Taas Lüneburg

Korjasin Jupijumala lennujaamast üles. Tundsin end natuke süüdlasena, et polnud ikka piisavalt ettevalmistunud ja uue aasta šampanjaga vastas ei olnud. Ilmnes aga, et Jupijumal oli oma jopega suhteliselt sama karva ja kannatas toidumürgituse käes. Selleks ajaks kui mina teda nägin oli ta siiski juba natuke kosunud ja kannatas trammi- ja bussisõidud kenasti ära. Järgmise päeva magasime taas kord lihtsalt maha ja õhtul sõitsime H.-le külla.

Tegime turismireisikese Hamburgi, kuigi ilm oli kole külm. Külastasime kunstimuuseumi, kohvikut ja igaüks oma võimetele vastavalt kammis kaubandusvõrku. Jupijumal läks järgmine päev oma perele külla. Ma jäin veel mõneks ajaks H. juurde. Sai natuke õpitud ning Lüneburgis ringi jalutatud: kirkuid külastatud ja Kalkbergil jalutatud.

Tagasitulles hilines rong oma 15 min. Napilt jõudsin siiski bussi peale ja koju. Midagi hullu polnud seal vahepeal juhtunud. Anja on tagasi. Suslikul olid vanemad külas.

Pool ööd kuulasin maja hääli.