Reede hommikuks olin valmis mõelnud, et kogu organiseerimine nõuab teatavat töötundide teisaldamist. Lisaks olin valmis mõelnud, et kuskil on üks kass, kes külastust vajab. Lotta oli märksa erksam kui õhtuti. Seekord ei väänanudki end küüsi pidi kuhugi kinni, et siis mulle etteheitvalt otsa vaadata ja kräunuda.
Tihedalt täistopitud Mitschus kihutasime Illuka mõisa poole. Meeldivas seltskonnas kulges küll tee kiiresti, aga laagri avamisele jäime ikka hiljaks - juba nad laulavad.
Õhtuks oli kohe bändiga tansulka organiseeritud ja nagu ikka - algul ei saa vedama, siis ei saa pidama. Magama sai umbes 4 ja 5 vahel.
Peale pikka meelitamist sai minu kidra tenori telki magama ja ma ise sõbrantsi telgi eeskotta.
Kell 7. - klõps silmad lahti. Kahjuks oli ujumiskoht kaugel, muidu oleks sealt läbi sulpsanud. Arvasin, et ilma kohvita ma nii moodi kaua vastu ei pea ja kukun lõunaks ära. Lõunal sai aga ainult ujumas käidud-ekseldud. Peale mida joonelt tagasi proovi.
Õhtul olid mängud ja tansulka makimuusikaga ning näiteid issanda loomaia mitmekesisusest. Ei kurda.
Järgmine päev jälle klõps kell 7. silmad lahti.
Proovid. Siis kontsert, rohkem endale kui kuulajatele.
Mitte-asjaosalised ei mõista ehk seda, aga ülimalt lahe laager oli. Nalja sai, targemaks sai.
Pilt: minu perearstilt.
2 Kommentare:
üldse mitte lauluinimesena ei saa mina sellest laagriasjast kohe mitte aru, aga mitte see pole tähtis.. tähtis on see, et Lotta tänu sinule ikka veel elu ja tervise juures on, aitäh!!
Ma küll pole üheski laululaagris käinud, aga ma täitsa usun, et oli lahe.
Kommentar veröffentlichen