Donnerstag, 29. Januar 2009

Gravitatiivne korter

Nagu Te teate ma hiljuti kolisin. Ja nii halba tehingut kui see pole ma tükk aega teinud. Kuigi korter on iseenesest aus.

Nagu ikka kukub võileib laualt reeglipäraselt: või alla poole. Minule üllatuseks on sellel korteril gravitatiivne keraamiline kraanikauss. Tõenäoliselt peabki see nii olema, aga ma iga hommik hambaid pestes saan seda korra ehmunult püüda. Ükskord ma selle endale varbale kukutan.

Samas asi, mis korteris maakülgetõmbejõule alluda ei taha, on vesi. Mitte et see nüüd üles poole voolaks, aga vannitoas ei taha ta tulla kraanist välja ja köögis tahab ta minna igale poole mujale kui pestavate nõude peale.

Mittwoch, 28. Januar 2009

Tuli siis valge mees, rajas siin raudse tee....

... Rahu lõpp oli see!
Miks ma tööle hilinesin.
Süüdlane pildil ->
Küll on hea kui on kedagi süüdistada.

Nii uskumatu kui see ka pole, seisin ummikus. Sõna otseses mõttes seisin, sest lumes istuda oleks külm.

Nimelt nüüd kui ma elan pärapõrgus (blogi järgi vaadates on tegu välismaaga), on vaja raudne tee ületada. Eile õhtul lipsasin küll kahe rongi vahelt läbi... ma illegaal. Täna hommikul sellist vedamist ei olnud.

Lapsena sai autos tihti rongi vaguneid loetud. Nüüd mõtlesin, et milline rongijuht stardib hommikusel tipptunnil. Seletus olemas:

Vaat meie istume autos ja loeme 1, 2, 3...37...
See rongijuht istus kindlasti mõnuga rongi viimase vaguni taga ja peale tõkkepuude tõusmist, hakkas autosid lugema 1, 2,3... 67...

Veel üks mõttetera minu kursaõdedelt: Kui Sust viimane vagun üle sõidab, oled õnnelik inimene.

Montag, 19. Januar 2009