Puhkuselt

Näe ongi pikk paus sisse jäänud. Aga mis siin ikka kirjutada, kui peale töise vigina nagu midagi edastada ei ole. Kuigi kohati on ka tööl üllatusi. Kui ei ole tööd, siis on puhkus. Kuigi seekord selline... tükiline.
Puhkus möödus töötähe all. Ja et ta mul selline jupike oli, siis 100% päikselõõsas.

Esimesed päevad laisklesin Stockholmis. Suursündmuseks sellest reisist oli lisaks mõnusale laevasõidule ka Vasa muuseumi külastus. Eestlasliku kahjurõõmuga saab tõdeda, et ei ole nii et ainult meil läheb aiataha. Rootslastel läheb kaa..., mis siis, et mitusada aastat tagasi.

Kodus ilmnes, et äsja reisilt tulemine ja koju loksumine ei ole mingi näitaja ja uni on nõrkadele. No juhtub vahel. Nii saigi kuni hakkiva tööpäevani mõne unetunniga lepitud. Ja nagu kiuste, tundus, et me-oleme-nii-targad-ja-osavad, olid otsustanud olla sel päeval just eriti põikpäised ja mitte nii osavad. Aga eks see ole kõikjal.

Kui jalad jälle kõplavarre taha kodumulda maandusid võis rõõmuga tõdeda, et mis ei pidanudki juhtuma, ei juhtunud - nii on langenud meie kodu vaimupimedusse - eidigilevi. Pole jõudnud veel puudust tunda. Emal on mingid kurjad plaanid onu sati-panniga, päästa see grill-panni staatusest - liiga kahtlane.

Pilt