Luukamber

Seoses sellega, et mul oli kooriproovidest puudutud rohkem kui 2 korda, sain luukambrisse. Siin puhutakse sellised asjad nii suureks, et rambipalavik tuleb juba jutust peale.

Pidime suures saalis kahe takti kaupa ette laulma. Ehmatasin isegi oma hääle peale. Ma ei taha teadagi, mida koorijuht mõtles, aga lubas esinemisele.

Vahepalana: Rahvas kõlkus uksel ega tahtnud peale mitmendat mainimist seda sulgeda. Poleks mind ennetatud, oleks tugeva aktsendiga kuulda saanud järgmisi ridu:

"Die Tür bitte schliesen. Wenn ich schon in diese Hölle sein muss, will ich es mindestens warm haben!"

No ja peale kontrollivat/karistavat luukambrit oli veel väike luukambrike neile, kes koori õppeainena läbivad. Parema hinde, kui 3, saamiseks oleks pidanud ette laulma. Mina hinnet ei vaja ja tean oma aldi hääle väärtust ilma selletagi.

Koju jalutades leidsin 22 senti. Ehk oleks rohkemgi leidnud, aga korjasin üles need, mis teele jäid, ega hakanud oma õnnega mängima.

Ilm on väga soe - nagu, muru-haljendab soe. Kõht on täis - nagu Mensa-kanasnitsel täis. Homsed mured on homses.

* Uks palun sulgeda. Kui ma siin põrgus juba olema pean, tahan ma, et siin vähemalt soe oleks.