Sõbrad kutsusid vaatama. Peab ütlema, et kui mul sõpru ei oleks, oleksin läbinisti harimata, kultuurita, kirjaoskuseta.Etenduse teine pool oli liikuvam - tõenäoliselt sellepärast, et tutvustamist polnud enam vaja ja liiguti ühe lõpu poole.
Ahjaa, lavastaja oli Baskin. Hea etendus oli - hobustega kappamist, karjumist, täpselt visatud rekvisiite jne. Ja loomulikult võrratu ümbrus.
Jõudsin rahulolevana koju.
Torkan võtme lukuauku, keeran - uks on lahti. Uks on lahti!?
Esimese hooga torman teise tuppa: arvuti alles, telekas alles. Koridori teel: külmik alles, gaasipliit alles, tolmuimeja ka. L. kohver. L. kohver - läinud! Olgu. Läinud! Mis seal olla võis? Dokumendid? - ei õnneks mitte. Raha? - ka mitte. Arvuti näe oli õnneks väljas. Fotokas? - võib olla. Rulluisud? - võimalik. Suveniirid ja mälestusesemed? - asendamatud. Pagan!
Ehk viis L.-i sõbranna kohvri ära? Helistan L.-le - ta ei võta vastu. Kui sõbranna oleks olnud, oleks mul telefonis vastamata kõne.
Istun tuimalt - mis nüüd? Helistan koju:
- "Tee politseisse avaldus."
- "Mille kohta? Lasin korterist punase kohvri varastada - ei tea mis sees on. Pean kinni maksma."
- "Elus tuleb ette."
Poleks tohtinud helistada, tal niigi muresid liiaga. Milline jobu ma olen.
Laman. Lagi. Nii ei saa. Riided selga ja õue. Tuhnin läbi prügikastid - tulutult. Randa. Ei paista et midagi oleks laiali loobitud. Võtan ette kõrvalmajade prügikastid - ikka ei midagi.
Kodus sunnin end magama, et täna hommikul sama punnsilmselt tööle tulla ja teha see õnnetu telefonikõne. No midagi, kui vaja, siis vaja.
L. on ehmunud. Kuid küsib siis, kas sõbrants siis ei käinudki?
Nii ma noorenesin hetkega 8 aastat. Milline jobu ma ikka olen.
2 Kommentare:
meenutab Miss Marple`i mõrvamüsteeriumit.. :)
Võib olla tõesti. Praegu on asjakohane lisada, et L. tõstis kotist välja nii arvuti - töö oma, raha kui dokumendid. Oleks hale laks olnud.
Kommentar veröffentlichen