Õhtu liikus edasi Õlle 17-sse Tartus, no tegelikult mitte päris sellele aadressile, aga ühte erakorterisse küll. Lisaks sellele, et seltskond oli mitme ringiga ees, juhtus ka, et seltskond paistis väga noor. Usaldasime nende hoolde 50% Triinudest (minu meelest päris hea saak, peo peremehe meelest aga mitte) ja liikusime edasi. Mina troppasin, tuues vabanduseks, et homme peab vanaema juures adekvaatne välja nägema.
Vajusin nagu laip voodisse.
Laupäeva hommikul käisin Bauhofis kindaid ostmas. Ukse taga närviliselt tadimas oli teisigi - mina olin ainuke naine, kuigi peale 10 min. tundsin end päris mehisena, kui jätta märkamata asjaolu, et ma ei tulnud liiklusvahendiga, millele saaks 2 m prussi peale visata.
Vanaema, kelle juures puudelõhkumise/-vedamise talgud aset leidsid, kuulus tegelikult mu töökaaslasele. Sai võhivõõrastega lõõbitud ja omadega nalja visatud - mõnus päev oli, kuigi teha jäi küll ja küll. Õhtuks köeti töölistele saun. Unisuse vastu võitlemise eesmärgil käisime jõe ääres jalutamas. Kevad on ikka ilus.
Lõpetuseks istuti kaminatoas ja grilliti liha. Ma olin meie seltskonnas ainus, kes jõi. Peale 4. pitsi tühja kõhu peale, olin täiesti lauluvalmis, oleks aga põhjust antud. Õnneks tahtsid teised koju minna ja kahetsusväärne moment jäi tulemata.
Vajusin nagu laip voodisse.
Pühapäeva hommikul oli esinemine Raadi surnuaial naiskodukaitse mälestuspäeva puhul. Olgu selle väikese kooriga kuidas on, isamaalisi laule lauldakse seal ikka siira südamega.
Õhtul oli kooriproov, et kodu kaugel, siis tegin nägu, et olen tenor.
Enne magama jäämist mõtlesin murega alkoholismi ja magades hingamise teemadel.
1. ma kahtlustan, et on.
2. ma kahtlustan, et pole mitte.
Töökaaslase tehtud pilt.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen