Montag, 6. September 2010

Potsataja

Enamasti ajan ma jama.

Nüüd üks asjalik postitus üle pika aja.

Minu venna vanemal lapsel on peale nädalavahetust muhk kuklas, mokk marraskil, pind sõrmes ja sinikas otsa ees. Tegu ei ole koduvägivallaga. On uskumatu, et väike inimene, kes suudab ube läbi augu topsi ajada ei saa üle õue 3 korda kukkumata mindud. Mälupildis on ikka veel pildid auto või vankri ratta poole lendavast lapsest - lennu jooksul midagi teha ei saa. Ettevaatusele hoiatus on täiesti raisatud sõnade mulin. Kui on võimalus kuskilt muhku saada, siis ega ta tulemata jää. Peale äparusi on lihtsalt nii suur heameel, et laps sellise kukkumise ja matsu juures elus on, et nutaks lahinal. Vähemalt iga 5 minuti tagant võis meie hoovilt nuttu ja hala kuulda.

Vend tegi terve nädalavahetus kõrvalhoone vundamendti. Veel kive, mille vastu muhkusid saada. Suurima avastuse tegi ta siiski majas, kus avastas, et meie suhteliselt vanal hoonel esineb kempsust tõmbelõõr korstansse (kahjuks ei teadnud me sellest ja selle mitte toimimisest midagi), aga vaat millele mõeldud majaehitusel.

Keine Kommentare: