Mittwoch, 4. August 2010

Ajutised, aidaa (osa 2)

Aktsiooni raames käisime, ikka päris hulgakesi, Otepää seikluspargis. Kui rakmeid (nii vist öeldakse) endile külge panime, siis instruktor "vaeseke" sai sablitseda ümber materjali raiskajate. Minuni jõudes kostus eriti pettunud häälel:
"Sa tõmbasid jalused enne kinni!"
Ei osanud selle peale midagi targemat kuuldavale tuua, kui et rõõmsalt: "Lollus paistab kaugele!" "Seda vanarahva ütlust ma polegi veel kuulnud."
Nii et teatke, kui keegi viitab "vanale rahvale", siis peetaksegi silmas mind.

Ei andnud rahu ja küsisin, et mis nad teevad kui ma kahe puu vahele (jälle) rippuma jään. "Me võtame Su alla!" ei kõlanud sugugi nii paljulubavalt, kui Kevo "Ära karda, ma viskan trossi noaga läbi"

Et Niger Lupus (Liili tehtud pildil) käskis, siis vaatamata hirmudele ronisin ikka 5. rajale. Nii mõnelgi mehel hakkasid ikka põlved värisema. Mõni väristas neid tõenäoliselt kaastundest teiste vastu.

Raja lõppedes ootas meid kamp poissmehi. Kellegi Anti poissmeeste õhtu. Anti, mitte pisut võtnud, ründas mind roosa seeliku lehvides. Eks see oli mu möla süü (asi mille pärast ma iga kord baarist peksuohu tõttu lahkun). Peksa seekord ei saanud, jõudsin enne kriitiliseks minemist vabandusega - sa oma sõbraga nii kena paar, ei tahaks segada - siiski jalga lasta.
Aga Palju õnne Antile abiellumise puhul.

Pühajärves pesime hirmuhigi maha ja õhtul istusime ühes Võru tänava aias ning grillisime liha.
Maasikasse kutsuti mindki kaasa, aga see tundus pigem nagu tatise ja higise võrdluspildi kaasameelitamisena ja ma loobusin.

Keine Kommentare: