Käisin tõbine olemise raames isegi esimest korda elus veenist verd andmas. Uskumatu, hommikul, avamise ajaks kui mina sinna jõudsin, oli seal oma 20-inimeseline saba. Pop värk.Töö toimus seal küll nagu konveieril. Murelikud näod läksid uksest sisse ja tulid valgetena välja.
Mõtlesin ootamise ajal välja kõik hoiatused, mida kuuldavale tuua:
- Mul pole varem verd võetud.
- Ma ei tea kas ma minestan.
- Mul võivad olla pärilikult peened veenid.
- Kui Te ise verd ei kannata ärge hakake surkimagi.
- Kas kuidagi ilma auguta ei saaks?
Uksest sisse saades ründas mind kohe üks kortsuline õde ja ma jõudsin kuuldavale tuua ainult 2 esimest argumenti, mis paistsid ta kõrvust mööda minevat. Kui aga vaatas nii üht kui teist kätt, siis tundus nagu oleks midagi ikka pärale jõudnud. Vaatas mulle otsa ja küsis: "Kardate?"
Nügis mind kraanikausi poole, mina mõtlesin, et misasja? Lähemal uurimisel selgus, et kottide ja asjade ja kraanikausi all on voodi. Ja sinna kraanikausi alla mind minestamise vastase preventatsiooni käigus pressitigi. Kägarast ei ole võimalik kukkuda.
Õnneks ära ei minestanud, aga augu kaudu terveks ka ei saanud.
Pilt
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen