Nädala algus oli tõesti tore. Pisukese puterdamisega kutsuti kooki sööma. Ilmnes, et töökaaslane oli abiellunud.
Läksin turule taignarulli ostma, aga sain hoopis rannapalli. Panime kolleegi hingeõhu sisse ja roos näppu - olemas. Millega rannapalli loogilisust põhjendasin, võib igaüks ise välja mõelda.
Nüüd olen siis tagasi töölainel. Enne ametlikke lõputunde tuleb alati hirmus unekas - laulupeo tüsistused. Nagu kiuste ei taha töö ka edeneda. Kõik nagu hallis valguses.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen