Jälle välitöödel

Alanud on jälle välitööde hooaeg. Olen selles suhtes eelmise aastaga hellaks tehtud ja seetõttu ka ülekohtuselt torisev. Aga... elevandi mälu. Selle aasta väljavaated pole sugugi soodsad, aga ehk saate Teiegi pisut naerda, kasvõi minu kulul.
Eile passisin terve päeva postil - mitte küll 10 tundi nagu eelmine aasta, aga eks see tiksu mul pidevalt kuklas.
Kui kohale jõudsime küsis Fleg.S. kas ma matti tõesti kaasa ei võtnud? No kuram. Esiteks polnud plaaniski. Teiseks: mitme kotiga Sa nägid mind auto poole kablutamas? Ja mida praegune pärimine annab?

Tema kiituseks tuleb siiski öelda, et täna oli tal truilt matt kaasas, kuigi kasutada ma seda endiselt ei ihnenud.
Punktile jõudes niheles S. et "Kurat, kui ilus punkt ikka" ja "Kurat, kui hea koht ikka". Ta mul harjutab vandumist - mingi mehelikkuse teema vist.
Mikk arvas omalt poolt, et tore jah, küll siin saaks metalliotsijaga lustida.
Ma: Aa. Või varrastega.
Mikk: Mis mõttes?
Ma: Kudumine on ka tore.* (Nii hämmeldunud pilku polnud ma tükk aega näinud).
Minul välkus peast läbi: No kurat kui Teile punkt nii väga meeldib eks jääge ise sellega siia silmitsi, mitmeks tunniks.
Kui GPS kell hakkas kergelt 7 tunnile lähenema tekkis mul hirm, et kõik läheb juba nii nagu eelmine aasta - minuga on ju inimkatsed täiesti lubatud. Kõige hullemaks siiski veel ei pööranud. Varsti tuli õnneks Mikk - ta olla autoga 1,5 tundi kuskil mülkas passind. No eks ma pisut torisesin, aga mis teha. Tema asemel ei oleks minul kedagi appi kutsuda olnud.

* Tegelikult on punktil kudumiseks liiga külm.