Üles oli hirmus! Alla oli ka hirmus!

Pühapäevahommikune varajase väljasõidu plaan laideti maha. Väljasõit lükkus lausa lõunasse, sest jõnglased ärkasid ja tahtsid ka pannkookidest osa saada.

Plaanis polnudki muud kindlalt määratletud, kui kahe järve - Kuremaa ja Pikkjärv - külastus. Lõpuks kujunes trajektoor välja selliseks*:

1. Külastame Kassinurme mägesid. LR peab kooriplaane, mina loen sõjameeste puuduvaid jäsemeid.
2. Sõidan salaja kraavi. Kaotan prillid.
3. Joogipaus. Passin.
4. Suuremat sorti lebo. Käime vees, sööme, lesime ja imeme endisse noorte kultuuri.
5. Kuremaa mõisahoone väline vaatlus. Muuseum lukus. Soovitatakse helistada numbrile, aga me ei viitsi suhelda.
6. Palamuse kiriku ja kooli/muuseumi külastus. Meie reisi ainuke otsene rahaline väljaminek. Fotosessioon. Ei kiirusta teekonda jätkama.
7. Kaalume lebo tegemist Prossa kaldal.
8. Pikk lebo Pikkjärve kaldal. Täitsa korralik rand. Toidujäänuste hävitamine. Kaalun tõsiselt Tartusse tagasi sõitmist - sinna on kõigest 3x pikem tee, selleks kuluks isegi minu tempo juures, maksimaalselt 3 tundi. Ei peaks enam homse pärast muretsema ja rongi aegu passima. LR kaalub Tartu poole sõitmist - laidab lõpuks liiga ohtlikuks. Plaanib teist teed koju tagasi pöördumist, aga et üksi eksinud olla on igav, veenab mind liituma.
   Kaalume ujumist Prossa järves.
9. Meile tormab vastu jänes sellise hooga, et algul pean teda väga pikkade kõrvadega ründavaks koeraks. Kui hirmu suured silmad kiskjate hambaid suurendavad, asi see kõrvu modifitseerida. Pilti ei saa.
10. Kohtame maailma kõige aeglasemat autot.
11. LR arvab, et me oleme eksinud. Mulle tulevad maisi põllud ja silohunnikud tuttavad ette, aga ei julge vastu vaielda.
12. Silmame Palamuse pool kahtlast järve, mida ei peaks seal LR arvates olema. (Kuremaa jv.)
13. Meie matka kõrghetk. Teel mängivad mingi metslooma pojad. Seekord tahame pilti saada ja ei julge lähemale minnagi. Kahtlustame, et on karud, aga et neid on 4, siis võib olla tegu ka hundikutsikatega. Metsigade jaoks on liikumisviis liiga hüplev. Saame ühe udupildi kaugelt, enne kui loomad 2 auto eest peitu poevad. Hirmuga, et võivad olla ka karupojad kiirustame matka jätkama.
    Kuskil punkti 13. ja 14. vahel läheb viimane rong ja kodused hakkavad muret tundma.
14. Fotosessioon.
15. Lõikame läbi metsa Kassinurmele. Ratta pärast suur hirm.
    Leian kraavist prillid - täitsa parajad on.

Matka pikkus: 50,5 km
* Andestust, et numbrid halvasti nähtavad.

Kodus on üks poistest paari tunni eest enda põlvele kukkunud ja meie tuleku ajaks lööb kisa uuesti lahti. Kannatliku järelpärimise peale ilmneb, et tegelikult ei olegi kogu aeg valus ja saunas saab jalale isegi toetada.

Tartusse olen mõttes nõus ka hommikul väntama, kui muud plaanid juhtuvad vett vedama. Ilmneb asjaolu, et viimane rong ei olnudki viimane (vt. eelmist postitust), kuid sellele jõudmiseks peaks pererahva vastu ebaviisakas olema. Kõiki variante kaaludes, saab selgeks, et kõige mõistlikum on ikka õhtul autoga lahkuda. Ratas jääb ootama Tartusse sõitu - järgmise matka plaan.