Viimased proovid

Viimased paar päeva olen tegelenud koolitöödega järjepeale jõudmisega.

Päästsin muuhulgas ühe indialase presentatsiooni tegemisest. Igakord kui kokku saime rääkis tema oma perest, toidust, muusikast, ükskõik millest, ainult mitte meie ettekandest. Ma tundsin end tõelise tüütusena viies juttu jälle kooli peale tagasi.
No ja kui neljapäeval oma kirjutatud üllitised tagasi sain, siis küsisin, et mis meie ettekandest saama. Selle peale arvas pr. Tammepuu, et pole aega - pole vaja, sul nagunii kõik ülejäänud kodused tööd tehtud.* Indialane raputas rõõmust pead.**

Esinemine läheneb ja kooriproovid toimuvad. Ka nädalavahetuseti. Ma pole varem sümfooniaorkestriga laulnud (all: unsere erste Geiger ***). Põnev on. Meie dirigendile (vasakul) tuleb tõesti au anda. Võttis ikka aega enne kui taga harjusin. Aga kuidas tal orkester käe all on, on lausa lust vaadata. Koor laseb aeg ajalt luuslanki, aga võibolla mulle ainult tundub nii. Eks esinemisel ole kõik tähelepanelikumad. Seegi pole kaugel.

Ilm ongi pahaks jäänud. Pidevalt sajab ja puhub tuul nagu elaksime rannikul. Raadiost on uudised üleujutustest ja evakueerumistest.

*Mu saksakeel on endiselt ülivigane, nii kõnes kui kirjas.
** NB! Neil ju vahetuses.
*** Meie esimene viiul.