Mätta Räpsaja

Äraspidi öine telefoni liin.

2012-01-05T16:04:00.003+02:00

Seiklused teenindusrindel, jälle.
Tunnistan, et ei olnud ka positiivselt meelestatud.

Võtsin uuel aastal uue hooga - paketivahetus, siit ma tulen.

Esmalt teenindusse.
Sealt saan paketi nime, aga teenindaja väidab, et iseteeninduses tegutsemine on odavam ja teenustasu ei nõua.
Avaldan kahtulst, et mina vastavaid pakette teie kodulehel küll ei näinud.
Tütarlaps teatab elutargalt, et tuleb sisse logida.
Avaldan kahtlust, kas sellest ikka abi on.
Saan kahjutundva pilgu ja fraasi "ID-kaardiga! Teil ikka on ID-kaart?" osaliseks.
Püüan veelkord seletada, et kui teenus pole avalik, siis pole see ka valitav.
Teenindaja vannub, et on, kui ise piisavat intelligentsi üles näidata.

No arvake ära, kes täna istus oma finantsilises mõistes ülekullatud telefonitoru otsas ja lõbustas end 10 minutit peale meela hääle fraasi " Tahate sõimata, vajutage 2" kostva uu-ap-šuaaga?

Kümme minutit omas mahlas ei olnud ka teab mis leevendav asjaolu.
Teatasin: tahan paketi vahetada vot ... selliseks ja miks ma seda kodulehelt ei leia, kui teeninduspunktist lubati, et see on võimalik.
- Ei ole kunagi võimalik olnud.
- Teil ikka on võimalik? Siis palun vahetage mulle.
Küsiti telefoni numbrit ja vaadati järgi. Ja..... keelduti vahetamast. Ma pidada seetõttu topelt paketi tasu maksma.
-No kuulge. Ma nagunii maksan teile, kui asutusele, mõttetult palju, nii et vahetage sellegi poolest. Ma ei taha teile uuesti helistada.
- Ei vaheta. Rääkige selle kuu miinimum arve täis.
- Kui teil praegu ei ole paketti pakkumistes, kuidas ma siis tean, et kuu lõpus ikka veel saab seda paketti valida.
- Peaks saama.
- Aga kui ei saa?
- No kuulge kuu jooksul ikka ei muutu.
- Aga te ei tea seda?
- No ikka peaks saama.
- "Ei" on ka vastus, öelge, et te ei tea.
- Oodake, ma võtan meie spetsialistiga ühendust. (Pärast 10 min ootamist.) Peaks ikka saama.
- (Paljulubav) Ma pean teile siis uuesti helistama?
- Jah.
- Internetti pakkumsit ei ilmu?
- Ei ilmu.

Nii et head sõbrad, veel sel kuul! ekstra soodsalt! jääge õhevil ootele! - just Teile võib tulla meelas telefoni kõne:
Tere... kallis.... mmm... Mätas siin, helistan teile eritariifiga 12 senti minut... Sooviksid Sa mmminuga mmmalet mängida?

Kodune töö

2011-11-16T10:45:00.005+02:00

Ma ei ole just uuenduslikul lainel nagu te kõik teate. Seoses teiste inimeste edenemisega on mul nüüd sellised kodused tööd:

Tollite hostias, et adorate Dominum in atrio sancto ejus.Lætentur cœli, et exultet terra, a facie Domini, quoniam venit, Alleluia.

Lift up the offerings, and worship the Lord in this holy courtyard.Let the heavens be glad, and let the earth rejoice, at the face of the Lord, for he cometh. Alleluia. Tõlge: Philip Riley.

Andke Issandale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema õuedesse! Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, Issanda palge ees, sest tema tuleb! Psalm 96.

Hr. Siitan olla selle tegelikult juba ära tõlkinud, aga polnud käepärast, nii et pidi omal käel kokku kompunnima.

Lisaks tavaspämmijatele, teretulemast usuhullud! Ongi põhjust see kast kinni panna.
Pilt

Kaotamisest

2011-10-26T13:21:00.003+03:00

No mõnikord kaotan ma ühe soki - ja see teine, mittekadunu, ringleb pesumasinas. On tarbetu.

On juhtunud, kus ma olen kaotanud võtmed - kisub kiireks ja sahmimiseks ja kas külmikus tõesti ei ole? On kiire.

Päevas paar korda saab kaotada mobiili. On tavaline.

Automaat kaotab oma sisemusse teie pangakaardi. On hõre.

Kui kaotame rahakoti: ID-kaart, load, deebet, raha...On ikka väga paha.

Aga kui su koolikott "kaotatakse" Emajõkke... mis siis on?

Chef

2011-10-17T09:46:00.002+03:00

Uue korterinaabri tulekuga on elavnenud huvi kokkamise vastu.
Tõenäoliselt raugeb see enne uute retseptide vajadust.

Progeja vihastab

2011-08-24T14:01:00.003+03:00

Ivan!
Palun testandmeid!

Karma sakib

2011-08-05T09:56:00.000+03:00

Isegi siis kui see sakib minu kasuks.

Vanadus

2011-07-23T20:36:00.002+03:00

Ma pole kunagi mõelnud, et lähedale vaatamise vaegus vanas eas võib õnnistuseks olla, aga mine sa tea... kortsulisena ei tunneks ennastki ehk muidu ära, kaaslasest rääkimata.

Koolitusvestlus

2011-05-16T09:05:00.001+03:00

Puhkuse ajal sain selle võrra targemaks, et olen ülimalt halb töövestleja.
- Kas soovid meile tööle tulla?
- Ma pean puhkusegraafikusse selle kooskõlastama.

Mis kuradi vastus see on?

Kahtlustan, et rikkusin oma võimalused - igaveseks?

Kohtumine taotlejaga

2011-04-26T13:33:00.002+03:00

Täna võttis kallis kolleeg kliendi käekõrvale ja tõi mind ründama. Et tegu pole minu valdkonnaga, ei seganud teda mitte üks raas. Ma pean tunnistama, et tegin vea küsides, mis probleemiga on tegu. Kliendil hakkasid juuksed peas värisema ja pilgust paistis kuidas-teil-kõik-minu-valdused-ja-tegemised-peas-ei-ole. Tahtsin juba küsida, et äkki te ikka ei taha minu abi, kui Te mulle end tutvustada ei taha. Tädi siiski kogus end ja haris mind lolli, et tal vaja ´a la Estale avaldus esitada. Esta kes? Mis see minu asi on, et Sina paberitega viimsel minutil. "Murelik" nägu ei ärgita ka just kiiretele tegudele või tahtele ületada oma võimu piire.

Mõne aja pärast tuli juhtivvõim ja nõudis mult, kus SNB on. No nagu ta oma toast võis näha - koosolekul. Küsisin, et kas nõutakse jälle põllu kaarte? "Ah, mis?! Klient on all! Ootab!" No, mis Sa minu peale karjud?

Aga ega kaks kolmandata jää. Tulin lõunapausilt ja kohtasin trepil järgmist tädikest, kes tuli koolituselt ja ei saanud välja. No ja kuna mina tulin sisse, siis ta loomulikult karjus minu peale. Tuled lõunalt, avad ukse ja... tädi... karjub.

Aga horoskoop kirjutab täna, et kui vaja sõimata, siis peabki minu poole pöörduma.
Õhtuks olen tõenäoliselt täitsa küpse.

Pilt

Must kevad

2011-04-08T09:11:00.002+03:00

Nüüd, siis vastus Itaaliast käes. Ei saanud ma vajalikku 10 punkti kokku. Alamõõduline. Isegi Alpide vale külg ei oota mind.

Selle aasta kevad, paistab olevat paslik vahele jätmiseks. Tahan talve tagasi.

Et ka pettumuste osas küll küllale liiga ei tee, saatsin oma CV teise büroosse, kust juhataja on väljendunud, et ta teeb kõik temast sõltuva, et mind mitte sinna tööle võtta.

Peaks veel mõnda musta auku end kukutama.

Kormoranid

2011-03-29T08:48:00.002+03:00

Käisime eile mitmekesi Eesti filmi toodangut tunnustamas/toetamas. Kurb komöödia. Küllap paistis see ainult minule nii. Pilt

Veiniuim

2011-03-22T08:36:00.002+02:00

Eile tuterdasin vastu ööd kodu poole. Olin üle pika aja lihtsalt õnnelik.
Hommikul oli pisut kahju, et kõiki õnneargumente ei saanud eelmine päev üles kirjutatud. Samas paistab ka, et õnn ikka ajapikku maha kulub.

Pilt

DR - Digiretsept

2011-03-16T12:22:00.002+02:00

Digiretsept on tore asi. Päriselt.
Sa võid näiteks hommikul kell pool kaheksa kirjutada oma arstile sõnumi, et ega Te juhuslikult mulle retsepti välja kirjutada ei unustanud ja 2 tunni pärast apteeki järele minna. Nüüd puudub vaid, et arvuti hakkaks protsessorist tablette välja pritsima.

Minu jaoks on küll pisut muret tekitav asjaolu, mis jälgi sellised tehingud mu ID-kaardile kõik jätavad, aga eks see ole vist hind, mida maksta IT ja kiiruse eest.

Vaatan oma viimase aja sissekandeid - vanaks ja väetiks hakkan jääma.

3 nädal haige

2011-03-08T09:24:00.002+02:00

Käisin tõbine olemise raames isegi esimest korda elus veenist verd andmas. Uskumatu, hommikul, avamise ajaks kui mina sinna jõudsin, oli seal oma 20-inimeseline saba. Pop värk.
Töö toimus seal küll nagu konveieril. Murelikud näod läksid uksest sisse ja tulid valgetena välja.
Mõtlesin ootamise ajal välja kõik hoiatused, mida kuuldavale tuua:

Mul pole varem verd võetud.
Ma ei tea kas ma minestan.
Mul võivad olla pärilikult peened veenid.
Kui Te ise verd ei kannata ärge hakake surkimagi.
Kas kuidagi ilma auguta ei saaks?

Uksest sisse saades ründas mind kohe üks kortsuline õde ja ma jõudsin kuuldavale tuua ainult 2 esimest argumenti, mis paistsid ta kõrvust mööda minevat. Kui aga vaatas nii üht kui teist kätt, siis tundus nagu oleks midagi ikka pärale jõudnud. Vaatas mulle otsa ja küsis: "Kardate?"

Nügis mind kraanikausi poole, mina mõtlesin, et misasja? Lähemal uurimisel selgus, et kottide ja asjade ja kraanikausi all on voodi. Ja sinna kraanikausi alla mind minestamise vastase preventatsiooni käigus pressitigi. Kägarast ei ole võimalik kukkuda.

Õnneks ära ei minestanud, aga augu kaudu terveks ka ei saanud.

Pilt

Dr. Aibolit

2011-02-23T08:19:00.002+02:00

Olen oma perearstiga täitsa sünkroonis.

Mina leian, et ehk on selleks korraks möödas ja ei pea enam midagi tegema ja pea enam tablette neelama või nõeltega torkima.

Nii kui telefoni ette ilmub Soome suunakood - minul jälle kuskilt valus. Seekord siis kael - terve kael. Õnneks mul kraadiklaasi ei ole, ehk muidu oleks palavik ka.

Pilt

Uisuklubi "Ukerdajad"

2011-01-27T08:11:00.004+02:00

Miks ma vahepeal kirjutanud ei ole?
Esiteks: on olnud nii igav, et mis sest ikka kirjutada.
Teiseks: on läinud töö juures kiireks, teisalt ka totraks - püsiv võitlus tuuleveskitega.

Seevastu on saanud vähem või rohkem nautida talvemõnusid. Et töökaaslased on suisa uisumaratonile minejad, siis olen end nende auto peale pressinud ja ka lauluväljakule saanud. Alates sellest nädalast olen hakanud kukkuma ja üldse igasuguseid tarbetuid lollusi tegema (nt. seljalihase valusaks uisutamine). Muuhulgas, tubli mina, olen harjutanud kiiremini uisutamist. Ei mitte kiiruisutamist.
Hmm.... vilets tegevuste kombinatsioon.... või mis?

Pilt

Väss - teretulemast uued mured!

2011-01-07T08:08:00.003+02:00

Kuigi ma olen loomult laisk, pole ma aastavahetusest saati korralikult magada saanud. Eile siis mõtlesin, et ei mingit hommikuunisust enam, vara voodi vara üles!
Kell 22 olingi kenasti pikali. Igav. Tutta-tutta-tutta-tu-tu. Igav. Sõnum. Õigus küll. Mul on ju telefon-transistor! Kuulaks raadiot. Mmm. Mõnus kuuldemäng - Malmsten minu padja kõrval. Läbi sai. Hmm, igav. Kõht on tühi. Ei vist ikka ei ole. Igav. On jah igav. Mängin telefoniga paar ussimängu. Kell on vist palju. On jah. Igav on ka. Olgu siis, magaks natuke.

Tänava valgustus põleb. Ei taevas on heledam. Ei ikka valgustus. Ei taevas. Appikene, ma olen sisse maganud! Kell! Palju kell on?! Huhh, pool midagi - ma olen kas lootusetult sissemaganud ja jõuan kohvi juua või jõuan ilma sissemagamata kohvi juua. Pool kuus. Tore.
Igav. Huvitav, kuidas mu hambaarst elab. Eelmine kord sain kõvasti pügada - miks nad küll nii teevad. Ei peaks tagasi tema poole pöörduma. Samas, polikliinikus sain ma teada kõigi teiste hambatervisest, abi aga ei saanud. Vähemalt ei ole hammastega muresid. Või, kas ikka ei ole? Katsun rida - mingi terav serv. Serv!? Vist on ikka auk. Olgu mul on veel vaja paar tundi magada. Aga mul on auk. Rahune! Magama peab. Auk-auk-auk-auk-õudukas- ah, õnneks on kell ainult 5min edasi liikunud, veel üks 5minuti õudukas. Õnneks - kohvi.

Pilt: Carol

Vanaema heegeldatud mürkrohelised kindad

2011-01-06T09:06:00.002+02:00

Olen käsitöö lainel.
Kunagi oli moes ja minu vanaema heegeldas mu emale jämedamast niidist pitskindad, mis mullegi praegu parajad.

Alustatakse 38 ruudust. Tehakse 5 ringi ära, siis hakatakse seljale heegeldama ämblikumustrit.Mustrit tehakse 5x ja lõpetatakse veel 1 algusreaga.
Pöidla kiilu kasvatamine algab 10-ndalt realt. nii et kasvatuste vahel on alguses 2 ruutu. Kiilu peal kasvatatakse 9x, nii et viimaste kasvatuste vahel on 10 ruutu. Pöidla ümbermõõt on 19 ruutu. Pöidla augu peal on 6 ruutu.
Väikse sõrme heegledamist alustatakse peopesast, kui mustri peale on tehtud 4 rida. Väikse sõrme ümbermõõt on 12 ruutu, mis kahaneb lõpuks 7-le ruudule ehk 6-le otsast ringiks ühendatud sambale.
Teiste sõrmede tegmist alustatakse kaks rida peale väikse sõrme tegemist. Iga sõrme ümbermõõt on 15 ruutu, mis kahandatakse 8-le.

Kunagi jõuan ehk piltide ja joonisteni ka

Scarlet

2010-12-27T08:07:00.002+02:00

Jõulutervitus.

Käisin üle pika aja kodus. Kodu ära tundmisega oli tõsine tegu. Lisaks tohututele hangedele, mida Scarlet kokku on puhunud on majas sees toimunud ilmatu remont. Trepikojal, vannitoal ja WC-l on lausa põrand ja seinad. Seevastu kööki, kui ruumi, pole majas enam olemas! (Masu jõulud tõepoolest.) Praeguseks on päevakorras-jututeemaks kõrval toodud ese.
Seoses kahtlase eluoluga pidasimegi jõule emaga kahekesi: rookisime lund, siis rookisime veel natuke lund, siis kaevasime oma taksi lumest välja, siis rookisime lund.

Ema sai oma kingi kätte, aga venna pere kingid jäid kõik veel ootama. Nemad kõik eranditult tõbised. Seoses sellega Sannule Saarel paranemist.

Ajaviiteks lugesin Kivirähku: lugemus on tore asi, aga minul ajas masenduse peale. Tükk aega ei loeks kohe midagi.

He-he, lihtsameelne!

2010-11-09T08:15:00.002+02:00

Eile lõpetasin 23. aegu tööl. Jõudsin koju väsinud näoga Liina tuli vastu. Tema päev otsa logaritme arvutanud. Arvas, et ehk oskan teda aidata. Ee...

Vanale koerale uusi trikke

2010-11-08T22:28:00.003+02:00

Nädalavahetusel oli hoogne kapsa tegu. Näljahäda sel talvel oodata ei ole.
Õhtuks vinnasime endid sauna, et järgmine päev lihased valusad ei oleks. Koera jaoks oli korrakski halla sisse sattumine ilmselge liig. Nii ta meist tuppa jäi. Vedelesime õlledega saunas. Siis koju ja täidetud paprikaid pistma. Mõnus.

Koer luges kõrvalt iga suutäit. Järsku hakkasime vaatama, et miks kann laual ümber. Ja küpsised... kuhu need jäid? Andsin taksikoerale tühja karpi nuusutada. See vaatas pingutatult jalasääri või joogiveepange või ... no ükskõik kuhu mujale, aga mitte otsa. Viimases hädas läks teisele poole lauda suutäit kauplema. Sealt sai sama, tühja küpsise karbiga pihta. Pätiks käimise tagajärjel oli vaene koer tilgatumaks joonud oma joogivarud - küpsised maasikamoosiga - paneb karva läikima ja ajab hirmsasti janutama.
Karistuseks oma koera halva kasvatamise eest, sain öösel kell 2 lumes seista ja koera pissitada ning poolunes võõrastes korterites ekselda.

Jaht (vol 1)

2010-10-25T19:12:00.003+03:00

Jahimehed on tagasihoidlik rahvas, kes oma tegemistest suurt ei lobise.

Mina tahtsin puhkuse raames jahis käia. Kõikide asjaolude kokkulangemise kiuste see ei õnnestunud. Laisikul oli aga minu tagasihoidlik palve meeles.

Neljapäeval suundusin Saare poole. Perekond Tamm võttis meid praega vastu. Seoses igas võimalikus linnas ekslemisega jäime oluliselt hilja peale. Oleks meil veel pill ka kaasas olnud, siis poleks järgmine päev metsa jõudnudki.

Et ma jahipidamises rumal olen, siis ei julge pikalt lobiseda.
1. liin jooksis tiibadelt kokku. Kuigi see oli tihedam järgnevatest pääses ajuliinist 8-ne põrssakari ikka mööda.
2. liin jooksis kütiliini kenasti välja, kuigi alatasa sai kuulda käsklust vasakule joosta. Tarkpead teadsid rääkida, et ma olla hirve näinud. Ma ise ei oskaks määrata, näigin vaid helebeeži välgatust.
3. liinist kaldusin kahjuks kõrvale ning tõmbasin Laisiku ka endaga kaasa. Samas, kui nüüd meenutada, siis sellise plaaniga metsa tuldigi, nii et me ainult täitsime plaani.

Järgmine kord peame planeerima nii, et jõuaks jääda ka õhtuks sauna, ehkki ma otseselt külma õnneks ei saanud.

Pilt.

ATSist

2010-09-21T17:25:00.002+03:00

Igav postitus. Oli järgmine arutelu:
- Mis tähendab et ametniku teenistussuhe on peatatud?
- §108 on öeldud.
- Lapspuhkusel seega?
- Huvitav, kas laps on riiklik üleanne?
- Ega ma vist ametnikega, kelle teenistussuhe on peatatud, ühendust ikka ei saa...
- Aga sa võid neile 109 järgi kaastunnet ka avaldada.
Loen siin veel. Last ikka ametnik saada ei saa.
Vabandust, eksisin, korrupeerunud ametnikul on - need keda ta ei tohi alluvusse tööle võtta. Huvitav, kust ta nad sai? Sest saamisest pole ikka juttu
- Ma arvan et toodi, altkäemaksuna.
- Huvitav kas menetlusperioodiks lapsed arrestitakse?

jne.

Puhkuselt?

2010-09-16T17:39:00.003+03:00

See nädal on olnud nagu puhkuselt saabumine. Lihased on valusad, meel on rahulolev, kõht on täis, elu tundub tähtsusetu ja sõbrad kutsuvad või tulevad ootamatult külla. Mida hing veel ihkad?

Kodus käib kõrvalhoone ehitus. Niiehknii pean puhkust nihutama, loodetavasti saab ette poole - siis hea rabeleda. Boss saab kas väga kurjaks või ma-ju-ütlesin-sulle-õnnelikuks.

Pilt

Tööaasta

2010-09-08T15:53:00.003+03:00

Piinlik. Jah. Räägin tööst.

Seoses kohustusega planeerida järgmise aasta tööaega, tegin jälitusprogrammist väljavõtte. Summeerisin ära ja sain aasta tööajaks 19h 42min. Aga kui mustvalgelt on kirjas...
Kolleeg tundis huvi, et mida ma ülejäänud ajal teen. Ei osanud minagi midagi ootamatult sülle sadanud õnnega peale hakata.
Isegi pastakat ei taibanud maha pillata - aasta limiit ju esimese aasta nädalaga juba täidetud, mis siin enam.

Pilt

Potsataja

2010-09-06T10:02:00.002+03:00

Enamasti ajan ma jama.

Nüüd üks asjalik postitus üle pika aja.

Minu venna vanemal lapsel on peale nädalavahetust muhk kuklas, mokk marraskil, pind sõrmes ja sinikas otsa ees. Tegu ei ole koduvägivallaga. On uskumatu, et väike inimene, kes suudab ube läbi augu topsi ajada ei saa üle õue 3 korda kukkumata mindud. Mälupildis on ikka veel pildid auto või vankri ratta poole lendavast lapsest - lennu jooksul midagi teha ei saa. Ettevaatusele hoiatus on täiesti raisatud sõnade mulin. Kui on võimalus kuskilt muhku saada, siis ega ta tulemata jää. Peale äparusi on lihtsalt nii suur heameel, et laps sellise kukkumise ja matsu juures elus on, et nutaks lahinal. Vähemalt iga 5 minuti tagant võis meie hoovilt nuttu ja hala kuulda.

Vend tegi terve nädalavahetus kõrvalhoone vundamendti. Veel kive, mille vastu muhkusid saada. Suurima avastuse tegi ta siiski majas, kus avastas, et meie suhteliselt vanal hoonel esineb kempsust tõmbelõõr korstansse (kahjuks ei teadnud me sellest ja selle mitte toimimisest midagi), aga vaat millele mõeldud majaehitusel.

Elvas

2010-08-31T13:22:00.002+03:00

Käisime Jupijumala toiduvarusid hävitamas. Sauna ei sättinud. Arutlesime teemal:
Sõber. Solvata või mitte?

pilt

Sõitlemisest ühe hooga

2010-08-31T08:45:00.002+03:00

Ausalt öelda pole mitu nädalavahetust kodus käinud. Oma panus kodutöödesse suisa andmata. Nädalavahetus hakkas kiskuma väga seda nägu, et jälle teen luusi. Reedel vedasin siis end vastu plaane bussiga koju. Bussisõit oli taaskord hariv - purjus vanatädi võitles oma kodanikuõiguste eest. Noorte ja vihaste kaasreisijate abil kujunes tõeline dia... ee... polüloog.
Kodus oli aga mõnus. Sügis kui seene- ja saagikoristus aeg on tulnud. Laupäeval loobusin selle tõttu isegi Võõpsu kalalaadast. Õhk on juba karge külm ja klaar.
Sünnipäevast ma ka loobuda ei tahtnud ning võtsin ette sõidu liinil kodust-Tagametsa. Minu lohutuseks hakkas sadama, mis kitsega sõitmist kergemaks ei teinud. Et ühendada lõbusat meeldivaga hilinesin sünnipäevale, et käia kalal. Saak oli küll kesine, seda enam, et muist kala sumba pilust välja vingerdas.
4 tunnise hilinemisega olin teistest mitme ringiga maas. Aga pole viga enne sauna ei tule söömisest joomisest midagi välja. Saunast oli kahjuks vaja üle õue tiiki joosta, aga vähemalt oli tiik olemas. Hommikul enne sõitma hakkamist see mind võib olla päästiski - sisikond võttis peale ujumist kenasti kere mõõtmed - täitsa inimese tunne tuli tagasi.
Koju jõudes olin oma plaanist pisut maas, aga puuriit sai ümber laotud ja seenelgi käidud, kuigi viimased seened kobamisi korjatud.

Töösõit-öösõit

2010-08-26T09:53:00.003+03:00

tb oli eelmise päeva praamisabas ootamise ja kaasreisijate vingumise kenasti välja kannatanud. Teadmine, et mul on järgmine päev vaja umbes pool sellest maast sõita ei pannud mind asendusrooli otsinguil just entusiastlikult kätt tõstma, nii et sõitis Liina. Mina magasin hambad laiali.

Järgmine päev ei olnud magamisele lootagi - 4 tundi sõitu. Minu kaardilugeja, kes tõenäoliselt oleks ise sõites vähem närvi kulutanud, oli vähemalt heal tasemel. Ajaarvestusega olin pisut puusse pannud ning selleks ajaks kui linna jõudsime ei näinud kahjuks enam tänavanimesid lugeda. Parkisime end neuroloogilise rehabilitatsiooni keskuse parklasse ja kobisime promeneerimata õhtale.

Teisipäeval, peale koolitust, sama rada pidi tagasi. Uni tuli küll hirmsasti peale. Kuigi kehv, sai Dracula kõrtsi kohvist pisut kosutust. Et seejärel end parkida risti oma sõiduritta rongi ootama. Mu kaardilugeja lohutas küll, et kõik on korras ja su auto tagaotsa ära ei rihita, abi sellest suurt ei olnud.

Lõpp hea, kõik hea. Tööauto terves tükis praeguseks üle antud.

Pulmatrall

2010-08-26T09:18:00.005+03:00

Karantiinist toibumiseks pole paremat varianti kui heita end koheselt rahvamassidesse.

Maailmaparandaja abiellus Mpsiga. Nagu ikka teatavate suursündmustega seoses sai jälle Saare poole suundutud. See Saarele sõidu ekstra õhkkond hakkab mullegi juba mõjuma. Lootsin lahedasti magada, aga sellest ei tulnud vist seekord midagi välja. Lobisemist oli küll ja rohkemgi veel. Ei usu, et juhile oleks teekond sama kiirelt kulgenud kui sõitjatele, aga tögada sai taaskord no ikka parasjagu. Virtsus veel irvitasime, et peaks pruutpaarile helistama ja kuulama kas neil süüa on või võtame neile ka purksid.

Olime kenasti graafikus, praamiga üle ning teisel pool juba seltskond ees ootamas. Natuke unelemist, pea kammida ja puhtad riided selga. Seekord ei tundnud ma end sugugi nii hapra ja kenakesena kui eelmine pulm. Kuressaare lossis olid juba tuttavad näod end ilusti üles rivistanud. Loodetavasti ei kostnud meie nihelemine ja kihistamine eesridadesse ega rikkunud pidulikkust. Peale "jah"'e oli fotusessioon.

Pulmarongiga Suttu, et teepeal saaks testida, et kuidas ma karantiinist välja olen tulnud - päris edukalt. Sutus istutas noorpaar oma puu, uue nime auks ja külalised matsutasid vana nime ära süüa. Keset rohelust olid noorpaar muidugi nii kenad nii kenad aga mis veelgi meeldivam, et rahulikud ja omas elemendis.

Kuuldavasti olla pulmatrall tiheda ajagraafikuga olnud. Õhkkonnast seda küll tunda ei olnud.
Bänd mängis leebeid viisikesi, aga õnneks saime Liina liikuma nii et tansimata ei jäänud keegi. Rahvast lollusi tegema ei sunnitud, kuid mängudest puudu ei olnud. Need, kes tola tegid teevad seda nii kui nii iga pidu.
Ärgu noorpaar solvugu, aga õhtu lõpuks tundus nagu oleks kambake eksprompt kokku saanud ja kaks meist lihtsalt ilusamad ja õnnelikumad kui teised.
Hommikul kell 5 tuterdasin turvava bande saatel, et mitte ütelda sabas, magama.

Tööarvuti ei lase pilte lisada.

Palju rõõmu ja rutiinivabu päevi noorpaarile edaspidiseks.

Karantiin

2010-08-19T11:06:00.002+03:00

Nagu ikka, kui vaba päev tulemas. Mina tõbine ja siruli maas. Seekord oli küll vaba päeva eelne, võiks mainida, et väga kiire, tööpäev kõige hullem ja vabal päeval, vaid järelkaja.
Selle järelkaja tõttu istun linnas karantiinis ja ei näe sugulasi keda sõna otseses mõttes pole aastaid näinud ega näe ka aastaid peale tänast päeva.

Nõia elu.

2010-08-17T12:46:00.005+03:00

Nädalavahetusel, siis kui teised ühe tüdruku pidu pidasid sai mõnusasti laulus jälle laagerdatud. Kuigi kindlasti ei puudunud lauluannus ka sellelt teiselt peolt.

Reede hommikuks olin valmis mõelnud, et kogu organiseerimine nõuab teatavat töötundide teisaldamist. Lisaks olin valmis mõelnud, et kuskil on üks kass, kes külastust vajab. Lotta oli märksa erksam kui õhtuti. Seekord ei väänanudki end küüsi pidi kuhugi kinni, et siis mulle etteheitvalt otsa vaadata ja kräunuda.

Tihedalt täistopitud Mitschus kihutasime Illuka mõisa poole. Meeldivas seltskonnas kulges küll tee kiiresti, aga laagri avamisele jäime ikka hiljaks - juba nad laulavad.

Õhtuks oli kohe bändiga tansulka organiseeritud ja nagu ikka - algul ei saa vedama, siis ei saa pidama. Magama sai umbes 4 ja 5 vahel.

Peale pikka meelitamist sai minu kidra tenori telki magama ja ma ise sõbrantsi telgi eeskotta.

Kell 7. - klõps silmad lahti. Kahjuks oli ujumiskoht kaugel, muidu oleks sealt läbi sulpsanud. Arvasin, et ilma kohvita ma nii moodi kaua vastu ei pea ja kukun lõunaks ära. Lõunal sai aga ainult ujumas käidud-ekseldud. Peale mida joonelt tagasi proovi.

Õhtul olid mängud ja tansulka makimuusikaga ning näiteid issanda loomaia mitmekesisusest. Ei kurda.

Järgmine päev jälle klõps kell 7. silmad lahti.
Proovid. Siis kontsert, rohkem endale kui kuulajatele.

Mitte-asjaosalised ei mõista ehk seda, aga ülimalt lahe laager oli. Nalja sai, targemaks sai.

Pilt: minu perearstilt.

Was gibt es da, überhaupt...?

2010-08-10T10:59:00.000+03:00

"Suvi, kiire aeg, ei ole paremaid back'i lauljaid"

2010-08-06T14:00:00.003+03:00

Et ma olin mitmelt poolt ettepaneku saanud, siis käisin kontserdil "Tuulevaiksel ööl" - Tätte, Matvere, Koikson, Maarja-Liis Ilus, Udupasun ja suur rahvamass, mida vaadates tekkis hirm, et on hr. Tätte tervisega ikka kõik korras.
Alguses püüdsime endid pingile pressida, aga siis piknikustasime hoopis muru peal. Päris kontserdi alguses oli hetk, kus mingi heeliumballooni ventiil midagi plahvatuse sarnast tekitas. Vaatasime murult üles ja nägime rahvast paanikas tõusmas ja tekitamas meie poole ründavat inimlainet.
Meie neljane punt istus aga ammuli sui. Peale laine mööödumist arutasime, et küll ikka jooksid sarnased mõtted läbi pea. "Mmmm... seltskond, on nii meeldiv, et praegu isegi koos hukksurma saada, poleks kahju!"

Sure maha!

2010-08-06T11:18:00.007+03:00

Vastu tulles sõprade palvetele.

Elva jõgi

2010-08-05T17:12:00.004+03:00

Ei olnud ma hommikul just kõige kirkam, aga õnneks kantisid saarlased mu, hoolimata öisest unerahu segamisest, ikka autosse. Välja nägin ma tõenäoliselt hullem kui enesetunne tegelikult oli.
Lootsin, et mõla hõõrub villid uutesse kohtadesse. Tänu mehisele abile läks kanuude vette laskmine ikka päris ladusalt.

Sattusin Lumeussiga ühte kanuusse. Mul on tunne nagu oleks ta mul juba korra kaaslaseks olnud. Igal juhul tuli vahepeal ikka väga de ja vu peale. Nagu ikka ei saanud algul ei tema aru ega mina aru mida tegema peaks, mistõttu saime palju roostikus ragistada. Piinlikkusega pean tunnistama, et rõõmsast "Vana jõõgi, vana jõõõõgi"st, mis tagant kostus polnud ka suurt abi.

Jõgi oli päris kiire vooluga ja põnev. Oli ikka palke ka eest, millest mööda pidi rihtima. Kui ma aru hakkasin saama, et ma pean ka tööd tegema - õnnestus see meil lõpuks päris effektselt.
Jõel oli 3 tammi, millest mööda saamiseks tuli kanuusid natuke mööda maad lohistada. Oleks vist ka kahekesi hakkama saanud, kuid õnneks püsis matkaseltskond päris armsalt koos, nii et sellist nutuga segi vinnamist ei olnudki. See oli vist 2. tammil kui minu tüüri ründasid kurjad herilased, ajal mil ta erksa vesti välkudes põõsastesse ronis. 2 ja 3 tammi vahel oli tänu tb paatkonna kohavahetusele meil isegi võimalus olla mitte viimased.

2. võileivapausi ajal tegi Mps ilupilte ukerdavast Lumeussist. Kuigi meid ohustas paaril korral kummuli käändumine, siis suplus jäi ikka tegemata.

3. tammi järel olime õnneks jälle viimased. Üle laia vee kostus Nancy meelas hääl ja kui kääru tagant välja saime, ei näinud me omadest ühtegi erksat vesti. Küll aga oli kaldal lõbus seltskond. Kellele Lumeuss rõõmsalt toidutellimusi esitas nagu SwimIn-s. "Shaaashlõkkkiii, shaashlõõki!".
Siiski oli tegu märksa parema saluteeringuga kui 3 eelneva kalamehe puhul - "Aaappi!" (Mina lapseröövel, eksole)
"Aga veini?"
Nii osavat manööverdamist polnud varem nähtud. Varsti olime kenasti külgboksis ja mekkisime punast veini. Pulmaseltskond avaldas imestust, et me ainsad olime, kes peatusid. No, mis meil viimastel ikka kaotada.
Peale veini läks sõit ladusealt põõsasse. Aga vähemalt ladusalt.

Õhtul peatusime ja kuivatasime enne 1. tammi vihmast märjaks saanud riideid. Koos istuda oli ikka mõnus nagu alati.
Lisaks tähistasime Laisiku sünnipäeva. Palju õnne Laisik, kallis!
Ujusime ja lobisesime väiksemates, suuremates puntides. Aeg ajalt olime vastikud riigiametnikud ja aeg-ajalt tögavad sõbrad (eriti Mpsi ja Maailmaparandaja suhtes). Õhtul lõugasime "magajatele" armu andmata laulda. Mulle tundus, et laulud on ajapikku nagu rõõmsamaks läinud.

Elus esimest korda hakkas peale esimest lonksu maapind kõikuma. Järgi ei jäänud see enne magama suundumist, nii et olin sunnitud hoidma madalat profiili. Hea et vähemalt siiski.
Liinalt laenasin mati, ehkki külm ei olnud, oli ikkagi hea, et keegi kasvõi juhuslikult minu peale on mõelnud.

Hommikul, põhiliselt saarlaste vapra eeskujutõttu, sulpsasin minagi jõkke. Pean tunnistama, et vesi oli lausa külm, ning karjed mida ma kuuldavale tõin ei olnud just naiselikud. (Ülal pildil näha kananahk).

Teise päeva distants oli täitsa talutav. Kanuuistmed olid armulisimad seni kohtatutest. Kere lihased võisid valusad olla, aga tagumik kannatas täitsa istuda.
Olime taas vapralt viimased. Seekord tasus kohe ära ka, sest piisas kui me terve matka jooksul jõe risti ja põiki läbi sõitsime. Järve kalda sõelumine osutus esimese paatkonna ... hmmm... koormaks.

Kultuurprogrammi raames testisid Unistaja ja Jupijumal päästeveste. Oli kosta nõuadneid nagu; "Ei tohi ujuda!", "Ei tee sohki! Uppuge!", "Mis ujumisliigutused need seal sellised olid?!".
Ulilas tõmmati meie kanuud lupstik välja, hea et isegi jõudsime välja ronida.

Kanuumatk on ikka mõnus. Isegi kui ikka veel ei tule hästi välja.

Ajutised, aidaa (osa 2)

2010-08-04T16:37:00.003+03:00

Aktsiooni raames käisime, ikka päris hulgakesi, Otepää seikluspargis. Kui rakmeid (nii vist öeldakse) endile külge panime, siis instruktor "vaeseke" sai sablitseda ümber materjali raiskajate. Minuni jõudes kostus eriti pettunud häälel:
"Sa tõmbasid jalused enne kinni!"
Ei osanud selle peale midagi targemat kuuldavale tuua, kui et rõõmsalt: "Lollus paistab kaugele!" "Seda vanarahva ütlust ma polegi veel kuulnud."
Nii et teatke, kui keegi viitab "vanale rahvale", siis peetaksegi silmas mind.

Ei andnud rahu ja küsisin, et mis nad teevad kui ma kahe puu vahele (jälle) rippuma jään. "Me võtame Su alla!" ei kõlanud sugugi nii paljulubavalt, kui Kevo "Ära karda, ma viskan trossi noaga läbi"

Et Niger Lupus (Liili tehtud pildil) käskis, siis vaatamata hirmudele ronisin ikka 5. rajale. Nii mõnelgi mehel hakkasid ikka põlved värisema. Mõni väristas neid tõenäoliselt kaastundest teiste vastu.

Raja lõppedes ootas meid kamp poissmehi. Kellegi Anti poissmeeste õhtu. Anti, mitte pisut võtnud, ründas mind roosa seeliku lehvides. Eks see oli mu möla süü (asi mille pärast ma iga kord baarist peksuohu tõttu lahkun). Peksa seekord ei saanud, jõudsin enne kriitiliseks minemist vabandusega - sa oma sõbraga nii kena paar, ei tahaks segada - siiski jalga lasta.
Aga Palju õnne Antile abiellumise puhul.

Pühajärves pesime hirmuhigi maha ja õhtul istusime ühes Võru tänava aias ning grillisime liha.
Maasikasse kutsuti mindki kaasa, aga see tundus pigem nagu tatise ja higise võrdluspildi kaasameelitamisena ja ma loobusin.

Rautatud põder

2010-07-26T21:57:00.008+03:00

Ähkides jõudsin rongijaama. Arvasin, et julgen Tartus mõne otsa sõita, aga juhtusin ühe kõrvaklappides tüübiga koos jalgratast jalutama. Ei tahtnud inimest oma rattakatsetustega kohe ära ehmatada. Nii väntasingi alles liikluseta lõigukese rongijaamani ja sedagi peaaegu, et tühikäigul.
Tundus juba, et jään hiljaks, sest olin vaevu jõudnud perroonile ukerdada, kui rong vilet andis...
ja Valga poole minema kihutas.

Rongis olin oma graafikute ja kaartidega* päris populaarne. Konduktor oli nähtavasti andnud vaikimisvande ja infot ei jaganud.

Esimene peatus. Juba. No vaja ikka aru anda, et seal kandis liikumas.
Esimene järv. Jätan külastamata, hirmus, et sellise palavusega ehk ei jõuagi edasi.
Tõusu tee. See tee on tegelikult asfalt, aga ikkagi olen sunnitud Piusa koobaste juures rattalt maha ronima, sest tõusud on liiga järsud. Tõusu tähistava sildiga sama posti küljes on nagu mõnituseks jalgratta marsruudi tähis.
Vidaukt. Kummaline oleks kui rong siit praegu üle kihutaks. Hirmus ka.
Aas läbi Obinitsa, et keerata tagasi Võmmorski peale.
Tädi Linda - sai tomatit ja Relli sülti. Kutsik mind ära ei tunne, kardab, aga haugub ka kurjalt. Hommikusöök, garderoobi vahetus ja joogivarude täiendus. Usun, et umbes pool tunnikest jalutame aias, nagu meie suguvõsale kombeks. Jahutuseks käime koos koeraga maja taga järvekeses ujumas. Tädi sõnade: "Ma vist ikka ei saa Sulle midagi kaasa panna?" asun uuesti väntama.
Vaatetorn.
Etenduse moodi trall keskaegsete Valvemeestega ja kaasaegsete parkimiskorraldajatega. Kahjuks puudub võimalus jääda kauemaks.
Mõnus lõik. Ca 10km mitteväntamist. Isegi kui satun seda sõitma võlsspainahuse tõttu.**
Läbi Vastseliina. 1 inimene.
Kirikumäe tee. Et eelnevalt pole suurt midagi tehtud on need reisi kõige pikemad 6 km, seda isegi arvesades asjaoluga, et tegu on asfaltiga. Abiks ei ole ka, et lõpuks...
Olen eksinud.Kõik teeotsad näevad välja nagu hoovi sissesõidud.
Elule lihvitud küla. Põrutan järve ehitusest mööda, läbi õuede nagu pätt, kuni kena küla servani välja. Seal kohtan alles inimesi, kes pole kuulnudki kohast, mida neile mainin. Kougin kaardi välja, sellest on abi. Nenditakse, et seal elab Eldur. No, et ma ka kohe ei taibanud küsida.
Elduri tee. Iga 10-konna meetri tagant on sillaga, tõenäoliselt põhjatu tiigike. Tee on küngastega, kuid mitte kõige hullem. Ettevaatlik tuleb olla lahtise liiva ja veeristega.
Vaatan teeservas paiknevat maja ja mõtlen, et ehk selles elab Eldur? Või siis selles seal eemal? Või peaks ta olema noorem? Siiis ehk selles, seal vasakul? Huvitav, kas see on Elduri kruvikeeraja.
Petruse küla. Hoolitsetud välimusega küla, aga kuidagi jääb ikka tunne, et siit käivadki tüübid ajaviiteks Lätis kodanikke klohmimas. Aga peale seda on hingemattev vaade kuppelmaastike metsadele.
Üles- ja allamäge, treppis kruusal. Mulle meeldib mõelda, et ma nii väga rattalt maha ei roninudki, kuid millalgi ma pidin ju jooma, nii et mälu petab. Vasakul, arvan end äratundvat heinamaad, millel lapsena heina tehtud,
Onu Lembitu küün paistab kui tõotatud maa. Teeme traditsioonilise tiiru aias. Linda oad olid suuremad, sibulad väiksemad, herned - mitte ainult küpsed nagu siin, vaid veel 2 satsi tulemas ka. Joon janu täis ja täidan kõhtu. Peale maiustame vaarikaid. Onu on umbes seda nägu/tegu nagu ei peakski ma õhtuks koju jõudma. Pakub sauna ja telefonilaadimist. Murdungi ja helistan emale, et Järvekülani ehk väntan ära, sinna tulgu vastu.
- Milleks?
- Ma ei pruugi loojanguks koju jõuda.
- No ja siis? Ega ratas ei mahu peale.
Nõrk plaan tõesti.
Tee on treppis ja alla mäge hoian nii et sõrme nukid valged leistangist. Vältimaks kukkumist, väänangi ratta korra ühte sisekurvi sisse. Õnneks saan pidama. Isegi avariid ei põhjusta, kuigi liiklust tuleb ette, et mitte öelda "on tihe".
Avastan, et ei saa käike vahetada, sest käsi on hirmust ja pingutusest liiga higine.
Raul Olle kihutab mööda. No kas just tema, aga minu naabrimuti-imago vastand: tõsine trennitüüp küll.
Metsane mõnus teelõik. Et olen järveni viiva teekonna pikkust valesti hinnanud (ilma milleta ma poleks jõudnud vändata), siis jõuab ema jimnyga siia vastu. Hulluke. Ratta pressime kuuti, enda mahutamine kõrvalistmele on probleemne.

Mõni meeleheitlik tõmme järvel jahutab piisavalt, et saada öösel magada.

Läbitud teekond kaardilt mõõdetuna: 57,7 km.

* Postituse juurde nikerdatud pilte vaadates, suisa üllatav. Lugege lihtsalt valgeid plekke. Kunagi hakkan korralikuks ja teen lamedad loetavad kaardid ka juurde.
**Selle avastasin alles hiljem kaarti joonistades.

Prii

2010-07-23T14:32:00.003+03:00

Eile vend tõi mulle ratta ära. Üks asi lahenenud.
Ratas pole kahjuks aga sugugi nii naistekas nagu ma lootsin. Võib juhtuda, et saan põlved sümmeetriliseks. Ja kuigi sümmetrias pidada võlu peituda, siis ei tahaks ennast jälle kokku lappima hakata.

Õhtul käisin kiiruga ujumas, peale mida suundusin Priide poole küla.
Istumist ja lobisemist jätkus kella poole kolmeni ja mina paistin olema pikast külasviibimisest enam häritud kui nemad.

Koju jalutasin läbi pimendatud Tartu. Nii hirmul ei ole ma kohe tükk aega olnud. Pimedus ise ei olnudki probleemiks. Pigem autod. Neid liikus küll vähe, aga tuled valgustasi vastutulijaid selja tagant, nii et varjud liikusid vastu. Ja kui auto minuga kohakuti jõudis, piisas sellest lühiajalisest tuhmist valgusvihust, et mõned sekundid ringi tunde järgi edasi koperdada, ilma et midagi näeks, kuni silmad kohanesid. Ning siis ... järgmine auto.

Ka korteris, kus magamine on viimasel ajal kaheldav, ei leidnud ma rahu. Mind häiris kuidas õuest autode tuled seintele plinkisid, siis koridori ja koridori peeglisse nihkusid - tekitades mulje, et keegi seal liigub.

Nüüd siis tööl ja vihmasadu ja kõht täis ja unine olla.

Pilt: Phillip Rood

Kena ratas!

2010-07-20T21:25:00.005+03:00

... see on siis vastus kahele järgi vilistajale. Enne seda tuleb muidugi veel lolli näoga jõllitada teiste ratast ja peale (kolmanda) vile kuulmist otsivalt ringi vahtida, et kellele vilistati.
Juhmakas, nii küll tibiks ei saa!

Aga juhmuse tähistamiseks käisin Hawaii Expressist läbi. Mu vend nimelt laitis terasratta maha, et ma vist ikka ei jaksa seda rongi visata. Ja kui juba osta, siis kallis. Käisin vaatamas, kas mõni mulle meeldiv alumiinium raamiga ratas on müüa. Oligi.

Ostmisest seekord pääsesin, sest vend organiseeris minu sõitude tarbeks ühe laenuks.

Sõidu plaanidest veel nii palju, et ilusad plaanid on. Proovikivina tuleb aga ... ratta järgi minna.

Puhkuselt

2010-07-07T00:24:00.002+03:00

Näe ongi pikk paus sisse jäänud. Aga mis siin ikka kirjutada, kui peale töise vigina nagu midagi edastada ei ole. Kuigi kohati on ka tööl üllatusi. Kui ei ole tööd, siis on puhkus. Kuigi seekord selline... tükiline.
Puhkus möödus töötähe all. Ja et ta mul selline jupike oli, siis 100% päikselõõsas.

Esimesed päevad laisklesin Stockholmis. Suursündmuseks sellest reisist oli lisaks mõnusale laevasõidule ka Vasa muuseumi külastus. Eestlasliku kahjurõõmuga saab tõdeda, et ei ole nii et ainult meil läheb aiataha. Rootslastel läheb kaa..., mis siis, et mitusada aastat tagasi.

Kodus ilmnes, et äsja reisilt tulemine ja koju loksumine ei ole mingi näitaja ja uni on nõrkadele. No juhtub vahel. Nii saigi kuni hakkiva tööpäevani mõne unetunniga lepitud. Ja nagu kiuste, tundus, et me-oleme-nii-targad-ja-osavad, olid otsustanud olla sel päeval just eriti põikpäised ja mitte nii osavad. Aga eks see ole kõikjal.

Kui jalad jälle kõplavarre taha kodumulda maandusid võis rõõmuga tõdeda, et mis ei pidanudki juhtuma, ei juhtunud - nii on langenud meie kodu vaimupimedusse - eidigilevi. Pole jõudnud veel puudust tunda. Emal on mingid kurjad plaanid onu sati-panniga, päästa see grill-panni staatusest - liiga kahtlane.

Pilt

"Partnerit on?"

2010-06-10T15:59:00.005+03:00

See on üks mu lemmiküsimusi, mida müüjad juhtuvad esitama. Selle peale tahaks kohe küsida, et "Kas see oli ettepanek?"

Hiljuti sain ma korralise hoolduse käigus uue ja ka koledama pangakaardi. Isegi plastik pole enam see, mis vanasti. No igal juhul ta on oranž.

Täna läksin lõunapausil kaubamajja. Võtsin ühtlasi raha välja ja ei hakanud kogu tavaari kotti tagasi toppima.
Soojaletist lahkudes mõtlesin oma tavalist mõtet: "väikest aga soolast,... hmm... ei,... hmmm"
Kassas hakkas kummitama mõte, et midagi oli ju käes. Partenrkaardi võtsin rahakotist välja... aga midagi oli ju käes. Jalutasin sillani, rahakott pihus tundus kahtlane. Midagi oli ju käes... de-bit-kaart. Vau!, kui rahulik mõte. Kas jätsin automaati?... ei, aga siis ei oleks ka muret. Poes oli midagi ju käes. Iseenesest oligi ju kole, aga alles ma ta sain ja uus ei pruugi parem tulla.

Vantsisin ikka poodi tagasi ja sain teenindajalt oma unustatud kaardi kätte. 30 krooni kokkuhoidu.

Aron

2010-06-04T10:18:00.002+03:00

Avasin jalgratta hooaega. Esimesel rattalt maharonimisel käisin kenasti käntsu, nii et potas verine ja kett maas. Sport... mmm.
Aga tegelikult on suvehooaeg nüüd vist alanud - sain suusad vennale ära sokutatud. Boonusena nägin ka uue ilmakodaniku ära. Enne ukse avamist öeldi, et on venna nägu. Oli jah - kuri.

Tähelepanu probleemid

2010-05-31T09:14:00.002+03:00

Sai üks tüdruk mehele pandud. Korraldas teine pulma ja oli ise üllatunud, et kohale tuldi.
Kaalun psühiaatri külastamist, sai kuuldud rohkem, kui oleks tahtnud.

Kašei

2010-05-28T11:06:00.002+03:00

Eile ei osanud Tartus muud ette võtta kui teatrisse minna, seda isegi perioodil, kus Vanemuise mängukava on nii hõre nagu... hmm... teist nii hõredat asja vist ei olegi.

Eelmine laupäev toimus üks tüdrukute õhtu ja mina sain enda osas palju targemaks. Kui kellelgi avaneb võimalus mind säherdustesse üritustesse kaasata, siis see ei pruugi olla hea mõte, isegi kui see esmapilgul nii paistab. Aga kiituseks: esimest korda elus kuulsin enda seljataga sosistatavat: "Ta on korralikust perekonnast pärit!"
No rõõm kuulda.
Kastanit pidi õhtule kapates kaalusin tb-le helistamist, et küsida kas tal kui ilusate inimeste esindajal on kogu aeg nii, et järgi signaalitatakse, seda isegi ühesuunalisel tänaval, kus liiklejaid vähem.

Pilt

Ariidselt

2010-05-21T09:24:00.005+03:00

Kõrbelik eluviis on põrgulik.

Hommikul vara üles: ergas (mitte kõige õigem sõna, aga ärkvele ikka) - dušš - lilled - põrandad - sahtlid - lollused.
Enne tööd: magama.
Tööle: töö - töö - töö - lõuna - töö - uni - uni - hallutsinatsioonid - idee.
Korterisse: idee - kooma - ärkvele -öö! -idee - külmkapp (hmm, "pood" on ilmselgelt vahele jäänud) - öö - idee - kidra - öö - halb idee - magama.

Pilt: Joseph Wolf 1863

2010-05-18T13:10:00.002+03:00

Pole leidnud aega kirjutada. Töiselt kiire. Eraeluliselt aegalane. Aga, et ma näen mõned ikka vaatavad ja ootavad, siis olgu täna hoovõtuks mõned laused kirja pandud.

Välitööd lõppesid. Edastada kõike, mis ma viimaste eluslooduse uuringute käigus teada sain, on vist juba natuke hiline. Olen jõudnud kogu vigina juba suuliselt edastada.

Teist korda tädiks sain vahepeal: täpsemalt emadepäeval. Seoses millega pidi vennapoeg mind terve õhtu kannatama. Aga ega valikut ka väga ei olnud.

2 kutsikast oleme lahti saanud: 3 to go.

Eelmine nädalavahetus õnnestus avada: "Saarele, sauna ja siis keskele..." hooaeg. Sealt nendingud:

Laste väsitamises oleme me laisad.
Tallinn on väiksem linn kui Tartu.
Luhtumisele kuuluv suveprojekt... eee... ehk üleüleülejärgmine aasta, no igal juhul väriseva lõuaga meeskonna kaaslastest liiga kaugel - V. nagu võrkpall.

2 romantikut lähevad poodi

2010-04-29T16:46:00.006+03:00

Seelkord olid 2-päevased välitööd. Ööbimisega. Õnneks ka kahe autoga. Tagant järgi ka mitte kõige hullemad.
Kahtlustasin, et mind hakatakse terroriseerima ja saan taas kord lihtsalt punktil passida, kui esmaspäeva õhtul võtmed lauale kukutati ja teatati, et sina sõidad. Vahtisin ammulisui: asjal tegelikult täiesti pragmaatiline seletus - volituste puudumine.
Väga hullusti sõitmine ei läinudki.

Korra tekkis teemaks, et mina võiks punktil passida, aga ma vaatasin juhmi näoga vastu ja mainisin, et kui tahad teisele vaheldust pakkuda, siis võid sõbramehe poolest ju oma auto anda. Ei pidanud isegi mainima, et volituse puudumise pärast mina vastu näppe saada ei taha, jutt vaibus, nagu poleks olnudki.

Mina otsustasin Lähtel paagi täist lutsutada, poisid leidsid, et Jõgeva on tore koht ja minu Lähte naeruväärselt vara. Hiljem kuulsin, et tangiti alles kohapeal, aga vahet pole.
Õhtul hakkas üks hirmus poodi tahtmise jutt peale - kõht tühi. No heakene küll, vaja ju. Sai käidud. Ööbimiskohas teatasid poisid aga, et vaja välja sööma minna. Ee...pood? Vahet pole.

Meelelahutuseks oli kaasa võetud mingi vidin, millega pidi kuud nägema nagu Galileo seda nägi. No ja söömas nad siis istusid vaatasid üksteisele silma ja rääkisid, kuidas nemad õhtul tähti vaatama hakkavad. Tundsin end kergelt üleliigsena. Mitte aga väga, sest teiste teemade juures oli nii kui nii uue liigi vaatleja tunne.
Kõhud täis, tatsusime linnamägedes - poisid käsikäes ees ja mina lönts-lönts taga. Mäel oli ikka ... ee... "-kurat kui ilus-" (ikka veel harjutab). Poolelt sammult teatasid poisid, et neil on janu. Vaatasid mulle lootusrikkalt otsa - sõida! Ahhoi, automaadiga - ei mängi välja - kui te ikka samal ajal juua ka tahate. No sai kiiremas korras ööbimiskohta.

Et taevas oli pilvine võis kõrvalt toast kuulda ainult linnu kirjeldusi.

Hommikusöök oli nagu ikka B&B kohtades, nii rikkalik, et ei tea mida kõike sisse ahmida. Ja oli viimane amps suhu rännanud, kui... "Vaja poes käia!" ee... muig ...Pood? "Vett vaja!"

Olles teiste plaanidest sõltumatu sättisin end päeva 1. punkti peale minema ja eksisin nii põhjalikult ära, et päev ikka täitsa pahelde.
Punktidel juhtus veel pisiasju, kuid need on juba igavad...

2010-04-22T17:46:00.001+03:00

Ma olen lihtsalt liiga mitmekülgselt läbihekseldatud, et raportit anda. See on üks ajaloo kole päev.

Välitööd - seekord mina ämbrist ärganud

2010-04-21T18:47:00.004+03:00

Täna hommikul ärkasin mõttega -mis lärm see on??!

Vaatasin - töökaaslane helistab. Siis tuli meelde küll, et olin vajutanud esimesele äratusele kordus ja täna pidime lodjaga sõitma minema. Mul õnnestus end isegi piisavalt kiiresti liigutada, nii et mind maha ei jäetud. Isegi lodjast ei jäänud maha, kuigi peale minu oli teisigi tulijaid.

Varahommikuseks lodjasõiduks oleks võinud end soojemini riidesse panna, aga kõige hullem ei olnud. Asi iseenesest oli täiemahuliselt organiseeritud. Võib muidugi norida, et oleks ikka tahtnud pikemalt Jõmmuga sõita, aga ei. Tegelikult oli sõit pikem kui välja kuulutatud oli ja terve tee räägiti huvitavalt lindudest. Kes soovis võis ka kohvi või teed võtta. Lühidalt - mugav ja mitte-igav.

Meile Niger Lupusega muidugi kihistasime ja jätsime lollusi meelde. Praeguseks mäletan 3 mitte harivat tõde:

Selleks, et õllekõhtu kaotada, tuleks lennata
Madukotka tunneb ära sellest, et tal ripub madu nokast välja - kui ei ripu pole madukotkas.
Maltal liiguvad linnuvaatlejad ringi kuulikindlad vestid seljas.

Tööl oli planeeritud väljaminek. Kuigi mind hoogsalt tuppa planeerida taheti - ilma minu nõusolekuta ikka päris nii ei käi. Plaani nõrk külg oli siiski, et autosid oli kaubeldud ainult üks, mis võib tähendada lisapäevi. Nendega näikse aga väga kitsaks minevat.

Baasil passis seekord juhtivvõim.

1. punkt
Et ühe autoga eraldi liikuda ei saa, siis enamasti laitis FlegS eelvaliku punkti maha ja käskis gepsu kuhugi mujale üles sättida. Tema kiituseks ei kukkunud ta vähemalt seekord minu asjadega rahmeldama.
Tillutasin jalgu betoonbloki otsas ja mõtlesin, et huvitav palju ma gepsu ressurssi raiskama peaksin... Otsustasin, et aitab küll. Hüppasin maha, kui järsku - "Muhvf"
Koer. Paistab sama üllatunud kui mina. Kuri? Rihmaga - võimalik. Suur, aga ilus. Toetasin tagumiku jälle betoonblokile, et kõrgem paista:
- Oled kuri ka?
- sabaots liigatab
- Oled vist kutsik ikka.
Ja lähenebki ta mulle sõbralikul sammul ja... ajab gepsu kogemata pikali (endal silmad ohuga pähe saamisest hirmunult pilukil) jõuan enne õnneks masina sulgeda ja gepsuvarre kinni püüda. Istun madalamale ja sügan teda kõrva tagant kuni FlegS.-i saabumiseni.

2. punkt
FlegS. tõstab asjad autost välja.
- Pole vaja, mul on juba kõik enda külge riputatud.
- Aa. (tõstab koti tagasi autose) Oot... (välja).
- (Katsun kotti ja olen hämmingus) Kuule see ju raske, enda gepsu jätad mulle või? Või... Nonii mul jäi kott eelmisele punktile. Krt, krt.*

3. punkt
Geps hakkab jamama. Jookseb kinni. Kui väga ma taskuid ei kobaks, ikka ei leia midagi, millega seda lahti keerata. Oleks no müntki! Nothing. Piinlik aga helistan:
- Mul jooksis geps kinni ja ei ole midagi, millega seda lahti keerata.
- Kuidas kinni?
- Tardus. Ma ei saa seda tagant lahti.
- Aku tuleb tagant ära võtta.
- (Vaatan hämmastunult telefoni, mida ma siis ütlesin? Tõstan häält) Seda ma sulle räägin, et mul ei ole millegagi lahti keerata.
Lisaks kõigile viperustele pöörab ilm ka halvaks. Kükitan, vaatan naabrite nägelemist ja mõtlen välja trajektoori oma unustatud vara efektiivseks üleskorjamiseks. Esitan siis plaani FlegS.-le. On nõus punktide järjestusega - kahtleb - ei ikka ei ole nõus - ei ikka on nõus. Liigne infohulk, paistab, lõi kumisema - minu viga.

Peale 4. punkti püüan rääkida, et kuna me ajaliselt nii kui nii peame lisapäeva tegema, siis tänase halva ilma puhul ja selleks, et juhtivvõimu mitte ära külmetada, võiks punkt teisele päevale lükata. - Ei. -Meil on autos muidugi hea, aga baas on lagedal - seal on külm. Ei ole tal häda midagi - ta varem seda teinud.** Helistame.
- Kuidas Sul seal on.
- Tuul tõmbab.
- Külm ei ole?
- Ei külm küll ei ole, aga tuul tõmbab ja masin väriseb hirmsasti.
- Mis sa arvad kas peaks lõpetama.
- Tuul tõmbab, tulge kohvile.
- Me mõtleme.
Otsustab, et teeme ikka pika päeva ja me ju jõuame ära ja ... Vau, ta tegelikult ka ei kuule. Valan oma viha telefonikõnesse.

5. punktist 6.ndasse kõnnin jala. Kohale jõudnult helistab töökaaslane ja teatab, et ta kuhugi toppama jäänud ja mingu ma kõrvalpunkti mõõtma. Peale pikka veenmist saan ikka mõõta seda punkti, milleni jalutanud olen. Geps teeb erakordseid viperusi: saan aku vahetatud, ei saa satidega ühendust. Ilm läheb ekstra tuuliseks ja sinisepilviseks - paistab, et ilmal minuga samad mõtted. Poolvägivaldselt mõõdetud punkt viimaseks kujunebki.

Pilt: S. Pruul
* Ei ole ma ka ikka nii kirgas kriit kui teinekord kirjutatud. Piinlik.
** Hämmastav. On vast suhtumine.

Kutsikad - koletised koera kallal

2010-04-20T18:30:00.001+03:00

Meie kõige uuem perelisa on tublisti kasvanud. Kui tööl väga kiiva hakkas kiskuma, helistasin koju ja lasin pilte üles riputada.

Praeguseks on kutsikad palju suuremad. Hammustavad ja püüavad varbast maha murda. On üldse ühed murdjad. Loigutavad põrandale, kuid et õu on käimiskõlbulik, viskame nad üsna ruttu õue.

Et tusatuju veelgi leevendada ostsin endale päikeseprillid. Juures oli pisikeste märgikestega silt. Mida meie Lupusega tõlgendasime, kui "Nii kuulid, et kõlbab ööselgi käia" ja ammugi mitte nii lahjad, et "kanda udus, et silmamunad märjaks ei saaks."

Otsaeest sinine, pealt punane

2010-04-16T16:13:00.003+03:00

3. päev. Välja vaated ei paista head.

Sõidame Tartust välja.

- Tead, see ala hakkab mulle päris selgeks saama.

- (Mingi mõnitus või?) Kellel kuidas võimalus on, eksole.

Sealt poolt ei mingit reaktsiooni.

Raatuse rist.
-Ihii...Unustasin käiku vahetada.

Linnast väljasõit
-Uskumatu. Kuidas siis nii? Ma ju panin suuna sisse! Kuidas ta võib mulle niimoodi teed mitte anda - ta ju näeb, et mul pole kuhugi sõita.
- (Kuidas saab teine inimene süüdi olla, kui sina ainult kahte pedaali - pidur, gaas - tunnistad?) No eks sõida talle tagant sisse.
- Peaks küll!
- Ja siis sõidab tema õppesõidule sisse.
- See oleks alles kogemus!
Bemar sõelub õppesõidust mööda, nii et meie jääme õppesõidu taha. Huvitav, mida Fleg.S üritab? Eraldava haljasala kaudu möödasõitu?
- Hoia pikivahet.
- Ei las olla. Küll ikka kulgeb!
- Kus sul kiiret? Ei ole vaja talle nii persse tikkuda.
- Ei las ta tunneb ka, mis päris liikluses on! Sellised närvilised sõitjad.
Tee peal on pikk arutelu teemal kuidas, kiiruspiirangu rikkumine peaks olema normaalse inimese põhivajadustest. No... Nojah.

- Ma lähen võtan selle Miku punkti ka ära.
- See kuhu ta auto kinni ajas?
- Jah.
- Mis see sinu minemine targem on? Tahad ka autot välja kaevata?
- Ei ma lähen jala.
- (Ebatemalikud šovinimsi ilmingud). Ilma ei saaks kuidagi?
- Ei ikka nii magus punkt on!
...
- Ma jätsin jaki tegelikult sinna oksa otsa rippuma - töötõend on seal taskus.

Taas kord oma 6 tundi ühe kohapeal passimist, mis tipnes päikese põletusega.

Tagasiteel ilmneb, et töökaaslane on otsustanud, mina ei oska autoga sõita. Nii et kuigi võimalus oleks teha 2 päeva välitöid, siis minu pärast teeme ikka 3. Et ma eelmine aasta ja aasta enne töökaaslase pilti ilmumist seda tööd tegin, sellest ajalugu vaikib. Püüdsin veenda ikka efektiivselt tegema, kui võimalust on. Eks järgmine nädal selgu, kas kohale ka jõudis.

Pilt: L. Reitel

Jälle välitöödel

2010-04-14T18:24:00.004+03:00

Alanud on jälle välitööde hooaeg. Olen selles suhtes eelmise aastaga hellaks tehtud ja seetõttu ka ülekohtuselt torisev. Aga... elevandi mälu. Selle aasta väljavaated pole sugugi soodsad, aga ehk saate Teiegi pisut naerda, kasvõi minu kulul.
Eile passisin terve päeva postil - mitte küll 10 tundi nagu eelmine aasta, aga eks see tiksu mul pidevalt kuklas.
Kui kohale jõudsime küsis Fleg.S. kas ma matti tõesti kaasa ei võtnud? No kuram. Esiteks polnud plaaniski. Teiseks: mitme kotiga Sa nägid mind auto poole kablutamas? Ja mida praegune pärimine annab?

Tema kiituseks tuleb siiski öelda, et täna oli tal truilt matt kaasas, kuigi kasutada ma seda endiselt ei ihnenud.
Punktile jõudes niheles S. et "Kurat, kui ilus punkt ikka" ja "Kurat, kui hea koht ikka". Ta mul harjutab vandumist - mingi mehelikkuse teema vist.
Mikk arvas omalt poolt, et tore jah, küll siin saaks metalliotsijaga lustida.
Ma: Aa. Või varrastega.
Mikk: Mis mõttes?
Ma: Kudumine on ka tore.* (Nii hämmeldunud pilku polnud ma tükk aega näinud).
Minul välkus peast läbi: No kurat kui Teile punkt nii väga meeldib eks jääge ise sellega siia silmitsi, mitmeks tunniks.
Kui GPS kell hakkas kergelt 7 tunnile lähenema tekkis mul hirm, et kõik läheb juba nii nagu eelmine aasta - minuga on ju inimkatsed täiesti lubatud. Kõige hullemaks siiski veel ei pööranud. Varsti tuli õnneks Mikk - ta olla autoga 1,5 tundi kuskil mülkas passind. No eks ma pisut torisesin, aga mis teha. Tema asemel ei oleks minul kedagi appi kutsuda olnud.

* Tegelikult on punktil kudumiseks liiga külm.

Lausvaikus

2010-04-06T17:14:00.001+03:00

Ümberkaudsetes blogides võib ka kohata lausvaikust.
Ma ise elan ka sombuse ilma tähe all, ning luban homme korralikuks hakata. Siiani ei ole veel õnnestunud, pigem on kogu plaanimise mõju negatiivne.

Kevad?...

2010-03-31T16:38:00.002+03:00

Üleeile öösel ei oleks võinud arvata, et mina see näost roheline tomp põrandal olen. Traditsiooniline gripp vaba päeva ootuses jälle ründamas.

Aga selleks ajaks kui Liina Saarelt tuli olin täitsa vinks-vonks, kuigi tolmuimejale pead otsa monteerida ikka ei jõudnud.

Toas ringi vaadates ei paista aga kevad endiselt kuskilt - toanurgas hiiglaslikud suusad ja jahipüss. Hirmus!

Kevadväsimus

2010-03-23T12:53:00.002+02:00

Nädal enne kella keeramist on ilmutanud end uut vormi kevadväsimus: vaim on ergas, aga füüsiliselt ennast liigutada ei jaksa - isegi sõrme ei jaksa tõsta. Sellises olekus dušši all käia oli ikka hirmus kohe.

Aga ma ikka punnitasin ja olin tubli, et jõudsin koristamiseni. Nimetagem seda siis ühtlasi ka Laisiku saabumise ettevalmistuseks.
1. Praeahjust leidsin suupilli.
2. Tolmuimejal tuli pea otsast.

Pilt

Lauluaeg-lauluaeg

2010-03-22T10:10:00.002+02:00

Laupäeval sai lõdva randmega võetud ja bowlimas käidud. Kahjuks oli sellel päeval karma paigast ära ja ebaõnnestus kõik, millele käe külge panid. Juba see, et pall õigesse ilmakaarde veerema hakkas oli paras üllatus.
Muidu tore mäng, aga sõpradega jutustamine on raskendatud. Teiseks, astud nagu lavalt alla, aga kummardama ei pea.

Tegelikult ei olnudki terve nädalavahetus sellega sisustatud, aga pühapäev mõjus kuidagi innustavalt ja samas väsitavalt. Pühapäeval hakkas pool 11 pihta ning lõppes umbes 9.
Lõunani oli proov kooriga, peale mida suunduti PikaPajju lõunatama- no ja kuidas mul siis 4-le lisanäole süüa ei ole - ikka on. No eks nad tegelikult olid ise ka tublid ja käisid poest läbi.
Minu juures oli peatus, sest asus bändi ruumidele kõige lähemal.
Bändiga proovimisel sai esiotsa ainult lolli pilguga ringi vahitud. Lõpuks, kui ära harjusin, oli aga täitsa mõnus.

Et kultuurilaks ikka täielik oleks käisime HaleBopp'i ja koori Washingtonist. Tublidel ameeriklastel oli oma tõlk kaasa võetud - tõlked tõid välja tihti peale eesti keele ilu- "Päike tuleb üles ja loojub" või siis "Armastusse kukkuma".

Peale õhtust väljas istumist olin ikka täitsa... soss.

Lubatud pildid

2010-03-19T08:13:00.003+02:00

Kuigi ema arvas, et ei saanud üleslaadimisega hakkama on rohkemad pildid siiski siin toodud.

Väikese taksi päevad

2010-03-15T19:17:00.003+02:00

Käisin kodus. Nii ennast laadimas kui kutsikaid vaatamas.
Algul oli teadsin, et on 3 kutsikat, kui kohale jõudsin oli aga 5. Kõik väiksed vibalikud nagu mutid. Tegelikult nägid ka välja nagu oleks alles äsja käpad vorstidele külge kasvanud. Kuigi kõrvad on multika omad, olid sabad kere kohta üllatavalt vibalikud.
Klõpsisin fotosid nii palju kui jaksasin. Pimedast nurgast peegeldas fotoka välk enamasti siidikuhjast vastu. Ema küsis ühe pealt, et mida ma enda arvates pildistasin? --No, saba - loomulikult! Fotode nägemine sõltub minu ema läbisaamisest arvutitega. Lisan hiljem.

Must-valge, soe-külm

2010-03-09T08:18:00.006+02:00

Vahepeal on alustatud sünnipäevanädalat.
Laupäeval sünnipäevitasime nimelt vallavanema juures. Üle pika aja sain jälle kambakesega silmast silma kohtuda. No eks mu enda süü ikka - hoidsin mõnda aega tublisti eemale.
Külalistega oli paremini kui Tätte laulus: "keda kutsusin need jätsid tulemata..." - need, kes kahtlesid veel oma tuleku plaanides, tulid ikka.
Õhtu lõppes klubi külastusega. Diskotibu minust ikka veel kasvanud ei ole - isegi selleks vanuseaastaks mitte. Eks ole natuke hilja ka juba.

Pühapäeval lugupeetud mehed organiseerisid meile hobuste ja kohviga saanisõidu ja ületasime kiirust. Sai ikka mitu korda õhatud, et nii ilus-nii ilus.

Esmaspäeval avastasin end taas vallavanema juures, afterpartyl. Närisime pannkooke ja kiusasime tb vidinat. Kui nad põgenesid lülitusime ümber turismiprogrammile ja vaatasime tutvustust Islandist. Edasi oli kahtlase väärtusega naistepäevaprogramm esmaspäeva õhtuse roosa filmiga.
Tuba oli esialgu jahe ja Islandi film külm ja aina jahedamaks läks. Mingi moment tekkis tunne, et mu mõtted külmuvad ka ära ja jalad ei liigu enam ammu - üsna julmalt tormasin koju kuuma dušši alla.

Pilt.

Vancouver

2010-03-01T19:12:00.005+02:00

Lugesin koos koeraga karantiinis krimkat. Koertele kõhugripp õnneks ei nakku.
Pühapäeval saabus ema pagendusest ja põetamast tagasi ning otsustas 50 km mehi vaadata. Ma olin unustanud, kui nauditav on spordi vaatamine. Seda isegi telekast, mille läbimõõt on väiksem, kui... no... väike... nii... luubiga talutav. Ma kahtlustan, et pool võlust seisneb selles, kui vähe ema Kuuset sallib.
Iga natukese aja tagant sain ma küsida: Kas ma panen hääle ära?
Võistluse meeldejäävad hetked olid kukkumised.
K: Ja-jaa, vaatan mina, et suusad on tõesti meil hästi määritud.
- No, kust Sina?! seda praegusest pildist näed?
Õnnetuteks osutusid kohati ka suusavahetused. Meie oma Veerpalu komistas teisel vahetusel. Samas ei jäänud tal õnneks suuskade kinnituskrõps määrdesse kinni, mis prantslase Jean Marc Gaillardi väga vihaseks ajas.
Ühisstardi tõttu oldi suures pundis. Leidus siiski üks energiline sidekriips tüüp: Johnsrud Sundby. Nagu arvata võis väsis noor vihane mees siiski mingi aja peale ära, aga vähemalt paistis, et ta nautis sõitu: naeratas ja lehvitas emale - minu emale ka.
K: Ja näeme siin veerpalusammu, seda kuulsat veerpalusammu.
-Vššš, mis samm see veel on?!
Tegelikult oli meestest isegi natuke kahju - no mis klassika see saab olla kui sul rada ainult sinka-vonka väiksele maa-alale kokku kortsutatud. Ja konkurendi suusakannad peaaegu su suusaninade all.
K: Ja siin tõstab venelane raskel tõusul tempot.
-No kust ta tõstab, endal sakk jalgade sees (telelevi deffekt meil selline).
Ja tõesti Legkov hetkeks püüdis, aga tõus ei olnud vist nii лехко, kui esmapilgul paistis.
Mingi moment veavad suurt grupp rootslased: Olsson ja Hellner. Mulle tundus, et nad vahepeal isegi sosistasid omavahel. Aga Hellneril suusk ei tahtnud üldse, üldse jala otsa jääda, mis tõttu vaene mees maha jäi. Aga teine sai pronksi - tubli!
Üleval hakkasid jooksma kirjad, et ETV2 saab edasi vaadata ja varsti hakkab AK.
- No, mis kasu mul sellest on?!
V: Helista oma teisele lapsele, et las annab Sulle otsereportaaži.
K: Ja Teichmann hakkab liidergrupist maha jääma. Kas Veerpalu tuleb suusavahetusse? Jaa suusad on valmis pandud.
Aga Alaver jooksis raja serva ja hõikas Veerpalule: "Ära veel tule ETV-st hakkab AK ja V. läheb kakaod keetma!"
AK-lt tagasi lülitades: suusavahetus, varsti staadion.
K: Ja Teichmann tuleb võimsalt paaristõugetega! Ja täna ei saa me ütelda muud kui Northug, Northug, Northug.
Mina siiani imestan, aga kus see Teichmann ikka nii järsult staadionile jõudis - alles oli Kuuse rääkinud stiilis - siit-ei-paista-kaa.

Pilt

Vaba päev

2010-02-24T16:36:00.000+02:00

Mida teha ootamatult sülle langenud vaba päevaga.
Õige, kodus haige olla.

Pikk tee NHL-i

2010-02-22T21:32:00.002+02:00

Üks mu tuttav rääkis, et ta pole aastaid uisutamas käinud.
Ma nägin oma võimalust! Viimaks ometi! Mina, kel mul on tugevalt, ee... no mõni tund uisustaaži. Oma vaimusilmas liuglesin juba graatsiliselt Sõpruse silla poole, juuksed tuules lehvimas. No päris piruettideni ei küüni isegi minu vaimusilm. Aga minust paistsid vaid tuisuhobused ja välkuvad uisud, kui ma talle ära teen.
Ja seal me siis päriselt olime. Tuisu tõttu oli küll plats pisike. Minu eelis!
Näe sealt ta tuleb - rendiuisud jalas (mitte, et mul enda omad poleks Liinalt laenatud). Nüüd ma alles näitan! Kõiki oma stiile, mida ma siiani õppinud olen - 2! Ja kui me siis lagedama peale jõuame...
Vahin mina suu ammuli kuidas, minu tuttav nagu Glebova kaari võtab. Teatab: "Aa, uisutamine on vist nagu jalgrattasõit" ja siis teisest servast: "Näe ühe jala peal!" või siis "Kas sa üle jala kurvi võtad?", "Prooviks midagi huvitavat - tagurpidi!"
Aga vähemalt ma ei kuku enam, kui mulle peale vaadatakse.

Pilt

Titetekk

2010-02-18T09:42:00.003+02:00

Eile sai üks töökaaslane titepuhkusele saadetud. Kingiks oli peamiselt Niger Lupuse õmmeldud tekk.

Minu valmistatud on ainult 1:3, 2:1 ja 3:3.

Eitede hala!

2010-02-12T12:41:00.000+02:00

Veel üks västiav tööpäev.

Tšikk oli vihane, lihased, lihased

2010-02-04T13:17:00.003+02:00

Istun tööl.
Tunnen: lihas.
Ei ole võimalik, mina ja sport ei käi kokku. Kust nüüd järsku need kõhulihased tunda annavad.
Kummaline.

Aaaa... meelde tuli ma hüppasin ju eile jääle kõhukat.

Pildil on lendav hani. stiilinäide.

1. september

2010-02-01T13:27:00.001+02:00

Alates tänasest on mu vend koolilaps.
Palju õnne!
Kuigi Sa seda kunagi lugema siit ei juhtu.

Topelt portsu pärmi mitte teha!

2010-01-31T13:05:00.000+02:00

Nädalavahetus läks kiirlubadustega peaaegu aiataha. Aga alati saab võtta halvimast parima ja kojuminek järgmisele nädalavahetusele lükata.

Laupäeva pärastlõunal käisin pileteid müümas. Väga vinge värk oli. Kahju, et ainult see nädalavahetus veel Viljandis etendus oli ja kõik.
Õhtul käisin teatris. Jälle. Tükk oleks võinud parem olla, liiga kliššeede peale üles ehitatud. Võib olla on aga mu enda kriitika eluolu suhtes liiga allaheitlikuks muutunud.
Lõpuks maandusin kohas nimega Underground. Ma olin küll nagu valge vares, aga koht ise oli mõnus ja stiilipuhas.

Pühapäeva veetsin PikaPaju köögis taignaga kakeldes. Seekord elutargalt topelt portsu küll ei teinud, aga sai ikka liiga palju ja sai jälle töökaaslasi toidetud.

Jadalaupäev

2010-01-29T16:52:00.003+02:00

Sai LauluRästast üllatatatud. Hankisin ta kappi toru. Mainis teine kunagi ammu, et tal oleks vaja. Kahjuks polnud ta sugugi üllatunud. Lõpuks mainis ainult, et "Tore toru"

Siis sai veel tb juures vidinat vaatamas käidud. Vidin äratati spetsiaalselt vaatamise tarbeks isegi üles. Vaatas uniste tumedate silmadega nördinult ringi, umbes nagu: selle pärast pidingi laud lahti vedama või?

Õhtul sai Linna* vaadatud. Etendus oli sürr. nagu väljagi kuulutatud ja lühike. Või on see just sobiv kombinatsioon?

Kogu see sahkerdamine sundis kursaõe sünnipäevast loobuma. Kurb.

*Et mul võrk tööjuures on MaSu-režiimil, siis pilti ei saa.

Kallis Eugene

2010-01-21T15:31:00.002+02:00

Kirjutan Sulle esimest korda. Kahtlustan, et Sa oled jälitajamaniakk ja igavene viirusekandja, nii et ... kui Sa seda loed oled teretulnud koos hoiatava kirjaga. Muidu ... nägemist igavesti!

Elementaarne...

2010-01-19T12:56:00.002+02:00

Kuigi ma nohune olen, lasin end Unistajal siiski välja meelitada. Kutsus kinno, aga et pidin leidma veel huvilisi tulid töökaaslased ka.Film oli pisut väänatud, aga siiski parim nendest, mida ma lähiajal vaatamas olen käinud. Ega ma väga filmifriik ole ka. Vanast heast Sir Conan Doyle'i Holmes'ist ja vene stoilisest Holmes'ist oli saanud acction WB Holmes. Kriminaalsus jättis soovida.

Töökaaslasega irvitasime, et näe pole haigele vanainimesele muud vajagi kui vietnami salv ja kiiktool (mis siis, et kinos).

Lihtsad asjad

2010-01-18T08:44:00.003+02:00

Blogi on koht, kus viriseda ja möliseda. Nüüd tuleb üks asjalik sissekanne, viimaks ometi.

Minu vennal on oma toa uksel, seal, kus nad pead-jalad koos elavad, trepp. Kuulukse, et kui end sinna istuma sättida, tuleb väike element juurde ja kallistab. Saades aru, et kodanik ei tõuse ja teda õue ei vii, teeb ta muidugi vehkat, aga ikka...

Peapesu

2010-01-15T08:35:00.003+02:00

Käisin jälle õpilaste juures juuksuris.

Telefonitsi oli aeg kokku lepitud täistunniks. Kohale jõudes ilmnes, et uksed lukus ja avatakse alles poole tunni pärast... no tühja kah.

Kuigi värisevi käsi, lasin seekord pea pesta. Kui n.ö. peaaegu valmis siis teatati
- Palun tõstke.
- (No eks te ole jah selline õbluke) Mida?
- (vaatab mulle mõistmatult otsa ja sikutab toolileeni)
- Tõuske?
- Jah, ja-jah.
- Aa. (Seda pole mul varem juuksuris teha palutud)

Juhtivvõim opil

2010-01-13T11:18:00.002+02:00

Kahju ikka, et haigused mööda inimesi käivad, aga kui sellesse nagu uhkuse asja suhtutakse ning see tööd hakkab segama, siis kipub kaastunne kahanema.

Kui op.-i veel edasi lükatakse, tuleb juhtivvõim tööle nii, et arstid ripuvad riistu pidi järel ja ütleb anest..., anest... - no sellele tüübile, kes uimaseks lööb: "Ooda, ma saadan veel ühe e-maili."

Mängupõrgu

2010-01-11T08:44:00.002+02:00

PikaPaju näikse hasartmängu lainele sattunud. Kõik selle pärast, et ma kotte kraamides S.-kingitud paki leidsin.

Kui ma eile õhtul vastu hommikut magama läksin oli meid korteris küll kaks, aga näikse et öösi oli Martin Polli ka mängupõrgust läbi astunud. Püstaku ees vedeles nimelt tema pangakaart.

Tritsutamas

2010-01-06T08:44:00.003+02:00

Töökaaslaste hoolitsevate pilkude, või oli see kaastunne, ja naerulagina saatel jalg nüüd sellel alal ka valge. 20 aastase vahega.

Valdan O- ja X-stiili. Lausa vaheldumisi.

Naistepäeval sellega alutsada oleks olnud... prrr.

Head uut aastat!

2010-01-04T08:02:00.003+02:00

Uus aasta saabus Tobru onnis ja nagu ikka headest tuttavatest eemal. Meeles nad mul siiski mõlkusid.
Aastavahetusel väljus telefon nii levist kui akuvarudest. 2010 tuleb vist ikka uus hankida.
Mis juhtus Tobru onnis - nojah - jäägu see sinna.

Ahjaa. Kaks postkaarti sain ka, aastavahetuse puhul. Aitäh.

Kontoriluule

2009-12-30T17:31:00.007+02:00

3- st kontoris olnud inimesest, ausõna mina ei alustanud.

- Väljas sajab laia lund.
- Karu magab talveund.
- Kord ka tuleb tema tund.

Aga, mis sa teed, kui inimene päev otsa romantilises meeleolus ja vaatab heldinult välja. Ega siis kõik minu moodi tujurikkujad saa olla.

- Lund sajab, ahh!
- Õues olles ei märkagi!
- Mis mõttes?
- Liiga peenike.
- Õigus. Vaikselt sajab.
- Mis mõttes?
- No vaikselt.
- Mis muidu tuleb matsuga ve?

Pilt raamatust "Haapsalu sall"

Rahulikku jõuluaega.

2009-12-23T13:20:00.003+02:00

Mis vahepeal on juhtunud. Käisin ERSO ja Filharmoonia kammerkoori kontserdil. Kuni ma polnud dirigentide arvamust asjast kuulnud, oli päris nauditav - päeva mõtted uitasid mujale ja puha. Aga pausi ajal saime kokku ja sain spetsiifilist harivat teksti nii et küllalt sai.
Aga tore kontsert oli ikka.

Tõbine olin vahepeal - sain Kambja kirikus tõenäoliselt külma. Aga mitte muretseda
1. nii näikse iga Jõul olevat
2. praeguseks olen toibunud.

Auto (vol. 2)

2009-12-14T16:44:00.004+02:00

Toimus veiniõhtu hea toiduga. Eelmine õhtu oli olnud nii kultuurse seltskonnaga, et lahendamata olid nii mõnedki küsimused. Laupäeva õhtul alusatasime Einsteinist ja lõpetasime autoga.

aku, tuled, silindrid 4-6, sisselaskeklapp, väljalaskeklapp, õli, rõhk, küünalde kuivamine, käiguvahetus automaatkastil, vesiradiaator, kolb,väntvõll, käigupikkus, kardaanirist, diisel, pihusti, sumbuti, starter, püsikiiruse hoidja, CO-tase, sodi.

Üllataval kombel ei mainitud kordagi sõnu: sidur, pidur, gaas, avarii, tuuleklaas, kaitseraud, rool, käigukang, karburaator, õlifilter, kojamees, turvavöö, kõrvalistujapäiksevarjupeeglituli ja kindalaegas.

Kassiräim

2009-12-08T08:33:00.004+02:00

Selle aja sees kui ma Münchenisse läksin on Jupijumal mind küsimustega pommitanud. Või õigupoolest ühe küsimusega. Mulle meeldib tema mõte ka kassiräime juures soovida.

1. Värskelt Saksast ja Tallinnast tulnuna soovin, et mul oleks aega oma sõpradega silmast silma kohtuda.
2. Soovin, et minu pere, minu sõbrad ja ka minu parimad vaenlased oleks parima tervise juures.
3. Mõistlikuks saada - kuigi jõul on selleks liiga lühike tähtaeg.
Kindlasti on oma arvamus asjast ka: lumeussil, töökaaslasel ja et ma pole kade poiss, siis et Jupijumalal endal on ju head mõtted, siis mõelgu veel mõned soovid. Kirjutama ei pea.

Pilt: Steve Morvell

Fleg.-V.

2009-11-27T13:11:00.003+02:00

Et kokkuleppeliselt tähendab konkreetsus nõrka suhtelmisoskust, saadeti mind koolituma, vihjates see juures, nagu oleks tegemist lullilöömisega. Esimesel poolele motiveeris meid ühe filosoofiaga näitleja, keskmises osas teise filosoofiaga eraettevõtja. Üldiselt oli hariv.

Lõpu osas oli hüperenergiline motivatsiooni treener. Muuhulgas tehti tuntud temperamenditüübi testi.
Tervitused pildil toodud taadile.
Kunagi ammu olin seda koolis teinud ja saanud vastuseks, et olen sangviinik. Suur oli minu üllatus kui esitatud küsimuste järel selgus, et olen hoopis flegmaatik. Olin sunnitud tunnistama, et paljud laused kirjeldasid mu ametialast elu päris hästi.
Tulevikus on ehk oodata ka komplimente minu tugevalt aktiveeritud ajukoore kohta, mis siiani vähest tähelepanu on leidnud. Halvustavaid märkusi pälvib mu liiga leebe loomus.

Kuigi ma saan aru, et kõik pole nii mustvalge, on mul siiski kahju, et ma selliseks lontuks olen taandunud.

Vidin

2009-11-26T09:14:00.004+02:00

Blogimine on ikka väga harvaks jäänud.

Käisin uut, esmaspäeval ilmavalgust näinud ilmakodanikku üle vaatamas.
10 sõrme ja 10 varvast ja 20 väikest küünt. Tegi hirmsamal kombel nägusid, aga virisemist ei tulnud kordagi. Ikka päris pambu. tb leidis, et sellise vidina võib koju viia küll.
Hijem rongiga sõites andsin kodanikus telefonireportaaži.

Ühest ja teisest

2009-11-18T08:34:00.003+02:00

Sel nädalal on saanud tb-ga koos istutud - osalt võib olla ka seetõttu, et rahvast Tartus nagu rohkem. Miks on rahvast Tartus rohkem?

Nimelt mõni mees on merelt kodus. Eile tähistasime autoostu. Vot nii.

Eile põrutas vallavanem minust rattaga mööda, ütles et poleks äragi tundnud - ja-jah - ei tahtnud tunda.

Kuidas ma Osmussaarele ei saanud

2009-11-10T18:08:00.007+02:00

Motivatsioonipuudus on nii suur, et pole leidnud isegi teemat, mida blogis lahata.

Eks ma räägi siis SNB* töökaaslase tegemistest.
Talle nimelt teatati et peab Osmussaarele välitöödele minema. Ta vaatas naeratades mulle otsa ja küsis, et kas ma ei tahaks tulla.
Naeratasin sama laialt vastu ja teatasin, et muidugi tahaks.
Selline rõõmsameelne teade pahandas aga minu juhtivvõimu, kes teatas, et ma ei saavat, sest me erinevas büroos oleme.
Mina: Mis mõttes? - ma võtan kasvõi vaba päeva, kui ma tahan minna.
Ta: Ei, ei tohi.
Ma: Jätke naljad, kui kutsutakse sellisele tööle, kuidas ma saan sellisest kogemusest keelduda.
Ta: Ei saa nii.
Ma: Mis mõttes "Ei saa"? Ma saan oma praegused tööd ka niimoodi korraldada, et saama! Kas on jäänud siiani midagi sellepärast siis tegemata?
Ta: Ei saa.
No võta näpust, ajad nagu sama asja, aga näe ei aja ka.
Ta: Kui Sa niimoodi jätkad, siis vaadatakse, et tööd vähe ja koondatakse ära.
No tuli ikka ära. (Ja nii iga nädal).
Mõne aja pärast käis, mulle lisatööd välja pakkumas (midagi, millega fleg.S. tegeleb), aga et tähtaaega tööle ei nimetatud ning ilmselgelt oli tegu provokatiivse käitumisega, siis keeldusin viisakalt.

Esmaspäeval vaatas SNB töökaaslane mulle mureliku pilguga otsa. Minu pärimise peale oli vastus: "Kui kahe tunni pärast on minek, kas Sa tuled?"
Jah, loomulikult! Kui oma büroo ei lase, siis teen tööluusi, aga tulen. Mis siis juhtus?
Need, kes olid lubanud appi tulla, hakkasid järjest ära langema. Mõnedel takistas madal veeseis - mõistetav küll, kuid ahastuses tahaks ikka hüüda, et kui praami jaoks on madal, siis tule jala.
Mõned olid kriitilised ilma suhtes, aga kus sa siin sisemaal sinna servale seda ilma näed.
Air.... köhh-köhh-köhh, mõnus mees, reedene kindel mineja, teatas just: "Oo, aa, et minek ikka on või? Ma siis mõtlen."

Välitööde värk lahenes lõpuks ikka päris hästi, ilma, et mind oleks pidanud hädaabina kasutama. Ilm polnud ka ehk kiita, aga tööd said tehtud, nagu ma helistade SNB töökaaslasele täna kuulsin.

* Sõbralik NaaberBüroo
Pilt

Roheaktsiooni vastukaja

2009-11-06T18:51:00.000+02:00

1.40 arve pealt maksin 2.50 ülekandetasu. Ai-ai-ai Swedbank.
Eesti Energia koduleht ei ole suutnud end kolme päeva sees lahti lugeda, nii et ma ei tea, kas ehk sedapidi oleks saanud totrust vältida. Aga, kui on tähtaeg, siis ei anna oodata.

Paistab, et minu loetelusse on sunniviisiliselt lisandunud veel üks pahateenuse pakkuja :(

Ennetades ettepanekuid - ei ma ei taha püsikorraldust.

Hüdrofoobia

2009-11-04T08:41:00.004+02:00

On teada minu ja ujumise suhe.
Eile avastasin, et hirm uppumise ees on nii suur, et kui ma ainuüksi varbad basseini põhjast üles tõstan, tõmbuvad sõrmenukid valgeks.
Ja nagu pihuga purskkaevusid tehakse - minu hirm uppumise ees on nii suur, et kui ma pihu rusikasse panen ja vette torkan, ei jookse vesi sisse.
Vaatamata sellele ujun ma ilusat kohapeal konna.

Roheaktsioon

2009-10-28T08:17:00.003+02:00

Olin sunnitud käima Eesti Energias lepingut sõlmimas. Valisin rohelise ehk kallima paketi.
Nõuan kiitust.

Imab

2009-10-26T09:38:00.003+02:00

Soodsate asjaolude kokkulangemise tõttu käisin kodus.

Ilmnes, et kodus puhuvad lisaks sügistuultele ka uued tuuled. Nimelt avanes verandalt vaade kopale - imbväljakut tehti. Kahjuks ma algust ei näinudki, nägin ainult lõppviimistlust.

Koer, me metsikelajas, püsis toas. Aga kui ma kohvitassiga õue uudistama läksin, siis puges ka minu jalgade juurde. Muidu oli kõik täitsa korras ja võis kopa tümpsutamist vana taksi rahuga jälgida, aga kui metall-loom oma kaela välja sirutas ja majale lähemale hiilima hakkas, ei pidanud majakaitsja hing ikka vastu ja lihaste värisedes pidi "ründajale" kileda hakkumisega kallale minema.

Ei pea vist lisama, et kopp end eriti ohustatult ei tundnud.

Enne kodust minekut püüdsin veel ema veenda, et ta väljakule meie modernse korstnaga kuivkempsu veaks, et saaks naabrimehele imbväljaku kohta mullikesi puhuda. ´A la istudes pead enne vaatama, ega parasjagu ei ima.

Pilt

Tulised lood

2009-10-22T08:16:00.004+03:00

Sel nädalal üldse, paistab mul tulega halvad lood olema.
Pidime paraja tüdrukute pundiga teatrisse minema.

Tõttasin koolitumiselt kaubamajja lihakäntsakat ostma ja korraks ka töölt läbi.
Täistunnil joonistasin S.-le veel viimased pabulad - intelligentsed inimesed nagu me oleme, ei saa mitte sõnadega suheldud.

Kodus pann tulele ja riideid vahetama.
Pannile liha kukutades lahvatas see järsku leekidesse. Kõik teadaolevalt pahad mõttes tundusid nendeks 2 sekundiks täitsa mõistlikud.
Õnneks miskit rohkemat põlema ei läinud, enamgi veel - liha jäi ka toores.

Etendusele jõudsin ka kenasti. Tasakaalus etendus oli. Naerda sai palju. Räägitule sügavamalt järgi mõteldes ei keeranud ka õnnetuks, nagu teinekord juhtub. Lihtsalt naerda sai.

Kodus, et tagasisõiduks asju pakkida

2009-10-20T14:46:00.002+03:00

Nädalavahetusel sai kodus käidud ja laiseldud. Kodus metsalõikus käimas - arvasin, et lolli füüsilise jõu pärast mind koju oodatigi, aga ei midagi. Oli lihtsalt vaja masinatega kekata.

Vend ei olnud esialgu maale tulemas ja minagi jokutasin veel reede õhtul Tartus tb köögis.

Laupäeva hommikul ehmusin, et olen tööle sisse maganud, järgmine ehmatus oli, et olin bussiaja maha maganud, mis oli mõnevõrra parem ehmatus kui eelmine.

Kodused plaanid korralik olla läksid enamus vett vedama, sest vend tuli bussitäie rahvaga külla. Neil oli mingi välismaalane imporditud ja ju neil läks igavaks. Sai siis inimest üllatatud, et kolkas ka elu.

Pilt

Done list

2009-10-15T16:18:00.002+03:00

Tüdrukute õhtule unustatud taskunoa otsisin ära.
tb.-d nägin üle pika aja.
Kooriga sai laagerdatud ja üks hirmutav esinemine üle elatud - aga see on igav, nagu teate.
Poolel kontserdil käidud.

Asutuse käsul koolitumist jätkatud. Selle nädala küsimus on: Kas erinevad failiformaadid on firmade konspiratsioon?

Säuksu ja ühikakaaslastega kohtutud.
Uued talvesaapad ostetud.
Piljardis paar korda mitte võidetud.

Aga süüa ma küll viimasel ajal teinud ei ole.

Kosmopoliit kodus

2009-10-08T08:17:00.003+03:00

Sellest pidi tulema kurb postitus.
Kuidas ma eile õhtul koju löntsisin ja korter ikka tühi oli. Kuidas ma peale gripi tee joomist kurvalt põhku pugesin....
No kõike see ka juhtus, ainult et öösel L. ikka tuli koju. Lend olevat lihtsalt tormi tõttu edasi lükatud.

Koolis

2009-10-07T16:51:00.006+03:00

Blogi on koht, kus viriseda.

Töökoht organiseeris täiendkoolituse.

Passisin vanas tuttavas hoones ja ootasin kella täis tiksumist. Ise mõtlen, et huvitav miks meile nii kummalisse ruumi kokkusaamine on kokku lepitud, aga kuna ametlik värk, ju on vaja.

Nagu kiuste kohtan endist juhendajat: naeratame pingutatult vastastikku.

Peale seda, kui olen kogu hoone läbi trampinud, astun õigesse ruumi. Otsesele küsimusele, miks mind ringi jooksutatakse, saan vastuseks - viimasesse kirja läks jah vale number. Loomulikult saadeti mulle edasi ainult see kiri. Oijah nii me küll kaugele ei jõua. Aga kui vaja kellestki idioot teha, siis palun.

Koolitaja küsib, et millest me siis huvitume. Kuna mina tean asjast tulu mitte tõusvat suunan küsimused sujuvalt töökaaslasele. Kui juba otse küsitakse, ei pea ma enam vastu ja tunnistan, et ärdagu võetagu oma ettevõtmist väga tõsiselt - nii kui nii rakendada ei lasta. Milleks siis koolitus? Ametialaselt ei tea, aga minule endale võib vaja minna küll.

Seda, mida kursuse alguses näidatakse, sellega olen juba kokku puutunud. Kas spetsiifilisi küsimusi on?

Töökaaslane küsib küsimusi, mida temalt igapäeva töös teada tahetakse ja mis minu laual maanduvad. Hoian suu pingsalt kinni. Kooitaja vastab diplomaatiliselt - sõltub ja nõuab eraldi uurimust. Küsimuse "Mis on piksli laius?"ajaks olen punktiks kahanenud.
Küsi parem, mis on piksel, peaspetsialist.

Tormiks koju

2009-10-06T07:57:00.006+03:00

Jälle kord sai Saart väisatud. Asjad on arenenud nii kaugele, et isegi tallinlased peavad oma sünnipäevi saarel. Nojah, tegelikult oli kokku 3 sünnipäeva - üks nendest kordumatu 1 aastat- Sander. Kuid ka J. ja Maailmaparandaja polnud vähemtähtsad. Jäi küll küsimata, kui vanaks viimane siis seekord sai.

Sinna sõites saime rahet ja tagasisõites tormi. Või nii vähemalt kuulsin ma teisi rääkivat, sest ise enamuse ajast magasin.

Väga õnnestunud sünnipäev oli. Sai lobisetud, saunas mõnuletud, kõht ei jäänud tühjaks ega tuba külmaks. Justkui tormi trotsiks sai laulda. Kes tõi pilli, sai seda mängida. Õnneks oli meil sel aastal ka rütmipill, mis minu puudulike pillimängu oskuste juures kindlasti abiks oli.

Ja ei ole me midagi vanaks jäänud ja varakult magama tikkuma hakkajad - mõni istus terve öö punnissilmselt ärkvel ja kuulas kuidas puud tema autole langevad.

Pilt Unistajast Unistajalt

Svjata Vatra

2009-10-02T09:43:00.002+03:00

Käisin sugulasega väljas söömas.

Lisaks kutsus LauluRästas kultuurne olema. Vahtisin suu ammuli, mõnus oli.

Koju sain alles hommikul.

Praegu sonks kreenis.

Sõim

2009-10-01T08:11:00.002+03:00

Kui tunnete vajadust... koheselt helistage mulle. Ikka.

Pole avariiolukorda, on avarii

2009-09-29T17:40:00.005+03:00

Täna hommikul helistas boss, et ta pani autoga kõksu. Arvestatagu, arvestatagu.
Mina, ootuses saada edasisi korraldusi: Nii. Selge.
Korraldusi ei tule, hakkan kõnet lõpetama, ei liiga ebaviisakas.
Sealt: Luud kondid terved, aga auto täitsa mõlgine.
Mina: Väga hea.
Sealt: Mis kurat väga hea!

Loo moraal on mu sõpradele selge.

Valeühendus

2009-09-28T15:33:00.002+03:00

piuks
See ei olnud ju minu telefon. 1 vastamata kõne: tundmatu nr.
Helistab uuesti.

-Mätta Räpsaja, kuulen Teid.
-
- Ma kuulen Teid!
-
- Hallooo!
- Jah!?
- (Mis tüüdatud "Jah?!" Teie helistate ju mulle! Huvitav, kas peaks seda mainima.)
-Marju ei ole?!
- Ei.
-
- (vabandust vale ühendus, midagigi lihtsalt pika vaikuse asemel)

Kinnine toon.

Eile liiklushuligaanid täna telefoniperverdid. Imeline.

Kummut

2009-09-25T08:21:00.002+03:00

Eile käisid mesinädalalised minu juurest läbi.
Tõid mulle kummuti. Vat millega tegelevad.
Mitte, et ma väga mööblit igatsenud oleks - koliva loomuga nagu ma olen - aga eksprompt küsiti ja ma eksprompt vastasin.
Eile õhtul toppisin juba asju sisse.
Täna hommikul oli aega asjale ka peale vaadata: päris kena, rõõmus kummut.

L. käis eile teatris. Täna hommikul ajas mu kadedaks. Sügise kõrvalmõjud.
Ahjaa sügise alguse magasin täitsa maha.

Pilt on illustratiivne.