Vaatasin - töökaaslane helistab. Siis tuli meelde küll, et olin vajutanud esimesele äratusele kordus ja täna pidime lodjaga sõitma minema. Mul õnnestus end isegi piisavalt kiiresti liigutada, nii et mind maha ei jäetud. Isegi lodjast ei jäänud maha, kuigi peale minu oli teisigi tulijaid.
Varahommikuseks lodjasõiduks oleks võinud end soojemini riidesse panna, aga kõige hullem ei olnud. Asi iseenesest oli täiemahuliselt organiseeritud. Võib muidugi norida, et oleks ikka tahtnud pikemalt Jõmmuga sõita, aga ei. Tegelikult oli sõit pikem kui välja kuulutatud oli ja terve tee räägiti huvitavalt lindudest. Kes soovis võis ka kohvi või teed võtta. Lühidalt - mugav ja mitte-igav.
Meile Niger Lupusega muidugi kihistasime ja jätsime lollusi meelde. Praeguseks mäletan 3 mitte harivat tõde:
- Selleks, et õllekõhtu kaotada, tuleks lennata
- Madukotka tunneb ära sellest, et tal ripub madu nokast välja - kui ei ripu pole madukotkas.
- Maltal liiguvad linnuvaatlejad ringi kuulikindlad vestid seljas.
Tööl oli planeeritud väljaminek. Kuigi mind hoogsalt tuppa planeerida taheti - ilma minu nõusolekuta ikka päris nii ei käi. Plaani nõrk külg oli siiski, et autosid oli kaubeldud ainult üks, mis võib tähendada lisapäevi. Nendega näikse aga väga kitsaks minevat.
Baasil passis seekord juhtivvõim.
1. punkt
Et ühe autoga eraldi liikuda ei saa, siis enamasti laitis FlegS eelvaliku punkti maha ja käskis gepsu kuhugi mujale üles sättida. Tema kiituseks ei kukkunud ta vähemalt seekord minu asjadega rahmeldama.
Tillutasin jalgu betoonbloki otsas ja mõtlesin, et huvitav palju ma gepsu ressurssi raiskama peaksin... Otsustasin, et aitab küll. Hüppasin maha, kui järsku - "Muhvf"
Koer. Paistab sama üllatunud kui mina. Kuri? Rihmaga - võimalik. Suur, aga ilus. Toetasin tagumiku jälle betoonblokile, et kõrgem paista:
- Oled kuri ka?
- sabaots liigatab
- Oled vist kutsik ikka.
Ja lähenebki ta mulle sõbralikul sammul ja... ajab gepsu kogemata pikali (endal silmad ohuga pähe saamisest hirmunult pilukil) jõuan enne õnneks masina sulgeda ja gepsuvarre kinni püüda. Istun madalamale ja sügan teda kõrva tagant kuni FlegS.-i saabumiseni.
2. punkt
FlegS. tõstab asjad autost välja.
- Pole vaja, mul on juba kõik enda külge riputatud.
- Aa. (tõstab koti tagasi autose) Oot... (välja).
- (Katsun kotti ja olen hämmingus) Kuule see ju raske, enda gepsu jätad mulle või? Või... Nonii mul jäi kott eelmisele punktile. Krt, krt.*
3. punkt
Geps hakkab jamama. Jookseb kinni. Kui väga ma taskuid ei kobaks, ikka ei leia midagi, millega seda lahti keerata. Oleks no müntki! Nothing. Piinlik aga helistan:
- Mul jooksis geps kinni ja ei ole midagi, millega seda lahti keerata.
- Kuidas kinni?
- Tardus. Ma ei saa seda tagant lahti.
- Aku tuleb tagant ära võtta.
- (Vaatan hämmastunult telefoni, mida ma siis ütlesin? Tõstan häält) Seda ma sulle räägin, et mul ei ole millegagi lahti keerata.
Lisaks kõigile viperustele pöörab ilm ka halvaks. Kükitan, vaatan naabrite nägelemist ja mõtlen välja trajektoori oma unustatud vara efektiivseks üleskorjamiseks. Esitan siis plaani FlegS.-le. On nõus punktide järjestusega - kahtleb - ei ikka ei ole nõus - ei ikka on nõus. Liigne infohulk, paistab, lõi kumisema - minu viga.
Peale 4. punkti püüan rääkida, et kuna me ajaliselt nii kui nii peame lisapäeva tegema, siis tänase halva ilma puhul ja selleks, et juhtivvõimu mitte ära külmetada, võiks punkt teisele päevale lükata. - Ei. -Meil on autos muidugi hea, aga baas on lagedal - seal on külm. Ei ole tal häda midagi - ta varem seda teinud.** Helistame.
- Kuidas Sul seal on.
- Tuul tõmbab.
- Külm ei ole?
- Ei külm küll ei ole, aga tuul tõmbab ja masin väriseb hirmsasti.
- Mis sa arvad kas peaks lõpetama.
- Tuul tõmbab, tulge kohvile.
- Me mõtleme.
Otsustab, et teeme ikka pika päeva ja me ju jõuame ära ja ... Vau, ta tegelikult ka ei kuule. Valan oma viha telefonikõnesse.
5. punktist 6.ndasse kõnnin jala. Kohale jõudnult helistab töökaaslane ja teatab, et ta kuhugi toppama jäänud ja mingu ma kõrvalpunkti mõõtma. Peale pikka veenmist saan ikka mõõta seda punkti, milleni jalutanud olen. Geps teeb erakordseid viperusi: saan aku vahetatud, ei saa satidega ühendust. Ilm läheb ekstra tuuliseks ja sinisepilviseks - paistab, et ilmal minuga samad mõtted. Poolvägivaldselt mõõdetud punkt viimaseks kujunebki.
Pilt: S. Pruul
* Ei ole ma ka ikka nii kirgas kriit kui teinekord kirjutatud. Piinlik.
** Hämmastav. On vast suhtumine.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen