talle hoolitsevalt toseeris, tõi ta kuuldavale "Bielefeld!" või "Oo-leee-olee-olee-oleeee!".

Bremenis oli piisavalt külm, et sõiduteele härmatist tekitada. Meeleolu lisas ka minu äraoleku ajal hoogu saanud Weinachtsmarkt*. (pildil üks Münsteri omadest).

Lilinethalis oli vaikne. Rahvast oli nädalavahetusel vähe olnud, sest osad käisid Berliinis.

R. oli edukalt saanud teha linnukese koristusgraafikusse. (Seda ei saa mitte mainimata jätta!) Nädalavahetus oli tal ka toredalt möödunud ja mulle tehtud telefonikõne ei tähendanudki suuremat sorti katastroofikolde tekkimist meie majakese kohale. Küll aga teevad R.-le kojukäimise eel muret A., SL. ja teised tähestiku tähed. Ehk siis ma varsti üksi kogu selle Issanda loomaaiaga.

*Jõululaat

Grünkohl

<- Umbes sellise välimusega toitu sai õhtul söödud.

Pidavat olema traditsiooniline ja igal majapidamisel olevat oma retsept. Tegu on kapsaga - mingi erilist liiki, taimena näeb välja nagu kähar-lehtkapsas. Tema marineerimise mõte küll minuni päris ei jõua. Aga kui peab olema poolfabrikaat, siis olgu.

Bool lõhnas hästi, aga jätsin joomata.

Päeval mängiti GeoCach'i. Meil vedas nii palju, et saime ühe organiseerijatest oma võistkonda, sest tegelikult olid koordinaadid vigadega ja me oleks lõpetanud kuskil teises linnaosas nagu võistkond B.

Soojendasime külmunud sõrmi Glühwein'iga*. Järgiti traditsiooni ja lauldi jõululaule vabalaval. Traditsiooniliselt ei saadud selle eest sentigi. Oli dirigent, kes püüdis eestvõtjaid tulutult õpetada ja mutike, kes pühaliku sisuga lisalugusid tellis. Nii jäi Rudolph the Rednose laulmata. Aga päris pühade meeleolu oli ikka.

*Hõõgvein - 1.50€ tipptunnil 1€.

Münster

Käisin kontvõõraks EGEA Münsteri jõulupeol.
Et ma olen vilets massiliikuja, vaevu ülikooliski püsin, siis ma tegelikult nende liige ei ole.
Seekord jõudsin isegi kõikidele rongidele õigeaegselt. Münsteris oli nädalavahetus piisavalt ära planeeritud, nii et edasi sai ikka mingis kambas jõlgutud.

Reede õhtul sai kellegi Kai nimelise juures istutud. Rahvast kogutud: Saksamaa erinevatest nurkadest ja punt hollandlasi (rongiga tulid, mitte lennates) ja paar poolakat. Kõikidele tulijatele pakuti suurest potist neljal pliidiraual keedetud tšillit.
Mingi osa rahvast käis Bielefeldis jalkamatši vaatamas. Aga et ma sellest hiljem midagi ei kuulnud, siis said nad tõenäoliselt pähe.
Edasi ummistati koht nimega Metronom. Seal lobiseti väheste jookide taga, kuni pubi rahvast tühjaks voolas ning lasti siis ise ka jalga. Mindi järgmisse kohta, et tantsida. Ei teagi mis kell sealt tulema tuldud sai.

Huvitav tähelepanek: sakslased suudavad samaaegselt suitsetada, juua ja tantsida.

Milleks mulle keeleoskus?

Tegelikult ajab ju täitsa ilma läbi. On nii palju asju, mida tehakse sellise lihtsa iseenesest mõistetavuse ja pingsa vaikimise saatel nagu näiteks: Minu bussiuste vahele löömine.

Kui veel keegi ...

... sel ajal kui ma hommikul dušši all olen vannitoa uksele koputab. Ausõna kutsun sisse.

Mis vahepeal on juhtunud

Koolist.

Pidin kohe saksa keelest kontrolltöö kirjutama.
Olen vähemalt ühelt loengukursuselt välja visatud. Eks näis, mis edasi saab.
Hullarist.

Väidetavalt on Eik the majaomanik endiselt alles, kuigi minu silmad teda veel näinud ei ole. Aga ta Skodat küll ning arvestades sakslaste kiindumist oma autodesse...

Eduardo on majast läinud ja temast on jäänud siia vaid habemeajamis vedelik. Kuulasin tüdrukutelt, et kas nad ikka panid teisele mõne hea soovi reisile kaasa? Hakkas nagu pirinat kostma, et me soovisime talle küll head aega ja head reisi, aga ta ei soovinud mitte midagi vastu! Et Kuidas palun?

Majas on sügise saabumise puhul rohkem kollaseid sildikesi: Sule uks! jne. Õnneks on neid vähem kui ma arvasin.

Vanamoodsalt kakeldakse interneti pärast.

Uus mood on vannitubade pärast kaklemine. Mõnus. Koristusgraafiku täitmise või mitte täitmise osas kakeldakse kirjalikult. Üks teeb linnukese ja teised tõmbavad selle maha. Ootan põnevusega oma korda.

R. on uhke üksildusega harjunud. Asjaolu, et ma momendil tema arvutit kasutan on tema jaoks küll väga häiriv, aga mitte piisavalt, et üles ärgata. Tal pidavat ka loeng tulema, aga siit vaatenurgast küll nii ei paista.

Äsja saabununa olen veel sentimentaalses meeleolus ja tahan ...
Aga eks ma ootan.

Tagasi

Võtke kuidas tahate. Võtke või isiklikult.

Lühidalt: Läheb mööda.

Maailmas leiduvast lõputust lollusest.
Kaks miljoneid liigutavat pintsaklipslast lennukis:
- On see lumi?
- Ei ole see on ... (ei leia sõna silopallide jaoks)

V. nagu...

...vabadus (mõelda), viski (mõru pai), väsimus (tuleb ette), võitlev (läbi elu), valetav (sujuvad hädavaled), väiklus (eelarvamused), vägivaldsus (ärge astuge mulle peale!), väike (ärge astuge mulle peale!), vastik (tellitakse ikka saab), vihane (kui vaevun), vihaleajav (harjutamata), vana (iga minutiga), vahetu (saad, mida näed), väärastunud (huumorisoon), vaene (mitte niivõrd rahaliselt), vinguv (põhjuseta), virisev (põhjusega), virk (tuleb ette), vitaalne (tarbin O2-e), vegeteeriv (ei viitsi), vajalik (vähemalt, kedagi süüdistada), vapustav (halvas mõttes), veenev (harva, kui on kindel), vaidlev (viletsalt), värvipime (küsige lõiget ja struktuuri), vilets (oo hetki!), vadistav (köhh!), vaatlev (tulemuslik), vaikiv (ongi parem), vanduv (äärmuslikel juhtudel), vabandused (hilinenud)...

Professorite sõnakõlksud

On suur kiusatus professorite ütlemisi konspekteerima hakata. Aga selleks on mu keeleoskus ikka väga nõrk. Näen õigekirjaga niigi jubedat vaeva. Vähe sellest - ma spikerdan! Eile loengus parandasin naabri konspekti. Kuram ma parandasin ta konspekti VEA! Mul on tõesti piinlik.
Näide inimese kohanemisest loodusega. No näiteks hangime me toitu loodusest. ---" For example: Hallo, Knut!" (teeb tulistamist imiteeriva liigutuse) --- Analoog hüüatusele "Ahoi, kopraonu!"

Õppejõud skitseerib tahvlile vaba käega maailmakaarti. Põhja-Ameerika - Lõuna-Ameerika - Euroopa - Soome laht - Läänemeri - Itaaliasaabas - Beringi väin - Alaska - Aasia - India - Aafrika - Antarktika (kriips). Mis veel? Ahjaa - Austraalia, Indoneesia saarestik (mummu, mummu). Lisame detaile - Island, Maroko. Valmis.
"Habe ich etwas vergessen?"*
Auditooriumist: "Großbritannien!"
"Ist nicht wichtig." Oligi nii.

*-Kas ma unustasin midagi?
-Suurbritannia
-Pole oluline.

Pest*

... on tabanud vist minu professoreid, sest sel nädalal on juba 3 loengut täielikult või osaliselt ära jäänud. Loodetavasti on siiski tegemist talve saabumise kõrvalmõjudega.

Kuuldavasti on kodukandis lumi maas. No ega ma ka nii väga nüüd lõunapool tegelikult pole. Hommikul on mõnus hall, mis murud valgeks värvib. Soojad sajud on lõppenud, mida päikselisem päev seda külmem. Lompidel on jää.

Võib olla pean isegi talvesaapad endale hankima.

Piimatoodetest:

• Kui see on pakendatud nagu tubli kogus jogurtit, siis on see maitsestatud piim.
• Kui see on pakendatud nagu hapukoor, on see hapupiim. (Peaks eksperimenteerima...)

* Katk

Eksinud turisti mälestusmärk

Vahpeal pole midagi trükimusta kannatavalt põnevat juhtunud: koolist rääkimine oleks igav ja eks ma virisen siis kui virinat natuke koguneb. Siin üks jutujupike algusaegadest.
Lilienthalis on mingid kahtlased kujud. Sõna otseses mõttes kujud - sellised suured, kohmakad, kohatud. No õigupoolest vägagi kohakad. Aga kas te kujutaksite ette, et Maarjamõisa haigla ees oleks lisaks sildile veel ka kuju kanderaamil haigest? Nii kükitab meil bussipeatuse ees pensionär.

Raekoja juurest leidsin teise samas stiilis kuju kahest eksklejast (<-). Esmapilgu järgi pandud nimi tabas 10-sse. Kui mitu tiiru ma ka ümber maja ei jooksnud, ei leidnud ma sissepääsu turistiinfosse. Igal nurgal oli silt stiilis otsi-ust-vasakult ... ja-veel-vasakult. Puudus ainult silt: idioot-see-on-aken!

Muuseas. Astrid Lindgrenil on täna 100. sünniaastpäev.

Täna sööme kommi, homme sööme kommi

Eile hommikul jäi loeng ära - nii palju kui ma aru sain oli referent haigestunud.
Nüüd jäi arvuti loeng ära, ei tea miks.

Täna hommikul nägin jälle ainult bussi tagumisi tulesid. Hakkab nagu traditsiooniks kujunema. Seekord olin mina õigeaegne ja buss varajane või on mu silmaringi raadius 2,5 km*. Ma kahtlustan, et buss teeb teeotsas peatuse, ootab kuni ma teekäänaku tagant välja ilmun ja siis... gaas, gaas, gaas!!!
Külmetasin ja õppisin bussipeatuses.

Eilsest kooriproovist üleskorjatud teadmised: Selleks, et laulda, tuleb alustuseks mitte rääkida.

* Kahe bussi väljumise vahe on 3 min. Minu vaateväljas on mõlema tagumised tuled. Buss sõidab kiirusega 50 km/h. Sest mind nähes ei maksa ju pidurdada. Minu silmaringi raadius on seega: 50 km/h*3 min. = 2,5 km.

4 stseeni Bloody Sunday'st

Hommik. Kohv! Mmm. Inimene - Piripill - hasse*. Bye-bye "Mmm."!
P: Was ist los?**
V: Muss etwas sein? (mõttes: Tellitakse ikka saab!)
P: V, Ich mag deine Humor nicht!
V: Schuldigung. (Jätta mu huumorisoon rahule, Papikiisu. Ma tean, et mina su meelejärgi ei ole, aga soon toimib.)
P: Wir haben hier alles geputzt und du hast es nicht gemärkt!
V: (No on massohist.) Schuldigung.
P: Warum lächelst du nicht!
V: ((Paus ei kanna) Mis ma sulle olen? 100-kroonine või?!) Schuldigung.
P. lahkub nutuste silmadega.

2. kohvi. Suslik.
S: Wie geht's?***
V: Gut. (Schlecht!) Siehst aus wie Schülerin.
S: (paanika) Was!?
V: War als ein Kompliment gedacht. Ich bin fach in diesem Bereich.
S: Soltest du besser Schweigen.
V: (muig)

Rahvast täis köök ja advokaadihakatis. V. tuiskab läbi. "Please introduce us your friend!" ****Vaikus. (Friend?) "I'm V. I won't remember your names, so don't bother."
Hiljem kuulsin, et advokaadihakatis olevat vale isiku poole pöördunud avaldusega, et eile olid teil külalised, nüüd on minul! Kättemaks - milline kurb põhjus sõpradega kohtumiseks.

Õhtu. Koosolek. Poola keeles. Kriminaalne - majast on kadunud 4. päts leiba.
Kõik on majapidamises pahasti. Valitseb ettekujutus, et majaomanik peaks meile hankima kõik alustades potikaantest, lõikelaudadest.... Absurd. Koosoleku organiseerijad, suurimad virisejad, väidavad, et nad ei virise. Reorganiseerumine. Rahakogumine. V. tuleb lagedale ühe lausega -viga.

*vihkan
**P: Mis lahti?
V: Kas peab midagi olema?
P: Mulle ei meeldi su huumor!
Me pesime siin kõik ära ja sa ei märganud!
Miks sa ei naerata!
V: Vabandust.
***S: Kuidas läheb?
V: Hästi. (Halvasti!) Näed välja nagu koolilaps.
S: Mida?!
V: Oli mõeldud komplimendina. Olen valdkonnas nõrk.
S: Siis pea parem mokk maas.
****"Tutvusta meile oma sõpra?" Sõpra? "Olen V. Nagunii ei suuda teie nimesid mäletada, nii et ärge nähke vaeva.

Diskotibu

Vaatamata ekskursioonile, jõudsin ma laupäeva õhtul R.-ga Towerisse kaasa jõlkuda.

Alguse sai kõik sellest, et R. oli keelekursuselt Sri Lanka tüübi koju toonud. Kokkas teine köögis, kui mina tulin. Miskipärast oli R. veendunud, et ma peaks koos nendega sööma, nii et mis seal's ikka.

R. oli Scotsh'i hankinud. Teatvasti on mul suhted selle joogiga sõbralikud. Teised raiskasid ka Cocat ja lõppkokkuvõttes lahendasime 4 peale ära - Urshka oli ka.

Õhtul helistas SL-le Alexei Lätist ja teatas, et neil vaja linnas kohtuda. Läksime kõik koos.

Linna jõudes tundsin end nagu klassi väljasõidul: kes näljas, kes kadunud, kes tahab pissile, kes purjus, kel külm, kel paha. Kuni me mittepaiksete probleemidega persoonide järel ootasime, tüütasid meid igasugused kalkarid.

Lätlasega pundis olid veel mõned inimesed, seal hulgas Aavo, kuigi tegelikult ei vääri mainimist. Suundusime Towerisse - polnud väga vigagi. Vaimustumisega - nojah - ma pole just tantsulõvi, aga mõne tantsu tegin, rohkema jaoks oli mu rütmitaju liiga hea.

Rahvast oli palju ja nii mõnigi situatsioon nägi minu arvates rohkem kakluse kui tantsu moodi välja. R. lennutas ka mingeid kohalikke, aga ta on sellise pisikese massiga, et ega see neid vist eriti ei seganud. Kohalike hingede õnneks mina endas vastavat agressiivsust ei leidnud.

Umlandexkursion*

Annab mulle pool ainepunkti ehk jälle koolist.

<- Woss Dünen**. Ei vastas ei ole meri!

Hommikul oli vaja selleks varakult ärgata, sest kell kaheksa oli linnast juba väljasõit. Nii ma siis paningi endale parketi*** ja kohvi hinge alla ja hiilisin varapimeduses välja.

Ja nii uskumatu kui see ka ei ole, jõudsin isegi natuke liiga vara linna. Pidin siis rõskuses natuke passima. Selle aja sees sai selgeks, et oleks pidanud end rohkem riidesse toppima, aga no mis enam ikka. Tagantjärgi tark olles võib öelda, et midagi hullu ei juhtunud.

Suur oli mu rõõm kui ma viimaks suurt punast bussi kirjaga "Klassen exkursion" ette sõitmas nägin. Suurem oli mu üllatus, kui selle roolist meie õppejõud isiklikult välja hüppas. Tehke järgi, härrad õppejõud - kategooria D juhiload. Sõidu ajal kasutas õppejõud avatud mikrofoni võimalusi ja selleks ajaks oli meil õnneks teine bussijuht.

Sõit kulges vaikselt ja viperusteta. Vahepeal tegime peatusi, kus pidi bussist välja saju kätte ronima, vaatama vasakule ja paremale jne. Eks see tekitas pisut virinat. Halb ilm käib ju välitööde juurde. Loodusteaduslikust vaatepunktist oli tegelikult tore.

Võrreldes minu esimese aasta väljasõitudega. Kaevamist ja kohustuslikku mudas müttamist oli vähem. Tehke järgi, härrad Saksa õppejõud. Liikumistempo oli väiksem. Kui korraldataks üliõpilasgruppidega õppejõudude võiduajamised, jääksid vist saksa professorid alla. Lisaks sellele: puuduvaid tudengeid ei nimetata loomlikuks kaoks.

Nii võiski aegajalt kuskilt grupi seest kuulda vigases keeles kraaksatusi nagu:"Schneller!Schneller!" või "Wir werden doch nicht hier stehen bleiben?"**** mõttega, et ma näen ju veel bussi.

Lõunapausiks ostsid sakslased endile saiakesi ja rulli keeratud pitsat. Ma olin väljasõidu režiimil. Minu kiidulaulu paanikašokolaadi teemadel ei suutnud nad eriti vist mõista.

Käisime lisaks loodusele ka ühes arheoloogia muuseumis ja ühes looduspargis.

Muuseum oli pisike. Leiud nagu väljakaevamiste leiud ikka. Ehted ja kondid ja tekstiil ja pronks ja münt ja kirstud ja hauad ja tsivilisatsioon jne. Kondid olid minu lemmikud. Hiljem õppejõud rääkis, mida me kõigest sellest järeldada võime.

Looduspargis oli kogu värk pisut organiseerimata. Vahiti kalu, aga hariv osa läks vist pisut kõrvust mööda. Kiitus meie looduskaitse spetsialistidele (laisik ja jupijumal jutt käib ka teist!, aga ma olen ka priviligeeritud seisus). Minu lemmik atraktsioonid olid väljas undav tuul ja eelmise õhtu üleujutuse jälg tammi ees.

Ekskursiooni lõpetasime Bremenhaveni sadamas. Nägime konteinereid ja import autosid nii kaugele, kui silm ulatus ja manööverdavat rongi (nii umbes 20 min.) ja remondis olevat Акадємик Фёдоров'i ja kui ma õigesti aru sain, siis saksa laevastiku suurimat laeva ja suurt puidust kätt ja vanu hooneid uue funktsiooniga jne.

* Ekskursioon maa kandis.

** Wossi luited või rebase luited.

*** tegelikult vist Baquette või midagi sellist. (Murueide parandustega) Selline pikk sai. Ei, ei toida.

**** Kiiremini! Kiiremini! või Me ei jää ometi siia seisma?

Tormihoiatus

Jah tõesti! Tegemist ei ole piltliku väljendiga. Meil on tõesti tormihoiatus. Vihm, tugev tuul kuni orkaan ja rahe. Üleujutuseoht Bremenhavenis. Raadiost pidevalt kiirteeummikuid ja ilma puudutavad uudised.

Ilm on tõesti paha, aga mulle jälle miskipärast sobib. Vihm ajab uniseks. Õhtul käin linnast korraks läbi.

Asjaajamisest

Saatsin oma Learning agreemendi teele, vastavalt kordinaatori nõuannetle. R. sai nüüd kirja, et peab oma lepingu hoopis mujale saatma.
Ma kahtlustan, et minu leping läks valel aadressil teele. (Aga väga tähtsate kirjade puhul on alati lootus, et ehk läheb hoopis kaduma.)
Mis teha?
Joosta postiljonile järgi ja karjuda.
"Oota, oota. Ma mõtlesin ümber!"

Siinkandis käib postiljon üldse nii hilja, et mul on kiusatus teda oma halva saksakeelega ahistada, kui ma teda jälle köögiaknast möödumas näen.

15 päeva = 3 Wochen*

Kaklen ikka veel pangaga.

B: Kaardi saate siis, kui Teie kontole ilmub raha. Saate kaardi, millega raha tegelikult välja võtta ei saa.
V: Sain jah selle kaardi, aga kust ma selle teise siis saan?
B: Selle kaardi saate nädala pärast.
V: Nädal on juba möödas. Te ei saatnud mulle seda kaarti.
B: No ega te seda automaatselt ei saa!
V: No kuidas ma selle saan?
B: Teie isiklik nõustaja - oo näe täna ta tööl ei ole - võtab teiega ühendust. Mis teie telefoni number on?
V: Mul ei ole raha, seega ei ole mul ka telefoni.
B: Mis tähendab ei ole raha? Teie kontol on ju raha.
V: No aga ma ei saa seda ju kätte!
B: No aga võtke (te kuradi välismaa idioot). Täitke see leheke ja minge kassasse nr.1.

V: Tere. Tahaksin raha välja võtta.
(Tädi, kuuli-helikindla klaasi taga): Miks Te automaadist ei võta?! Köhh!... weiss!
V: Ei ole veel kaarti.
T khk: Miks te ei taotle? mmm...köhh...rgen
V: Mulle öeldi, et minuga võetakse ühendust ja...
T khk: Kes ütles? Millal?
V: Sealt öeldi. Täna.

Tädi teeb vehkat....minut, 2 minut....
T khk: Kirjutage siia alla. Näe raha! Warten!** A...weiss bei, müssen!***
V: Wollen Sie meine Ausweiss sehen?****
T khk: NEIN!!! Sie mussen die Karte im 15 tagen hier abholen! Mit Ausweiss*****
V: Nach 2 Wochen?******
T khk: Ich habe schon ihn gesagt - 3 Wochen!*******

Põnev.

Loo moraal. Kui tahate pangaga suhelda olge agressiivne ja endast väljas. Rahu ei aita.

* nädalat
** Ootama.
*** A ... valge kaasa, peab.
**** Tahate te mu isikuttõendavat dokumenti näha?
***** EI! Te peate kaardi 15 päeva jooksul siit üles korjama. Koos isikuttõendava dokumendiga.
****** Peale 2 nädalat?
******* Ma ju ütlesin - 3 nädalat!

Endiselt ebaõnne.

Eilne päev jätkus hilinemise ja äpardumiste tähe all. Mitte et see mind üllataks.

Koori proovis pidi olema privaat hääleseade. Jõudsin bussipeatusse õigeaegselt aga jätsin rahakoti koju ja pidin tagasi minema. Nii, et teoreetiliselt hilinesin nii 5 min. Praktiliselt jõudsin täitsa õigeaegselt. Midagi uut paraku luukambris ei õppinud.

Kooriproovist minnes, jäin nagu ikka bussist maha. Mõtlesin, et olen kaval ja võtan teise bussi, nii et kahe ümber istumisega jõuan ehk kiiremini koju. Ei jõudnud. Ikka sama buss. Terve ootamise aeg tibutas vihma ja koju jõudes olin päris märg. Aga no mis siis.

Nädalavahetus, kui mina olin ära, oli rahvas peol käinud, õiget kohta mitte üles leidnud jne. Positiivset pole paraku sellest kuulda olnud.

Meelelahutust

Täna hommikul tõttasin rongile, et jõuda loengusse, mis ära jääb. Tore.

Aga kui Te tunnete, et Teil on kontoris igav, siis tehke nii nagu mulle tehti.

Jalutage oma asjaliku töökaaslase juurde, sirutage käsi ja lülitage ta arvuti lihtsalt ühe nupule vajutusega välja. Sinna juurde võib stoilise rahuga nentida.
"Ich hofe dass ich habe nichts Wichtiges gelöscht!"* Aa. Ich auch!**

* Ega sa ju niikuinii millegi asjalikuga ju ei tegelenud!
** Ma ka.

Hallo fünfziger!*

Pärast mõningast ekslemist (selle kohta on lahknevaid arvamusi), jõudsin H. poole. Trepil tervitas mind õudust tekitav, kuid sellegi poolest armas puking pumpkin ehk der kozende Kürbis**.

Õhtul valmistusime minema stiilikale 50-ndad. Ei kurda. Lakiti küüsi ja ma sain õhtu otsa lokke keerutada. Jättes kõrvale asjaolu, et me mitte ainult tunni võrra hilinesime, olime päris stiilsed. Peole jõudes avastasin iroonilisel moel, et mul pole ei üht ega teist lisandit. Kaasa võeti munast ja tomatist valmistatud kärbseseened, mis tegelikult läksid aia taha (Aga lakitud küüntega ongi raske ideaalset tulemust saavutada). Tantsiti sõltumata sellest, kas muusika oli ajastust või mitte.
Piinlikkusega tuleb tunnistada, et järjekordselt olin mina see, kes hakkas kojuminemise joru ajama.

Magasime poole lõunani ja tegime hommikusöögiks havai saiu. Ma korraldasin küsitlust grammatika vallast, mis kummalisel moel kutsus esile nii segadust kui naerupahvakuid. Sai natuke ka linna peal jalutatud, aga tegelikult oli ikka päris laisk pühapäev. Õhtul mängisimie H., F. ja ma veel mingit mängu, aga kolmekeelsena võttis see päris kummalised pöörded.

* Tere 50-ndad.
** oksendav kõrvits (Unistaja parandustega)

Jälle ajast ja rongidest

Terve päeva kulutasin põhimõtteliselt sõitmise peale.

Arvestades asjaolu, et rongid mulle ebausaldusväärsed tunduvad on seegi vist päris tubli saavutus. Aga hoolimata oma vaprusest ega ma neid nüüd nii väga ka ei armasta.

Miks rongid on ebausaldusväärsed:

1. Neil puuduvad tahavaatepeeglid.
2. Neil puuduvad suunatuled.
3. Tihtipeale on neil kaks esiotsa ja ei ühtegi tagumist.
   

Buss, millega ma rongile pidin jõudma hilines ja ma passisin mõnda aega Bremenis. Rongist, millega ma Hamburgist edasi pidin sõitma, nägin veel tagumisi tulesid. Passisin Hamburgis. Tegin väikse tiiru raudteejaama ümbruses, nägin põhimõtteliselt mitte midagi. Jalkafännide tõttu järgmine rong hilines 15 min. Miks ei võinud see eelmine olla, ah?!

Kuigi mul passimise vastu tõepoolest midagi ei ole, siis päeva lõpuks olin suutnud enda tuju siiski ära rikkuda. Plaane on palju, näha tahaks kõike või vähemalt ära kasutada oma tasuta sõidu võimalused, aga võtab ikka vanduma, kui miski ei lähe nii nagu plaanitud. Vaevalt oled kohale jõudnud, kui tuleb juba tagasisõitu plaanima hakata.

Schüttinger

... dunkel* oli minu esimene õlu Saksamaal. Bremenis - Beck´s'i sünnilinnas! Piinlik.

Reede õhtul vedasin end viisakalt R.-ga seltsis välja. R. oli nimelt mingite vene keelt kõnelevate kujude peale sattunud. Selgus, et tegu oli mingite eelmiste Erasmus-tudengitega. Leedust, Lätist ja Venemaalt. Kuidagi hea meel oli neid näha. Sellised toredad, aga ka Eesti temperamendile lähedasemad. Ja oh seda rõõmu, ei rääkinudki poola keeles. Täitsa selges ingliskeeles.

Üle pika aja oli ometi kord tore ja seda isegi hoolimata sellest, et ma tuhatoosi aevastasin.

*tume

Pisi hullar*

Meil on maja lärmi täis. Advokaat kuulab muusikat, nii et naabrid ka osa saavad. Poolakad skype'vad. Natuke rahu leiab õuest. Irooniline on, et need kes kõige enam lärmi tekitavad, nurisevad sel teemal enim. Tegelikult pole see üldse halana mõeldud. Maja lihtsalt on rahvast täis.

Kuigi ma aegaajalt mõtlen H. kingitud plaatidele on hea, et ma kodust suurt midagi kaasa ei haaranud. Muidu oleks see ka veel. Või siiski mitte, sest minu muusikamaitse tegelikult R.-le ei sobi. Siiani olen kuulnud palju india muusikat. Puhtalt keelterohkuse tõttu ajab see aeg ajalt tädikeseks, aga siiani olen ilusti vastu pidanud. Lohutav on, et ka teistel avaldub tädikese-hetki.
Aga võib olla on see palgi ja pinnu lugu?

*aga läheb hullemaks.

Lagerhaus

See ei ole ilus sissekanne.
Et mult küsiti kas ma tulen, siis püüdsin jälle spontaansust ilmutada. Õhtul oli igakolmapäevane Erasmus Initiative'i korraldatud kogunemine kohas nimega Lagerhaus (<-).

Minu üllatuseks rahvast oli vähe. Leidsin mõned tuttavad, aga nad olid juba grupeerunud keelte järgi eristatavateks gruppideks. Ei tahtnud teiste mõnusat keelekümblust segada ja hiilisin järjekordselt vaikselt minema.
Aususe huvides tuleb siiski mainida, et koht iseenesest oli hubane.

Eile loengus sain nii palju targemaks, et saksa geograafid peavad tegema ka praktikat. Minu üllatuseks eeldavad nad selle eest ka palka saada. Ohoo. Maailmaparanduslikust mõtteviisist, mis algab asutuse struktuuri maha tegemisega, ei maksa rääkidagi.

Eksperiment Apteek

Mitte, et mu tervis siin väga hull oleks, aga mõningaid ootamatuid probleeme on ette tulnud. Täna hommikul käisin apteegis valetamas ja vitamiine nõudmas. Väitsin väsimust ja käppade kõrvetust.

Apteekri lahke nõuanne oli: "Mehr Bewegung!"* Veel rohkem tõmblemist kui praegu? "Mehr fresher Luft!"** Ümbritsevast veel värskemat? Sa ei näe või, ma just hommikuse dušši alt siia olen jooksnud, pea veel märg!? "Mehr obst essen!"*** Veel rohkem süüa? Ma niigi kogu aeg näljas ja elan üle oma finantsvõimete.

Eile istusin loengutes, vandusin numbreid ja mõtlesin saksakeelse konspekteerimise tagamaadele. Praegu konspekteerin segukeeles. Mingi moment taipasin, et minu õpingute alased nõuandjad kodumaal on kõik kõrgema keeletasemega kui B2 - hala.

Õhtu lõpuks kaotasin oma sügissaapa kontsapleki, mis taandab mu jalanõude varu ühele paarile.

Prügikast on tagasi.
Kriminaalne kõrvalepõige: Kuskilt on ilmunud kööki teised toolid.

* rohkem liikumist.

** rohkem värsket õhku.

*** rohkem puuvilju süüa.

Anna kella!

Midagi nagu ei teekski aga päev kulub. Paberid pole ikka veel päris korras

Saksamaal pole ööpäevane autotulede põletamine kohustuslik. On suur kiusatus neile kõigile hoiatavalt viibelda "jou mees su tuled ei põle!". Aga auto iseenesest on sõbralik loom.

See vastu jalgratas...

Olen vist maininud, et oma esimese saksakeelse sõnavaralaienduse teenisin ma ära siis, kui jalgratta ette hüppasin. See ei ole siiani ainukeseks jäänud. Talve puudumine mõjub mõnedele rahvastele küll negatiivselt. Siinkandis peetakse loomulikuks, et velo hõivab kolmveerand kõnniteest. Jalgratta taga lohiseb puur - loomulikult laste jaoks. Antakse aga tigedapilkselt kella, ka siis kui jalutaja (va raisk) on teisel teepoolel. Võõrsil oleku ajal ähvardab välja kujuneda tõsine velofoobia.

Kui te tahate mind näha graatsilisi hüppeid põõsasse tegemas, siis andke lihtsalt kella.

Sügisene pühapäev

Nagu kõik pühapäevad, nii ka viimane, magasime me peamiselt maha. Internet on meid ka hüljanud, nii et mis muudki paremat teha. Pesime pesu ja põrandaid. Muist rahvast võttis vaevaks Eiki Neti pärast kiusata. Jooksid nagu kana kari tal tiibu lehvitades järgi. Me R.- ga istusime köögis sõime ja vaatasime kogu värki kerge muigega kõrvalt, reklaamlauseid vahele visataes.

Mingi hetk teatas Eik meist mööda vuhisedes: "Alati kui ma teid näen, sööte te!" Ma ei osanud muud öelda kui: "Jaa, immer. Es ist ein estnisches Tradition, weiss du!"* Võttis ta kokutama, muigama ja vabandama.

R. oli eelmine päev mingi eestlasega kohtunud ja sellelt jalgratta ära virutanud. Pühapäeval käis siis omanik sellel järel. Aavo nimeline - põhimõtteliselt füüsik. Hoolimata R.-i vihjetest ta nälga jätta, ta siiski süüa sai. Minu esmane kihk jääda selleks ajaks väga ilusasse sügisesse jalutama, kui austet külaline käib, oli tagant järgi tegelikult õigustatud. Böse Geschichte dann!**

Õhtu teadaanne: R. teatas, et ta tahab ka nii süüdimatult õel olla, kui mina olen.
Armas.

* Jah, alati. See on üks Eesti traditsioon, tead sa.
** Paha lugu küll.

Head kuupäeva!

Täna täitub saabumisest 1 kuu.
Palju õnne mulle!
Mis on tegemata?

• Learning agreement on saatmata.
• Välisülikoolis õppimise tunnistus on saatmata.
• Üür on maksmata.
• Sularaha on kättesaamatu.

Mis on tehtud?

• Kõigi võimalike ja võimatutega tülitsetud. Maja hirmu staatus saavutatud.
• Kiirkeelekursused.
• Sula on läbitud.
• Sparkasse Service kaart, millega ei ole midagi teha, organiseeritud. Ju-huu! Jepikaieee!
• 1 loengusse hilinetud, mistõttu puudutud.

Seoses 1 kuu täitumisega ja oluliste saavutustega finants vallas, käivitub projekt kihlvedu.
Veetakse kihla selle peale, et kas VU tuleb jõulude paiku kodukanti või mitte. Selleks tuleb saata veosumma pangkontole:

küsi numbrit

Selgituseks "tuleb" või "ei tule" Kes omavad teist panka ja peavad seetõttu mingeid vahendustasusid tasuma, soovitan leida endale mõne samapanga ohvri.

Hommikune kõrvalpõige. R. teatas, et tema nimi on leedu keeles "Hommik". Ma vastasin, et minu nimi on mingis keeles kindlasti "Tõbras".

Paljas ja plokkiv

Longin loengust loengusse. Praeguseks olen suutnud endale kaks erialahõngulist mammutloengut hankida, mille lõpus toimub eksam. Välja vaade seda saksakeeles valmis vorpida ei paista kuigi ahvatlev.

Tutvusin raamatukoguga - ka sakslaste mõistes tegelen ma lõputöö osas erakordse jamaga. Rohkem midagi lisada ei tahaks.

Õhtul oli ingliskeelne loeng Bremen Euroopas või midagi sellist. Saab põnev olema. Peale seda kui oled 4h. järjest saksa keelt kuulnud, on ümber lülituda väga raske. Kogu Erasmusliikumise laituseks, ma veel kord kordan ja rõhutan, on jama, et elame kõik koos ühes pundis. Seoses sellega pole ma veel saksa keeles mõtlema hakanud ja pidev ümberlülitamine on oi kui kulukas.

Peale Pr. Puumuna* loengut otsustasin spontaanselt pidutsejaks hakata ja Kneipentour'ile** minna. Minu hämminguks leidis Kneipentour aset Sparis. Ümberringi kõlas ainult poola keel ja mina suutsin ainult mõelda: "Külm on! Mis ma siin teen? Külm on! Mis ma siin teen?..."

Poolakad ostsid lahjat õlut ja jõid selle Haupbahnhof'i platsil kohe ära. Väitsid endid purju jäävat ja sooja saavat. Selliste sõnavõttude peale kadus mul viimanegi isu juua ära.

Selleks ajaks kui minu mantra oli taandunud sõnale "KÜLM!" liitusid poolakatega itaallased ja küllap vist liiguti kuhugi baari edasi. Mina lasin kõige kogunenud tigedusega jalga.

*Kogu lugupidamisega: Frau Eichholz.

**Joogituur või midagi sellist.

Näljas ja paljas

Ilm on kurjaks ja talviseks kiskunud.

Ega selle näljas ja paljas olemisega nii hull ei ole kui see kõlab. Teglikult pole ma veel talvejopetki välja koukinud. Kaalun mingite kinnaste ostmist.

Külastan loenguid ja loegelen. Enamus loenguid on kahjuks õhtuti. Eile õhtul lasin ühel õppejõul ennast loengusse sisse rääkida. Mingi loeng töökoha leidmise kohta. Kui muud ei, siis saab vähemalt puhtsaksakeelses keskkonnas olla. Arvasin, et seminarides pean ehk midagi kirjutama, aga siiani pole ühegi sellise otsa nagu sattunud.

Nälja kohta nii palju, et hommikusöök on siiani mu päeva ainukeseks toidukorraks kujunenud. Poes näeb toit endiselt võõras välja. Mensas saab süüa küll, aga see on lahti ainult lõuna ajal, mil mina olen äsja oma hommikusööki söönud. Õhtul kui koolist tulen on kõik poed juba kinni. Kokkama ka enam öösel ei hakka.

Siin on üllatavalt palju Bäckerei'sid*, kiir-türgi ja itaalia söögikohti. Aga selliseid kohviku laadseid toidukohti nagu Tartus ma veel leidnud pole. Võib olla pole ma lihtsalt õigetel tänavatel kooserdanud. Tõsi on ka muidugi, et serveeritud toit siin väga kallis on.
Nii ma siis kõnnin ja vaatan muudkui igatseval pilgul igasuguste saiakeste ja kiirtoidu peale. Aga ausalt - kõhtu neist täis ju ei saa.

*Pagariäri

Oh ajad...

Momendil käin pisteliselt loenguid kuulamas. Siiani midagi ületamatult rasket ei ole kuulnud. Loodusgeograafia on siin mandumise seisus. Näis noh mida võtan, mida jätan. Võtsin ka ArcView loengu, kuid hakkan juba sellegi kasulikkuses kahtlema. Võrreldes teistega olen täiesti laiskvorst.

Aeg kulgeb siin kandis üldse kummaliselt. Peaks nagu kogu aeg kiire olema ja nagu olekski kiire, aga erinevalt Eestist on see selline staatiline kiire.

Kui kuhugile on kohale jõutud, siis tahetakse kõike ruttu ja kohe saada. Samas kohale jõudmiseks võetakse kõige pikem ja kõveram trajektoor, mis ristub teiste trajektooridega või kulgeb* piki teiste trajektoori. Kohale jõudnuna liigutatakse oma esemeid väga aeglaselt uurides iga kotist välja ilmunud eset nagu oleks see äsja leiutatud. Vajalike esemete edastamise järel muututakse peaaegu koheselt kannatamatuks.

Minu kvaliteet aeg saab siin vist enamjaolt keeleõpingutele kulutatud. Tegevust leiab ikka. Vaja ju veel ka kohalikku raamatukogu nii palju kui võimalik ära kasutada. Ja vaja natuke ringi vaadata.

Kriminaalne kõrvalepõige: Meie orgaanilise prügi prügikast on kadunud.

* siin kohal väga aeglane liikumine.

Rahvusvaheline intsident

Eile tulin kooriproovist koju...

Kooriproov oli muuseas nagu sõjakool. Kahe puudumisega visatakse julmalt välja. Isegi kui haiguse pärast puudud. Ettelaulmised. Emotsiooni inimesed. Scary.

... ja mulle vaatas otsa kolm kurvanäolist majaelanikku. Mis siis nüüd? Ilmnes, et kellelgi(advokaadi hakatisel) oli õnnestunud jälle hilisel tunnil dušši all käia ja majaomanik välja vihastada. See keeras nüüd kraanid kinni. Et ükski heategu ei jää karistamata, siis teatasin ma põhimõtteliselt, et paras teile, ja probleem jäi lahendamata.

Kõik olid ärritatud, nii et me saime veel advokaadihakatise käest köögis rääkimise eest ka sõimata, sest tema ei saa magada. No tore. Miks inimesed ei maga, kui nad väsinud on?!
Aru ma ei taipa.

Lüneburg

Vastukülaskäik - tehtud!

Laupäeva alustasin hilja, mistõttu võib öelda, et see kulus sõitmisele. Vahtisin rongi aknast välja ja kuulasin hispaania keelset möla. Hamburgi Hauptbahnhof*'is ostsin võõrustajale päikese ja sain möödaminnes teada, et olen lillemüüja sõbra naabermaja tüdruk, ning meil on õhtul kohting. Tore.

Tutvusin mõnede H. sõppradega. Sõime koos sushit ja käisime jalutamas. Tore päev, kuigi kultuuri ja vaatamisväärsustega tuvumiseks oli mul eeltöö tegemata. Samas ei pruugi see mu viimane reis sinna kanti olla ja ehk järgmine kord saan oma aega natuke paremini planeeritud. Aga H.-ga lobiseda on alati tore.

Meil mõlemal Hamburgini priipääse ja paljud asjad sealgi avastamata, nii et leidsime, et kui meil mõlemal aega on siis saame kindlasti seal veel kokku.

Täna hommikul, rongilt tulles, jäin loengusse 5 min + akadeemiline 15 hiljaks. Ei hakanud oma õnnega mängima ja oma tavaariga uksest sisse tungima.

*kesk - raudteejaam

Oh kombed...

Eelmine pühapäev vist saime juurde ühe uue elaniku.

Sasha - tegelik nimi Oleksandra või midagi sellist. Ukrainast. Õpib juurat. Räägib vigast, aga minust ikka paremini saksa keelt ja inglise keelt. Liigub päev läbi ringi kimonotüüpi hommikumantlis. On ka öösel meigitud.

Meie maja on kannatamatuid inimesi täis. Ajapikku harjub muidugi veidrustega ära. Leiab ka uusi ja põnevaid külgi nagu näiteks:

Ula pole nii tark kui välja paistab.
nt. - Juura - oo jaa ma tean küll, meie Poolas nimetame seda antropoloogiaks.
- Der Bischof* - Biskup ütleb Poola-Saksa sõnaraamat. Teave paneb teda õlgu kehitama ja ma ei oska nähtut lahti seletada.
Temaga koos intensiivkeelekursustel avastasin ka, et ta on üks igavene pugeja. Ta teeb kvantiteedilt palju ja kvaliteedilt vähe.**

Anja on paljude asjade suhtes rahulolematu ja kannatamatu. Kui natuke järele mõtleb, siis nendib ise ka, et ei olnud põhjust. Ta suudab ütelda kõike nii, et see kõlab kriitiliselt. Ei salli sakslasi. Ma vist ka ei salliks, kui ma nende juuresolekul nii palju kordi ämbrisse astuks.

Špelal on igav ja kõik on pahasti, kuigi selle juures suudab ta veel uskumatult optimistlikkuks jääda. Igav ja pahasti on tal igal pool. Vähemalt natukenegi.

Mina olen suur ja rahulolematu ja praeguseks kujunenud maja hirmuks. Üdini vastik, vastiku ütlemisega, tekitab kahtlusi, kas teretada või mitte. Eelneva teksti põhjal, võib mind ka virisejaks sõimata. Praegu elan moto: Ükski heategu ei jää karistamata. all.

Ruumi kasutusest. Kõik poolakad olid teatanud, et nemad küll mingi võõra inimesega tuba ei jaga. Nüüd siis teame miks. Lihtsalt nii tore on üksteist lõuates mööda maja taga ajada.

Nii poolakad kui sloveenlased ei salli Eiki. Ukrainlane ja eestlased leiavad endiselt, et Eik on liiga kannatlik ja tõmbleb meie pärast kaugeltki rohkem kui ta peaks. Kummalisel kombel on meil seega ka vähem virisemist.

*piiskop
** tsiteerides klassikuid - räägib palju aga ütleb vähe.

Sport on tervisele kahjulik!

Ja seda teavad ka sakslased. Eriti ohtlik oleks mind selle ligidale lasta. Minu keelekursused on viisakalt õhtusel ajal, siis kui toimuvad mind natukegi huvitavad sportlikud ettevõtmised.

Piinlikkusega tuleb tunnistada, et kaalusin ujuma minemist (Das ich nicht lache!)*. See oleks odavam tulnud kui Auras käimine. Aga kui ma oma ujumisoskustest (või õigupoolest nende puudumisest) registritädlie rääkisin hakkas tal vasak silm tõmblema. See oli ma arvan:

1. Märk spordi kahjulikkusest - tädi paistis sportlik.
2. Märk minu ebasportlikkusest.
3. Märk minu kohutavast keeleoskusest.

Nii et sellega oli asi otsustatud ja 15 euri säästetud.

Küsimuseni, kui sügav on teie bassein, ma ei jõudnudki.

*Hirnu herneks

Muuhulgas...

• Täna keeras ilm eriliselt kurjaks. Lugu on nii hull, et kaalun isegi endale vihmavarju ostmist. Huvitav kas talv ongi siin selline, et maailmalõpu sarnased vihmahood vahelduvad päiksepaistega?
• Ma saan poes pidevalt sõimu, sest mina va kohalik tõbras keeldun inimesi aitamast.
• Mu perekonna nimi on täiesti ebaloogiline moodustis. Isegi passist ei suudeta seda välja lugeda. Siinkohal tervitused ms. Estile!
• Kui nurgas on samovar, siis saab sealt sinepit.
• Kui see näeb välja nagu kalaphihv aedvilja pudruga, siis on see kneeglik e. kartulikotlet õunamoosiga.

Erialaselt.

Käisin koos geograafidega Walles erialasel ekskursioonil. Tegu oli põhimõtteliselt mööda linna kooserdamisega ja huvitatud pilguga ringi vahtimisega. Kogu tuuri juhtis minu kordinaator, küsis muuhulgas, kuidas mul läheb. No saksa keelega läheb mul immer schlechter*. Piinlik.

Aga tuur iseenesest oli põnev, kuigi ilm oli pisut tatine. Vaatasime praegust Bremenit, miks miski kuskil asub. Milline oli Bremen keskajal, siis kui ta veel sadamalinn oli. Sajandi vahetusel - kui kaubandus käis laevadega. Tänapäeval kui kaupu veavad Lastwagen** ja rongid. Mis on saanud vanadest laohoonetest jne, jne...

Tuuri ajal kippus aga kõht tühjaks minema, sest kujutage ette kui teie ümber lõhnab pidevalt mittte sadama järgi nagu võiks ümbrusest järeldada, vaid hoopis glasuuritud Kellogg'si järgi. Mmmm...

* aina halvemini
** reka

Õpingutest

Tutvusin natuke oma erialaga. Nii lilleline seis ei ole kui ma alguses lootsin.

Kummaline on, et õppejõud peaaegu, et isiklikult huvi tunnevad kuidas su õpingud kulgevad, kas sa saad ikka kõigest piisavalt hästi aru ja kas sa ikka jõudsid ainetele registreeruda ning kas sa oled oma valikuga rahul. Mu vaene kordinaator on küll vist pidanud mitmeid kordi mu hämmastunud pilku taluma.

Ainetele registreerumisega on üldiselt pahasti. Moodulite süsteem on siin lihtsam kui meil, aga mida võtta, mida jätta küsimus jääb ikkagi. Et te ei saaks öelda, et mul siin ainult lust ja lillepidu on.

Aega hakkab vähemaks jääma, sest nüüd on siis paigas, et mul on keelekursus kaks korda nädalas. Et ma ilma baasita nii kõrgelt alustan siis on mul palju mõtlemist vaja kodus teha ja raamatutes urgitseda. Piinlik tunnistada, aga eneseuhkus ei luba ka madalamale tasemele kobida. On muidugi lisaks veel oht, et siis hakkan ma igavlema ja lollusi tegema.

Kriminaalne (2)

Tundub, et meil on maja kahtlusttekitavaid asju täis.

Eile oli näiteks Gosha veendunud, et pesumasinal on isiklik vimm tema riiete vastu. Et pesumasin ei taha neid pesta ja masin on rikkis.

Loomulikult alarmeeriti kohe Eiki. Vaene mees pidi mitu korda meie vannitoa ja oma korteri vahelt jooksma. Sest kui sa
inimesele ütled, et pesumasin- ei-pese-ja-kõik-on-pahasti-ja- tule-ja-õpeta- ja- olgu- lahendus-kohe-olla, siis mida sa järgmiseks teed? Loomulikult!
Sa lähed dušši alla.

Eik viis läbi lühitutvustuse pesumasina kasutamise osas. "Strat drücken!"*(Hapke, E. 2007***). Juba see tekitas mitmesugust kaagutamist.

Järgnes iga teadusliku eksperimendi kohustulik osa - vaatlus. Gosha pesu vaadeldi nagu küpsevat kooki. Kohati võis kuulda kahtlustaval toonil kuuldavale toodud kommentaare nagu: "Võtab vist vee sisse." "Laseb vist vee välja." "Vist on tühi." "Vist ei võtnud vett sisse." Suvalises järjekorras ja korduvalt. Lõppkokkuvõtteks leiti, et masin kann kaputt sein**.

Mul on kuri kahtlus, et lugu kulmineerub igasugusest pesumasinast ilmajäämisega.

Pildil raamatu "Das sockenfressende Monster in der Waschmaschine. Eine Einführung ins Skeptische Denken." ehk "Sokke sööv koletis pesumasinas. Sissejuhatus skeptilisse mõtlemisse." kaas. Autor: Bördlein, C. Tüüp masinal tuleks punase aluspesuga vist tuttavam ette?

* Vajutage Stardile!
** Võib katki olla.
***suuline arutelu

Kriminaalne.

Meie majast on möödunud nädala jooksul kadunud 3 pätsi leiba. Esimesed kellel leib kadus olid eestlased, siis kadus Špelal ja eile kadus Goshal. Meie oma läks täitsa tervelt ja koos kilekotiga.

Võib kahtlustada hiiri, aga 3 pätsi?! Peavad need vast hiired olema. Mina kahtlustan Saksamaal nälja käes kannatanud rahvaid, keda teema tundlikkuse tõttu siinkohal mainimata jätame.

Või on tegemist teleporteerunud leivaga? Ei ole - see oli ju sai.

foto: Sebastian Duda

Hannover

Kuna mul on nüüd olemas õpilaspileti sarnane moodustis, siis sain sinna tasuta sõita. Rongisõit kestis poolteist tundi. Raudtee servad on siin sama hooldamata nagu meilgi. Vahepeal vilksatas aga mööda ka põnevaid nähtusi nagu näiteks saksa-põlisloom kaamel ja meelistranspordivahend hobune (linna tänaval?).

Ekskursiooni juhtisid kaks kohalikku üliõpilast üks lausa põlismaine. Et aega oli tegelikult päris vähe siis saime ainult linna tähtsaimatest punktidest mööda joosta. Aga grupijuhtidega niisama juttu vesta oli ka tore. Ei olnud riiki, millest nad kuulnud ei oleks olnud, ega ajaloolist aspekti, mida nad kommenteerida poleks osanud.

Hannoveris oli aastal 2000 World Exhibition. (Anja reakstioon - "What's that?" - pedagoog!). Selleks sündmuseks oli linn loomulikult üles vuntsitud ja seda võis veel praegugi näha. Tänavatel oli palju kunstiteoseid, aga see olevat niimoodi kogu aeg olnud. Paljud skulptuurid on tänavatel lihtsalt ajaloo mäletamiseks. Linnas leidub kõrvuti nii varemeid, keskaegseid kui ka väga uusi, modernseid ja futuristlikke ehitisi. Põnev sulam.

Raekojas olid linna maketid erinevast ajast: keskaeg, enne sõda, peale pommitamist ja tänapäev.

Mina kõndisime palju ja õhtuks olime päris väsinud, aga mina jäin küll päevaga rahule. Võib ju ka unistada, et leian kunagi aega seda veel kord vaatama minna, aga siis on mul seal ka ööbimiskohta vaja, sest linn oli tõesti ilus.

Kop, kop...

Selleks, et pangakontot avada on vaja sissekirjutus teha. Pusisin selle kallal oma tund aega, sest ametnikud vadistasid saksa keeles ja nende võime plankette ingliskeelde tõlkida oli nullilähedane. Tehtud see siiski sai. Paraku lõppes plankettide täitmise käigus katse R.-ga Vaikimine-kodukohast.

Läksingi siis õnnelikult pangakontorisse, kus teenindus ka teab kui tore ei olnud, kuid olin juba ette hoiatatud. Minu passi peagi lõppev kehtivusaeg muutis neid natuke murelikuks. Lohutasin, et pole midagi ma jään siia ainult kuueks kuuks.

Ma mõtlesin, et naeran ennast laua alla, kui kuulsin peale veerand tunnist passimist, et kui alla aasta siin oled, siis pangakontot ei avata. Küsisin ametnikult, et kas ta teeb nalja, see punastas piinlikusest. Huvitav, kas sellepärast et mina olen rumal välismaalane või nende endi pärast?
Teatasin, et mul ei ole raha, aga mul on seda väga vaja! Selle peale läksid neil silmad suureks - mis tähendab ei ole raha?

Kuigi seis pole kiita, on endiselt jube naljakas.

Mit dem Grill nicht tanzen!

Tähelepanekutest. Pühendatud Triinudele.

Warnung!

Wenn Hund kommt, flach auf den Boden legen und auf Hilfe warten. Wenn keine Hilfe kommt -
Viel Glück!

Tõlge mu peas: Hoiatus! Kui koer tuleb lapikuna maas lamada ja oodata. Kui abi ei tule - palju õnne!

Või lõiguke minu üürilepingust:
Die wöchentlichen Reinigungsarbeiten sind ab Freitag 8:00 Uhr bis Sonntag 22:00 Uhr durchzuführen. Solte dieser Zeitraum nicht einzuhalten sein, sind Sonderregelungen möglich, diesbezüglich ist Absprache mit den Hauptmietern zu halten.

Tõlge: Nädalased puhastustööd viidagu läbi reede kella 8 ja pühapäeva kella 10 vahel. Kui sellest ajaruumist kinnipidamine ületamatuks osutub alustada läbirääkimis kaasüürnikega.

Tekib lausa hirm koristamise ees.

Harjumusteta

Ma pole muidu ka eriti peopanija tüüp. Aga tuleb välja, et kaaselanikest olen ma ikka sootuks erinev. Täitsa kodukana. Kuhugi välja läheb, siis tavaliselt üksi uitama. Selleks ajaks kui teistel peomeeleolu, mul täitsa kama kaks.

Aga nende peod on ka kahe otsaga asi. Ühtedelt kuulen: "Milline vinge pidu! Miks sa ei tulnud?" ja teised kurdavad mulle köögilaua taga: "Wir haben in der Centrum gegangen. Aber wir haben keine Plan gehabt."*

Mõtlen offiziell** sporimisele, jättes kõrvale oma põhimõtted. Aga kui juba midagi teha, siis teha seda meeskonna spordina ja nii palju südant mul ei jätku, et suuremat hulka inimesi alt vedada.

Eile nägin oma uitamistel nirki - surnuna teepervel - linn.

*"Läksime keskusesse. Aga meil ei olnud mingit kindlat plaani." Korrektuur teretulnud.
**ametlikult - registreerudes kuhugi ja teenuse eest makstes.

Katakombidest kõrgustesse

Juba nädal aega olen otsinud endale arvutit*. Ühe õppehoone uksevahelt nägingi ilusaid lameekraane tuttavlikult kumamas. Ilmnes aga, et oma paroolidega ma sinna ligi ei pääsenud. Küsisin infolauast, et kus asub lähim arvutiklass.

Kuidas küsida midagi, mille saksakeelset nimetust ei tea? Õige. Tuleb küsida ingliskeeles. Ilmneb kurb tõsiasi, et saksakeelne nimetus sellisele asjale puudub. On olemas klassid, mille uksele on lihtsalt CIP kirjutatud. Ei no tore... zip endeed. No ja tädikesel õnnestuski mulle mingisugused arvutiklassid välja otsida - esimesel korrusel. Aga kui ma mainitud ruume teisest õppehoonest otsisin ja kohalikelt küsisin, räägiti mulle midagi neljandast korrusest. Kuidas on võimalik arvutiklass ära kaotada?

Praeguseks olen leidnud ühe arvuteid täis ruumi tornmaja 4. korruselt. Klaviatuurile on graveeritud saksa tähestik ja lamedaid objekte ei leidu.

*raal - computer, der Rechner

Vabadus! Vabadus?

Sain kätte kaua oodatud semesterdicketi, mis annab mulle mõningase liikumisvabaduse tasuta sõitude näol. Bremenist kaugemale on küll ainult 9 tasuta trajektoori, aga asi seegi.

Ja üldse on nii mõnigi asi hakanud edenema. Suhted inimestega ei hakka just paranema - ega nii lihtsalt inimestelembeliseks ei hakka - aga välja kujunema küll. Toidu ostmiseks tegin mingi kaardi ära. Saksa keele testi käisin tegemas, aga mis sest ikka. See võis ju hästi välja kukkuda, aga mis moodi ma ennast intensiivkursustest läbi närin, ei kujuta ette.

Ääri-veeri tutvun Bremeniga - peamiselt küll selle kaubandusvõrguga, aga varsti tulevad ka ekskursioonid ja siis saab ehk natuke ka kultuuri üles korjatud.

Täna hommikul olin sm. Unetu ja hulkusin juba eee... varapimedas Lilienthalis. Tegin järgmised avastused:

• Annelinna loojumatu päike pole mind hüljanud, kuigi siin on tegemist linna kumaga.
• Kell 6 koerad magavad, inimesed mitte. Jõlguvad tänaval.
• Ööpimeduses hiilida ei saa - lampide liikumisdetektorid püüavad su kinni ka teiselt poolt teed*. Seda nendes Erasmuse tutvustusloengutes hoiatati, et jälitustegevuse organisatsioonid meie vastu huvi tunnevad.
• Kassid reageerivad "kss-kss"-le

* Ma kahtlustan et ühel majal tulevad isegi köögis kardinad liikumise peale hirmsa raginaga eest.

Kesse?

Millise rahvaga meie maja koormatud on.

2 eestlast, 4 poolakat, 2 sloveenlast ja 1 braziillane.

Brasiilia: Eduardo - On eelmisest erasmuse satsist ja õpib siin 6. kuud, kaalub 7. kuuks siia jäämist. Pikad tumedad juuksed, aga muidu valge nagu kartuliidu. Räägib ainult ingliskeelt. Sõbraliku loomuga. Õpib insenerlust, kirjutab oma hiigelprojekti - siiani ainuke akadeemilise hõnguga inimene majas.

Poola: Gosha - räägib puhtalt saksa keelt, on varem ka Saksas õppinud, teab kõigist (oo!) rohkem. Pedagoog. Suitsetab.

Ula - Räägib saksa keelt. Otsib tööd. Õpib majandust - production. Väga mõistlik, aga ka pidu paneja tüüp. Ahelsuitsetab. Püüab maha jätta.

Ola* - Pursib inglise ja saksa keelt. Õpib majandust, otsib tööd. Ei söö ega joo. Näeb välja nagu 19 saj. lõpu klassikaline iludus. Ristis Eduardo Markoks, norime ta kallal seetõttu.

Ania - Räägib nii inglise kui saksa keelt. Oli viimane poolakas, kes tuli. Tuli koos perega. Mõne päevaga peaksime perest vast siiski lahti saama. Ka pedagoog. Kahtlustan, et oleme ta ära hirmutanud. Ristis Eduardo Ricardkoks.

Sloveenia: Špela - räägib nii inglise kui saksa keelt, kui naermise kõrvalt aega leiab. Näeb välja nagu suslik. Ärge küsige - liiga palju energiat, ei saa sotti.

Urša - Pursib nii saksa kui ingliskeelt. Saabus kõige viimasena. Esialgu väga häbelik, hingeelus surkida pole veel aega olnud. Õpib antropoloogiat.

Eestlasi juba teate.

*Oma peas kutsun neid hellitavalt Olé-Olé-ks.

Pahatujuline eksleja

Sättisin end jälle peole minema, kuhu ma tegelikult minna ei tahtnud. Aga, et R. oli tujust ära, siis leidsin, et eks ta võib ju minuga kaasa lonkida kui ta tahab ja peo peale minna kui võimalus avaneb.

Raudteejaamas bussist väljudes paningi linna poole ajama, et avastada väikeseid kummalisi pisiasju, talletada linnaplaani oma teadvusesse ja tänavaid loogikasse. Kui üksinda saab ekselda ja keegi seda pahaks ei pane, siis kaksi seda paraku teha ei saa. Kaksi peab juba eesmärk olema, ja kui on eesmärk saab juba ka eksinud olla.

Et ma polnud ka ette valmistanud ekskursiooni ega kindlat teekonda, siis kahtlustan, et R.-l võis ikka väga igav olla. Ja ega ma isegi suurt midagi nautinud: leidsin end pidevalt muretsemas külma ja eesmärgi ja mustmiljoni muu asja pärast.

R. teatas, et kui mina diskole ei lähe ei lähe tema ka. No hallo diskutibu!

Unistajale

Ohhooo kas arvasite, et mina olen ökovastane. Ma olen köömes võrreldes suurte rahvastega.

Kummardus Unistajale, kes mind prügisorteerimise alal haris, kuigi ma kahtlustan, et meie elamine oleks ta närvikavale liig. Eestlased on siiani ainsad, kes recycle'i suhtes endid jälgivad, silmi lahti hoiavad ja asju loogiliselt näevad. Aga on veel pisiasju, mida kodukandis loomulikuks peetakse. Ma leian end nagu täielik skisofreenik majas ringi hulkumas ja tulesid kustutamas, pliidiraudu väiksemaks vahetamas ja vett ainult ühe korra keetmas. Kaaskodanike kiituseks tuleb aga mainida, et erinevalt minust, on tegemist korraarmastajatega.

Öko- ja Bio- ga on mul suhted siiski endiselt halvad. Ma lepiksin parema meelega porgandi, kartuli ja kapsaga, kui kahtlusi tekitavate ökokartuli, biokapsa ja gaasikeskkonda pakendatud porgandiga.

Eile tabasin end mõttelt, et varsti on nädalavahetus ja saab pisut puhkust. Ei saa! :)

Nohik

Eile oli Erasmus Initiative poolt korraldatud teine kokkusaamine, Bermuuda kolmnurgas. Tegemist oli baardie happy houerite külastamisega. Nagu esimeselgi korral bowlingul käies ei tundnud ma erilist isu jooma minna. Ma võin ju saada kaks õlut ühe hinnaga, aga kui ma neid kumbagi juua ei taha...

Kahesõnaga olen väike dropp ja peoblokk. Tuuril oli lisaks meie poolakatele veel terve kogukond ja kui tähelepanu hajus, lasin linnapeale jalga. Kooserdasin lihtsalt ringi. Vaatasin valgustatud poe aknaid, leidisin SEB panga, tõmbasin sõõrmetesse itaalia toidu, grilli ja pannkookide lõhna, vesistasin muusikapoe akendele ning tegin teatrite sammaste vahel pääsukest.

Aga nagu minu pidudest eemale hoidmisest veel vähe poleks, ootan ma põnevusega kooli. Sirvisin oma aineid ja mõtlesin, kuidas oleks näiteks saksa keeles auku kaevata? Kujutage veel ette: Erialane ingliskeel - ehk mitut sõnaraamatut sul ka poleks, ükski ei aita.
Küllap läheb üle, kui kogu krempel matta ähvardab... või peale keeletesti. Kardan.

Wo?

Ehk kus me elame. On üks koht, millest ükski korralik bremerlane ja mitte-bremenlane kuulnud ei ole. Elupaiga mainimine tekitab samasuguseid reaktsioone nagu Jurmala foogt von Ipolit.

Elame kahekoruselises majas. Kohe kõrval elab majaomanik ja köögiaknast vaatab sisse tundmatuks jääda sooviv naaberisik.
Kui ma ei eksi on tudengite valduses 7 tuba, 1 köök, trepikoda, 2 - 3 pisikoridori ja 2 vannituba. Majapool on mõeldud elamiseks 8 inimesele, aga esimesel kuul saab olema olude sunnil 9. Neist räägin siis, kui kõik kohal on.

Köök. Hubane, kuid juba praeguseks pisut üle koormatud ruum, mis sisaldas meie rõõmuks juba alguses kõike eluks vajalikku. Raskete aegade üleelamisele viitavad ainult kagu-poolt-maandunud-ufo-kujuline laelamp, lopergune pann ja kööginurgas seisvad kardinad. Pliit on vana, mehelik ja töökorras. Eikilt välja kaubeldud raadio pole veel oma kohta leidnud.
Objekt haaval olen seal salaja koristanud, aga rahvas viskab endiselt kõigele halvustavaid pilke.

Trepikojas on trepp, millel pole ühtegi kriuksumiseta astet. Kriuksumine on äärmiselt leebe nimetus. Eiki palve oli treppi langsamer kasutada.

"Englishman always wants two bathrooms."
On irooniline, et mõlemad paiknevad ülakorrusel ja korraga väljudes on võimalik teineteist uksega maha lüüa. Aga ikkagi kaks! ja ühes veel pesumasin kah. Peale 21 on meil dušši all käimine keelatud, sest Eiki magamistuba asub vannitoa all ja me tegevus tekitab ilmselt põrgulärmi, sest poolakad katsetasid ja Eik tuli lausa kohale. Paljud näevad seda keeldu kui põhiseaduslike õiguste rikkumist.

Meie tuba on rõdust ümber ehitatud - kõige uuem, suurem ja ainuke kahe inimese tuba. Teised olevat sellisele pakkumisele range eitamisega vastanud, aga eestalsed on leplikud ning mina ja R. oleme oma tuppa võrdlemisi kiindunud.
Teistes tubades eriti tuhranud ei ole.

Fussball...

Täna külastas mind Frau H. Kuigi meil olid ilusad plaanid shoppata ja mis kõik veel, ilmnes mõlema üllatuseks, et Saksamaal on riiklik püha ja kõik ärid kinni. Tähistati Saksa eee.... enesekokkuvõttmist.

Õnneks raudteejaamas pühade suhtes nii ranged ei oldud ja me saime endid sügisese sibulakoogiga kosutada. Peale selle oli Frau H.-l kotis hiiglama suur šokolaadikook. Tegime tõesti hästi pisikese tuuri Bremenis. Nägin minagi killukest teiselt poolt raudteed ja teiselt poolt Weseri jõge. Pühade tõttu oli tegemist vaatamisväärsustega - külastada ei saanud.
Lobisesime minu juures unustamiseni, peale mida panin Frau H. rongile.

Nüüd siis moosekandid nähtud ja katsutud. Kunagi levitan kõmu, et õnne saamiseks ei piisa eesli käperdamisest, vaid mida kõrgem loom, seda rohkem õnne.

Õhtul liigeldes võis näha igas suunas sõitvaid lärmakaid jalkafänne.
Ootasin bussi, kui järsku oli kõikjal "Bitte, Bitte! Kann ich das haben?!" karjuvaid lapsi. Hämming. Jalgpalli fännidest onud suhtusid asjasse kui loomulikku. Salaja pealt kuulates sain aru, et lapsed kauplesid endale särki või jopet või salli, tõotades, et ka nemad on täna õhtul staadionil. Kahtlustan, et Eesti jalkafännide puhul oleks kogu kupatuse tõlge: "Palun, palun! Tohin ma su südame rinnust rebida?!"
Loodetavasti mõnel kauplejal on kunagi ka õnne olnud.

...punased kardinad...

No minu aknal küll puuduvad kardinad ja puudub ka päike, mis neid värviks, aga paistab et momendil saavad hommikutest minu hetked. Tuba on vaikne, kuigi maja on vastikult aktiivne.

Eile pidin oma tuutoriga kokku saama. Eksisin ära ja õigel ajal kohtumisele ei jõudnud. Ringi kooserdades murdsin kontsa, selle kiirparandamise käigus lendas putukas silma. No mida öelda Niu-niu-niu või Aaaaarrghhh. Suures hädas helistasin tuutorile.... helistasin valel numbril.
Oma paberid sain lõpuks ikkagi aetud: kinnitus ravikindlustuse kohta ja ajutine õpilaspilet.

Olen nüüd ka õnnnelik seitsmepäevabussipileti omanik. Habe ich selbst gekauft.* Peale paberimajandust tutvusin Bremeniga lohutades end mõttega, et kui ära väsin sõidan ühistranspordiga koju. Eksisin linnaossa, kus on teeparandus ja ükski transpordivahend ei liigu.

*oskajatelt parandused alati teretulnud.

You are a cleaning person?

Miskipärast on jäänud siinsetel mulje minust kui korraarmastajast. No see on ajutine nähe ma usun, varsti hakkavad nad ka asjast aru saama ja enam nii sinisilmsed ei ole.
Kuigi täna hommikul pidasin kohvitassi ääres ämblikega pikki vestlusi õue kolimise teemadel.

Tegime R.-ga pannkooke, 2-kulbise panniga. Tekitasime sellega rahva seas üldist õudu, süüa ei julgenud keegi. Viimaks saime ikka ühe poolaka nõusse. Teine pidi juba loomult mittesööja olema. Hr. Braziil tahtis endiselt köögis midagi muud teha. Temaga olen ma sootuks erinevas ajavööndis ja lootust kaotamas.

Saksa päike pole ikka veel tõusnud ja tuba on endiselt külm.

Mees või koer või...

Käisime ikka paanikapoesklemas. Peale mida sai pisut ringi jalutatud.

Sakslatel on ikka hobid paigas: keerad ostukeskuses vasakule ja seal on "Hunde salong" ja paremal juuksurisalong "Man oh man". Kes mille võtab eks ole.

Kaalusin selles valguses koera võtmist - no kuna siin kandis ikka salong ja puha. Huvitav, mida Eik the majaomanik selle peale ütleks. Et ta täna hommikul mulle kapi ehitas, siis ei taha ju teisele liiga ka teha. Jaa - mul on nüüd kapp!!!

Isiklikust varast ja meestest veel juttu tehes. Kuna kütmisega meil ikka problemaatiline, siis on mu väga heaks aga ka tujukaks sõbraks tekk. Talle hellitusnime panemine oleks ju liig?

Vaikne laupäev

Tõenäoliselt tuleb tänase päeva kohta mitu sissekannet. Pahasti.

Ilm on Saksamaal ikka kohutav. Homme on pühapäev ja poed kõik kinni, aga praegu aknale sabistav vihmasadu küll shoppama ei kutsu.

Eile hommikust jalutuskäiku tehes avastasin end mõttelt, et kuna ma nii palju kaarti vahtisin, siis peaks mul see silma ees olema ja kui ikka päris ära eksin, siis umbkaudselt suudan end päikse ja kella järgi paika panna. No aga kust sa selle päikse võtad?
Ah jaa kas ma mainisin, et meie elukoht jääb olemasolevatelt kaartidelt välja.

Aga täna hommikul olin ma tubli ja magasin kaua.

Tegin köögis suurpuhastust kuni braziil tuli ja isu, tuju ja kõik muu ära rikkus. Nii et köögi koristamise jätkamine nihkus ka nüüd kaugemasse tulevikku.

Hakkan bussijuhiks

Täna siis sain natuke seigeldud bussidega. Pidin sõitma päris ise Hauptbahnhofi, aga kui palju ma ka internetis ei sorinud ei leidnud ma üles seda bussiliini, mille graafik meil köögi uksel on.

No peale seda kui ma olin 5h. erinevaid päringuid bussigraafikutes teinud, läksin põhimõtteliselt ausõna peale bussipeatusse. Kobisin nagu dementne mutike bussi ja küsisin bussijuhilt. Kasutasin oma tavalist english-germanit. Bussijuhi võttis naeratama, aga ta käitus erinevalt kodumaistest ikka üllatavalt positiivselt.

Siiani maksan sõitmise eest hinge hinda. Varsti saan endale õpilaspileti ja sõidan tasuta läbi kõik bussiliinid. Liiklus on siin tegelikult piisavalt keeruline, et mitte juhtivale kohale asuda.

Päevasaavutused siis:

• Leidsin ALDI
• Leidsin Tobi (ei mul ei ole koera, see mu tuutor).

Saabumine

On siiski siiski õnnestunud maanduda Bremenisse. Enamuse teest soigusin maha. Kõik, mis peaks minema ladusalt, ei lähe mitte ja kõik, mis peaks tekitama probleeme, laheneb mööda minnes.

Tegelikult pole veel päris päralegi jõudnud, et teises riigis olen. Lihtsalt inimesed ümber on teised - leppimatud - harjumatud. Aga eks võta harjumine ka ikka aega.

Aga tegelikult läks ju hästi:

• Bussijuhti läti politsei kinni ei võtnud.


• Lennuk maha ei kukkunud


• Pagas kaduma ei läinud

Muuhulgas on mu telefonil levi, toanaabril arvuti ja ühiskonnal internet.

Mida hing veel ihkad?