Õppimisest kõrvale hiilimise raames käisin täna paari tundi jalutamas. Peale selle on mind pidev "Gosha! Gosha? Gosha. Gosha! jne." ära tüüdanud. Oleks ma tema asemel, keeraksin samuti ukse lukku ja teeskleks, et mind pole olemas.
Seekord kõndisin Falkenbergi. Oleks pidanud soojemini riidesse panema, sest väljas ei saja, järelikult on jahe. Praeguseks olen juba puljongiga üles soojenenud. Kõndisin ühe üleujutatud heinamaa... kaldal. See paistis tõesti järvena, maismaalisusele vihjasid vaid veevälja keskel kasvavad puud. Üldse on minu jaoks natuke kummaline vaadata näiteks üle vee kulgevat kõrgepingeliini, aga sellised need üleujutused siin juba on. Minu teisel käel oli kuivenduskraavi sarnane veekogu, nii et lõikamisest ei saanud juttugi olla.
Mulle vastu jalutas parankadega perekond. Kahetsesin, et endal pudelit veini, tükikest kooki ja head seltskonda ei ole. Mööda vurasid jalgrattad, mille ees või taga tavaliselt koerad lippasid.
Kaldaheintest piiksusid minu peale närilised.
Ilm oli jahe, aga ikkagi mõnus. Selline hilissügisene. Vaikuse leidmiseks olin teele liiga lähedal.
*Luusimine ehk mul ei ole fotoaparaati.
1 Kommentar:
Mul oli mõni päev tagasi täiesti oktoobri tunne.
Aga üldiselt kippus hommikuti juba kergelt kevade lõhna viskama.
Kommentar veröffentlichen