Pulmatrall

Karantiinist toibumiseks pole paremat varianti kui heita end koheselt rahvamassidesse.

Maailmaparandaja abiellus Mpsiga. Nagu ikka teatavate suursündmustega seoses sai jälle Saare poole suundutud. See Saarele sõidu ekstra õhkkond hakkab mullegi juba mõjuma. Lootsin lahedasti magada, aga sellest ei tulnud vist seekord midagi välja. Lobisemist oli küll ja rohkemgi veel. Ei usu, et juhile oleks teekond sama kiirelt kulgenud kui sõitjatele, aga tögada sai taaskord no ikka parasjagu. Virtsus veel irvitasime, et peaks pruutpaarile helistama ja kuulama kas neil süüa on või võtame neile ka purksid.

Olime kenasti graafikus, praamiga üle ning teisel pool juba seltskond ees ootamas. Natuke unelemist, pea kammida ja puhtad riided selga. Seekord ei tundnud ma end sugugi nii hapra ja kenakesena kui eelmine pulm. Kuressaare lossis olid juba tuttavad näod end ilusti üles rivistanud. Loodetavasti ei kostnud meie nihelemine ja kihistamine eesridadesse ega rikkunud pidulikkust. Peale "jah"'e oli fotusessioon.

Pulmarongiga Suttu, et teepeal saaks testida, et kuidas ma karantiinist välja olen tulnud - päris edukalt. Sutus istutas noorpaar oma puu, uue nime auks ja külalised matsutasid vana nime ära süüa. Keset rohelust olid noorpaar muidugi nii kenad nii kenad aga mis veelgi meeldivam, et rahulikud ja omas elemendis.

Kuuldavasti olla pulmatrall tiheda ajagraafikuga olnud. Õhkkonnast seda küll tunda ei olnud.
Bänd mängis leebeid viisikesi, aga õnneks saime Liina liikuma nii et tansimata ei jäänud keegi. Rahvast lollusi tegema ei sunnitud, kuid mängudest puudu ei olnud. Need, kes tola tegid teevad seda nii kui nii iga pidu.
Ärgu noorpaar solvugu, aga õhtu lõpuks tundus nagu oleks kambake eksprompt kokku saanud ja kaks meist lihtsalt ilusamad ja õnnelikumad kui teised.
Hommikul kell 5 tuterdasin turvava bande saatel, et mitte ütelda sabas, magama.

Tööarvuti ei lase pilte lisada.

Palju rõõmu ja rutiinivabu päevi noorpaarile edaspidiseks.